Liitheli

Allikas: Vikipeedia
Põhiheli koos kuue ülemheliga
Viie lihtheli liitmisel saadud liitheli lainekuju

Liitheli ehk liittoon ehk kompleksheli ehk komplekstoon (inglise keeles complex tone) on heli, mis koosneb paljudest eri sageduse ja amplituudiga lihthelidest.

Tervikust väiksemate osade võnkumine toimub kiiremate (kõrgemate) võnkumise sagedustega ning nii tekkinud helisid nimetatakse ülemhelideks. Põhiheli ja ülemhelisid nimetatakse osahelideks.

Pillikeel on kahest otsast kinnitatud ja selles saavad tekkida vaid teatud lainepikkustega seisvad lained. Lained peegelduvad pillikeele kinnituspunktidest ja selle tulemuseks on omapärane liitvõnkumine. Kõik lubatud lainepikkused saavad levida pillikeeles üheaegselt. Võimalike lainete lainepikkused sõltuvad pillikeele pikkusest ja neid nimetatakse võnkumise harmoonikuteks.

Joseph Fourier tõestas, et mis tahes keeruka kujuga perioodilist võnkumist saab kirjeldada üksikute erineva sagedusega lihthelide summana. Seega mis tahes kujuga perioodilise võnkumise saab, kui liita omavahel teatud vahekorras lihthelid, mille sagedused suhtuvad nagu täisarvud (1:2:3:4:5). Seda nimetatakse ka Fourier' reaksarenduseks. Saehambakujulise võnkumise saab siis, kui kõik harmoonikud on kindlas vahekorras sageduse ja amplituudiga. Pildil on näha, et teljestiku alguses ajahetkel 0 algab kõigi harmoonikute muutumine ühes suunas. See tähendab, et nende kõigi algfaas on 0°.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]