Liitheli

Allikas: Vikipeedia

Liitheli ehk liittoon ehk liitvõnkumine ehk komplekstoon ehk kompleksheli (inglise keeles complex tone) on heli (toon, võnkumine) mis koosneb paljudest eri sageduse ja amplituudiga võnkumistest:

x1 = a1 sin ω1t ,
x2 = a2 sin ω2t ,
x3 = a3 sin ω3t .

Tervikust väiksemate osade võnkumine toimub kiiremate (kõrgemate) võnkesagedustega ning nii tekkinud helisid nimetatakse ülemhelideks. Põhiheli ja ülemhelisid nimetatakse osahelideks.

Pillikeel on kahest otsast kinnitatud ja selles saavad tekkida vaid teatud lainepikkustega seisvad lained. Lained peegelduvad pillikeele kinnituspunktidest ja selle tulemuseks on omapärane liitvõnkumine. Kõik lubatud lainepikkused saavad levida pillikeeles üheaegselt. Võimalike lainete lainepikkused sõltuvad pillikeele pikkusest ja neid nimetatakse võnkumise harmoonikuteks.

Charles Fourier tõestas, et mis tahes keeruka kujuga perioodilist võnkumist saab jagada üksikuteks erineva sagedusega siinusvõnkumiseks. Samuti on võimalik vastupidine tehe – mis tahes kujuga perioodilise võnkumise saab, kui liita omavahel teatud vahekorras siinusvõnkumised, mille sagedused suhtuvad nagu täisarvud (1:2:3:4:5). Seda nimetatakse ka Fourier' teisenduseks. Saehambakujulise võnkumise saab siis, kui kõik harmoonikud on kindlas vahekorras sageduse ja heli intensiivsuse järgi. Pildil on näha, et teljestiku alguses ajahetkel 0 algab kõigi harmoonikute muutumine ühes suunas. See tähendab, et nende kõigi algfaas on 0°.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]