Taldrikud
|
See artikkel räägib pillist; sööginõu kohta vaata artiklit Taldrik |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2008) |
 | |
| Löökpill | |
|---|---|
| Muud nimetused | it Piatti |
| Liigitus | |
Taldrikud on ebamäärase helikõrgusega löökpillid.
Muistses Iisraelis löödi taldrikuid kokku seaduselaeka õnnistamisel. Alates 8. sajandist eKr kasutati Egiptuses 15 cm läbimõõduga taldrikuid. Kreekas kasutati algul jumalanna Kybele kultusega seotud rituaalides ja hiljem antiikteatris. Kreekakeelne nimetus kymbala levis ka Etruuriasse ja Rooma keisririiki. Taldrikuid on nimetatud ka simbleiks.
Orkestrimuusikasse jõudsid taldrikud Glucki, Haydni ja Beethoveni loomingus. Löökpillide põhirühma instrumendiks said taldrikud 19. sajandil romantilises muusikas.
Tänapäeva taldrikud on valmistatud vase ja tina sulamist.
Taldrikud liigitatakse väliskuju ja kõla järgi
- hiina taldrikud (piatti cinesi) – kasutatakse peamiselt puhkpilliorkestrites
- türgi taldrikud – eelistatakse sümfoonia- ja kerge muusika orkestrites
Sümfooniaorkestri instrumentaariumi kuuluvad suured, keskmised ja väikesed taldrikud
Notatsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Taldrikud kirjutatakse noodikirjas ilma võtmemärkideta. Kui üks mängija lööb suurt trummi ja taldrikuid, siis kirjutatakse mõlema pilli partiid samale joonele: suure trummi noodivarred alla- ja taldriku omad ülespoole.
Mänguviisid[muuda | muuda lähteteksti]
- Lüüakse üksteise vastu;
- mängitakse suure trummi või timpanipulkadega;
- mängitakse metall-luuakesega.
Mänguviise tähistatakse järgmiselt: cymbale suspendue, colla bacchetta, colla bacchetti di Tamburo, avec la baguette de fer