Ööbik

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnuliigist; perekonna kohta vaata artiklit Ööbik (perekond). Anderseni muinasjutu kohta vaata artiklit Ööbik (Andersen).

Ööbik
Thrush Nightingale by Daniel Bastaja.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Värvulised Passeriformes
Sugukond: Kärbsenäplased Muscicapidae (varem rästaslased Turdidae)
Perekond: Ööbik Luscinia
Liik: Ööbik
Ladinakeelne nimetus
Luscinia luscinia
(Linnaeus, 1758)

Ööbik (Luscinia luscinia) on linnuliik kärbsenäplaste (varem rästaslaste) sugukonnast ööbiku perekonnast[1]. Ööbiku rahvapärased nimetused on sisask, õitsilind, kiriküüt, lakstigal, lauluisa, teopiits jt[2].

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Ta pesitseb Ida-Euroopa maades (v.a põhja piirkonnad) ning Lääne-Siberi kesk- ja lõunaosas. Levila põhjapiiriks on Lõuna-Soome ja Lõuna-Rootsi. Ta talvitub Ida-Aafrika troopika lõunaosas.[3] Ööbik on Eestis levinud ja tavaline haudelind, tema pesitsusaegset arvukust on hinnatud 130 000 – 200 000 paarile.[4]

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Ööbiku välimus on silmapaistmatu. Tema ülapool on oliivipruun, saba roostekarva, alapool hele, küljed pruunikashallid, pugualal on kirju ookerhall laik. Ta on pisut varblasest suurem: kehapikkus on 16–19 cm, tiiva pikkus 9 cm ja kaal ligi 25 g. Isas- ja emaslind näevad välja ühtemoodi.[3]

Laul[muuda | muuda lähteteksti]

Ööbik võib laulda terve öö ehast koiduni, esimesel kahel nädalal pärast laulu algust ka päeval, vaikides veidikeseks vaid keskpäeval. Lauldes istub ta maapinna lähedal oksal, veidi kühmu tõmbununa ja ripakil tiibadega. Üldiselt on ööbik ettevaatlik lind, kes varjatult elab, kuid laulmise ajal ta unustab ohu ja siis võib talle väga ligi minna.[3]

Laulus vahelduvad viled laksutamisega, valjud toonid mahedatega ja kurvad rõõmsatega. Laulustroof vaibub sujuvalt, kuid väikesele pausile järgneb ootamatult uus, katkendlik ja vali.

Noored ööbikud õpivad laulma vanalinde jäljendades. Sellepärast laulavad ühe piirkonna ööbikud sageli paremini mõne teise piirkonna omadest, aga kui linnupüüdjad on paremad lauljad kinni päädnud, hakkab järgmine põlvkond halvemini laulma. Seevastu kui piirkonda ilmub üks hea laulja, muutub seal ka teiste ööbike laul ilusamaks.[3]

Sageli peetakse ööbikut maailma kõige ilusamini laulvaks linnuks.[viide?]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. George Sangster, Per Alström, Emma Forsmark, Urban Olsson. [https://www.researchgate.net/profile/George_Sangster/publication/233731328_Sangster_et_al_2010_Muscicapidae_MPE/links/0fcfd50adde9823aa1000000.pdf Multi-locus phylogenetic analysis of Old World chats and flycatchers reveals extensive paraphyly at family, subfamily and genus level (Aves: Muscicapidae)]. Molecular Phylogenetics and Evolution 57 (2010) 380–392
  2. Mart Mäger "Linnud rahva keeles ja meeles" Tallinn, 1994
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 "Loomade elu", 6. kd, lk 372-373
  4. Hirundo 1:2009

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]