Väliskõrv
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2007) |
Väliskõrv (ladina keeles auris externa) on paljude selgroogsete kõrva osa, mis koosneb harilikult kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust.[1]
Väliskõrva areng, anatoomia, kuju, sooned, lihased ja morfoloogia ning patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Imetajatel koosneb väliskõrv reeglina kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust. Välimise kuulmekäigu (meatus acusticus externus) lõpus paikneb trummikile (membrana tympani), mis eraldab väliskõrva keskkõrvast. Väliskõrva ülesanne on kanda õhus leviv helilaine trummikileni.
Erandiks on ürgimetajad ja vees elavad imetajad, kellel kõrvalest puudub.
Samuti puudub kõrvalest lindudel, roomajatel (sh madudel) ja kahepaiksetel.
Asend[muuda | muuda lähteteksti]
Väliskõrv asetseb anatoomilis-topograafiliselt trummikilest külgmiselt ehk lateraalselt.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 850:2004.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Johann Friedrich Meckel,Manual of Descriptive and Pathological Anatomy, Volume 3, lk 112 – 117, Philadelphia, 1832, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 13.12.2013) (inglise keeles)
- Meeli Roosalu. Inimese anatoomia, Kirjastus Koolibri, lk 235, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.