Psühholoogiline manipulatsioon

See artikkel on vaimsest käitumisest; käsitsusseadme kohta vaata Manipulaator

---

Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Psühholoogiline manipulatsioon (täpsustus).

---

Bostoni veresauna sensatsiooniline kujutamine (5. märts 1770): selliseid pilte kasutati enne Ameerika Vabadussõda Ameerika kolonistide seas rahulolematuse esilekutsumiseks ja Suurbritannia krooniga seotud ühtsuse edendamiseks

Manipuleerimine on kellegi kaval mõjutamine, pannes teda teataval viisil tegutsema, hoolimata tema varasematest seisukohtadest.

Manipuleerimine suhetes

Manipuleerimine on õpitud käitumine, kuna seda hakatakse õppima juba varajases lapsepõlves ning peetakse üheks toimetulekustrateegiaks. Igaühel on valik, kas teistega manipuleerida või mitte, aga oluline on eristada manipuleerimist mõjutamisest. Manipuleerimine on üksteise huvidega mittearvestamine ja ärakasutamine oma eesmärkide saavutamiseks, mõjutamine aga ainult enda huvidega arvestamine.

Igasuguse manipulatsiooni mõju on lühiajaline. Manipuleerija ei huvitu teiste tunnetest ja mõtetest, mis võib olla põhjustatud vähesest emotsionaalsest intelligentsusest.

Isikud, kes kasutavad manipuleerimist, saavutavad reeglina oma tahtmise kas lunimise, palvete või põhjendamise kaudu.

Õpetaja Lehe artiklis pööras Tiia Penjam tähelepanu sellele, et ka kooli õppemeetodite uuendamises võib esineda manipulatsiooni.

Kui arvestada Krips (2010) teooriatega, siis võib innovatsioon muutuda manipulatsiooniks, kui õpetaja suhtub õpilasse kui objekti, keda kasutatakse oma eesmärkide saavutamiseks. Tüüpilisemad manipuleerimisvõtted on sundimine, valetamine või informatsiooni varjamine ning mingi emotsiooni, näiteks hirmu või kaastunde tekitamine. Manipuleerimine suhetes toimub tahtlikult või tahtmatult ja selle tagajärg on suhete rikkumine. Sageli manipuleeritakse teise inimese nõrkusi ja hirme ära kasutades. Manipuleerija ise aga oskab suhteprobleemide tekkimisel vastutust vältida.

Manipuleerimine tööalaselt

Tööalane manipuleerimine võib olla seotud võimu kuritarvitamise või kolleegide hirmude ja nõrkuste ärakasutamisega, mis kahjustab ettevõtte koostöökultuuri.

Kui juht on manipuleeriv, töötavad tema alluvuses käsutäitjad, mis pärsib meeskonnatöö toimimist. Tööalaselt on manipuleerimine sageli seotud võimuga. Kellel on rohkem võimu, saab seda ära kasutada. Tavaliselt jätavad manipuleerijad, nagu ka ahistajad, töösuhetes endast meeldiva mulje. Enamasti koondavad nad enda ümber töökaaslastest poolehoidjaid, samas kui ülejäänud tõrjutakse mingil viisil eemale.

Manipuleerimine turunduses

Turumanipulatsioonis on omad reeglid ning Euroopa riikides on see keelatud. Süüteona käsitletakse tehinguid, mis rikuvad väärtpaberituru usaldusväärsust. Turul toimuvat jälgib järelevalveasutus, mis uurib kahtlaseid tehinguid ning edastab süüteod kohtusse.

Laias laastus jaotatakse manipulatsioon turumajanduses kolmeks:

• teabel põhinev manipulatsioon – valeinfo või kuulujuttude levitamine, et manipuleerija saaks sellest kasu lõigata;
• tehingutel põhinev manipulatsioon – kunstlike tehingute tegemine, mis loob väärtpaberi nõudlusest või pakkumisest eksitava mulje;
• hinnaga manipuleerimine – olukord, kus isik või grupp suunab väärtpaberi hinda või hoiab seda teatud tasemel.

Erandina on Euroopa Liidus lubatud finantsinspektsiooni kehtestatud manipulatsioonid, kui neil on õigustatud põhjendus. Eestis selliseid erandeid siiani kehtestatud ei ole.

Vaata ka

• Õigussüsteemi kurnamine
• Tõejärgsus