Max/MSP/Jitter

Allikas: Vikipeedia

Max/MSP/Jitter ehk lühidalt Max on kolmest seotud objektide süsteemist koosnev visuaalse programmeerimise keskkond, milles

  • Max võimaldab luua visuaalseid programme (patch-e) ning programmi ehituslikke komponente (objekte),
  • MSP kujutab enesest kogumit Max-i objekte, mis võimaldavad audio- ja signaalitöötlust (audio and signal processing) ning
  • Jitter kogumit Max-i objekte video, graafika ja andmemaatriksite (matrix data) töötlemiseks.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Max on algselt kirjutatud 1980-ndate keskpaigas IRCAM'is Miller Puckette'i poolt programmina Patcher, mis töötas Macintosh'i keskkonnas. Programmi eesmärgiks oli anda heliloojatele töövahend interaktiivse arvutimuusika loomiseks. Programmi kasutas esimesena Philippe Manoury aastal 1988 klaveri- ja arvutiteose "Pluton" loomiseks. Teoses oli sünkroniseeritud klaveri- ja arvutipartii audiotöötlusega tegeleva Sogitec 4X abil.

1989. aastal loodi IRCAM-is Max-i konkureeriv versioon Max/FTS, mis töötas NeXT-i keskkkonnas osana IRCAM-i signaalitöötlemissüsteemist ISPW (IRCAM Signal Processing Workstation) ning hiljem Linux-i keskkonnas SGI süsteemis. FTS (Faster Than Sound, helist kiirem) kujutas enesest MSP analoogset eellast ning töötas spetsiaalses arvuti DSP-riistvaras. Samal aastal hakati programmi müüma Max-i nime all IRCAM-i litsentsi all firmas Opcode Systems, programmi autoriks oli David Zicarelli. Max ei muutunud õieti kunagi Opcode Systems-i osaks ja firma lõpetas programmi arendamise 1990-ndate keskel. Praegu müüb Max-i kommertsversiooni David Zicarelli loodud firma Cycling '74, mis on loodud aastal 1997.

1996. aastal alustas Miller Puckette vabavarana toimiva programmi Pure Data arendamist. Pure Data on vaatamata paljudele erinevustele üldjoontes sarnane algsele IRCAM-i programmile ning kujutab täna enesest tõsiseltvõetavat avatud lähtekoodiga alternatiivi Max/MSP-le.

Max-il on palju laiendusi ja edasiarendusi. Üks olulisemaid laiendusi on 1997. aastal loodud MSP (Max Signal Processing või ka Miller S. Puckette'i initsiaalid), mis on osaliselt tuletis Puckette'i Pure Data-st. MSP kujutab enesest Max-ile lisatud tarkvarapaketti ("add-on" package), mille ülesandeks on audiosignaali manipulatsioon reaalajas, mis võimaldab kasutajal luua oma süntesaatoreid ja efektiprotsessoreid. Max sisaldas juba liidest tööks riistvarasüntesaatorite, sämplerite ja muude riistadega kontrollides neid nii MIDI kui ka muude arvutiprotokollide abil.

1998. aastal arendati Max/FTS otsese jäeltulijana välja Java platvormil töötav vabavara jMax.

1999. aastal liideti Max-iga nato.0+55, mis kujutab enesest Netochka Nezvanova loodud sarja väliseid objekte (external), mis andsid võimaluse Max-i abil reaalajas videotöötluseks. Kuigi nato muutus multimeediumikunstnike hulgas ootamatult populaarseks, tema arendamine katkestati aastal 2001.

2002. aastal arendas kanada multimeediumikunstnik David Rokeby välja Max-i poolt juhitava välise videotöötluspaketi (third-party package for visual processing in Max) SoftVNS.

2003. aastaks arendas Cycling '74 Max/MSP paketina välja omaenda videotöötluse süsteemi, mis sai nimeks Jitter. Jitter on vahend reaalajas video, 3D ja visuaalse materjali maatriksipõhiseks töötlemiseks.

2011. aastal ilmus viimane Max/MSP/Jitter-i versioon Max 6.

Eksisteerib ka terve rida Maxilaadseid visuaalse programmeerimise keskkondi, mis töötavad reaalajas, näiteks Quartz Composer (tootjaks Apple) ning vvvv, mis võimaldab reaalajas videosünteesi ja -töötlust .

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Wikibooks-logo.svg
Vikiõpikutes on lisamaterjali: