Kaja

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib peegeldunud helist; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Kaja (täpsustus)

Kaja on peegeldunud heli, mis jõuab kuulajani teatud viivitusega peale otsest heli. See viivitus sõltub peegeldava pinna kaugusest heliallikast ja kuulajast. Kaja kuuleb näiteks kaevu põhjast, majade seintelt ning tühjades tubades.

Sõna kaja pärineb kreekakeelsest sõnast ἠχώ (ēchō), mis omakorda pärineb sõnast ἦχος (ēchos), "heli". Vana-Kreeka mütoloogias oli Echo äraneetud nümf, kes suutis kõneleda vaid paari viimast sõna, mida keegi talle öelnud oli.

Kajal põhineb mitmede loomade kajalokatsioon, nagu näiteks mõned karihiirlased, hammasvaalalised ja nahkhiired.

Kaja tekkimine[muuda | muuda lähteteksti]

Kaja tekib siis, kui levivale helilainele tuleb ette takistus nagu näiteks majasein või mägi. Seda, miks peegeldamine üldse juhtub, võib seletada katkestusena laine leviku keskkonnas. Seda on võimalik märgata, kui peegeldunud heli on võimalik selgelt kuulda eraldi otsesest helist teatud viivituse ja heli amplituudi muutumise tõttu. Inimkõrv ei kuule kaja, kui otsese heli ja kaja vaheline viivitus on lühem, kui 1/15 sekundit. Kuivas õhus ja temperatuuris 25 °C on heli leviku kiirus umbes 343 m/s. Seega, et inimene kuuleks kaja selles keskkonnas, peab peegeldaja olema heliallikast 17, 2 meetri kaugusel.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]