Diskreetimissagedus

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Sämplimissagedus)
Analoogsignaal
Digitaalsignaal
Analoogsignaali diskreetimisel saadakse rida üksikväärtusi – diskreete

Diskreetimissagedus ehk näiduvõtusagedus ehk sämplimissagedus (ingl sampling rate, sampling frequency) on sagedus, mis määrab pideva signaali diskreetimisel saadud üksikväärtuste – diskreetide – arvu sekundis. Diskreetimissageduse mõõtühik on herts (Hz). Vastavalt diskreetimisperiood (sampling period ehk sampling interval) tähendab diskreetidevahelist ajavahemikku.[1].

Audiosignaali diskreetimissagedusi[muuda | muuda lähteteksti]

Digitaalse helisignaali tüüpilisemad diskreetimissagedused on järgmised.

Diskreetimissagedus Rakendus
8 000 Hz Kasutatakse telefoni-, krüpteeritud walkie-talkie ja traadita mikrofoni (wireless microphone)[2] signaali ülekandmisel. Mõeldud inimkõne piiratud sagedusspektri edastamiseks.
11 025 Hz Veerand audio-CD diskreetimissagedusest. Kasutatakse madalakvaliteedilise PCM- ja MPEG-audio puhul ning audiosignaali analüüsimisel bassikõlari sagedusribas.
22 050 Hz Pool audio-CD diskreetimissagedusest. Kasutatakse madalakvaliteedilise PCM- ja MPEG-audio puhul suhteliselt madalate sagedustega audiosignaali analüüsimisel. Sobib 20. sajandi alguse audiosalvestuste digitaliseerimiseks (78 p/min kiirusega heliplaadid).[3]
32 000 Hz Kasutatakse minidigitaalvideo (miniDV) vorminguga digitaalsetes videokaamerates ning videokassettide puhul, millel on eraldi audiokanalid, näiteks DVCAM, milles on 4 audiokanalit, DAT-i LP mode, NICAM-i digitaalaudio. Mõnes riigis on kasutusel ka analoogse televisiooniheli vorminguna. Kasutusel ka kõrgema kvaliteediga digitaalsetes traadita mikrofonides.[4]
44 056 Hz PCM adapterites NTSC videosalestuse puhul.
44 100 Hz Audio-CD standardne diskreetimissagedus. Kasutusel MPEG-1-audio, VCD-, SVCD- ja MP3-vormingute puhul, PAL-süsteemis videosalvestamisel, enamikus audioseadmetes, näiteks mikserpultides, ekvalaiserites, kompressorites, kajamasinates (reverb), ristühendusseadmetes (crossover), salvestusseadmetes ja krüpteeritud traadita mikrofonides.[5]
47 250 Hz Kasutusel maailma esimeses kaubanduslikus Denoni (Nippon Columbia) PCM-helisalvestis.
48 000 Hz Kasutusel miniDV, digital TV, DVD ja filmide digitaalse heli puhul. Seda diskreetimissagedust on võimalik valida enamikus audio salvestusseadmetes, näiteks DAT-vormingu puhul.
50 000 Hz Kasutusel alates 1970-ndatest, kui ilmusid esimesed kaubanduslikud digitaalsed helisalvestusseadmed, nagu näiteks 3M ja Soundstream.
50 400 Hz Kasutusel Mitsubishi digitaalses helisalvestusseadmes X-80.
88 200 Hz Diskreetimissageduse 44 100 Hz 2-kordne sagedus. Kasutusel professionaalsetes helisalvestusseadmetes, kui salvestuse eesmärgiks on audio-CD tootmine. Kasutusel mõningates audioseadmetes.
96 000 Hz Kasutusel DVD-audio, vahel ka LPCM DVD heliradade, BD-ROM-ide (Blu-ray Disc) he3liradade ja HD DVD (High-Definition DVD) heliraadade puhul.
176 400 Hz Diskreetimissageduse 44 100 Hz 4-kordne sagedus. Kasutusel professionaalsetes helisalvestusseadmetes, kui salvestuse eesmärgiks on audio-CD tootmine.
192 000 Hz Kasutusel DVD-audio, vahel ka LPCM DVD, BD-ROM-ide, (Blu-ray Disc) audioträkkide ja HD DVD (High-Definition DVD) heliradade puhul. Leidub ka mõningates kõrgtasemel helisalvestusseadmetes ning helitöötlusprogrammides (näiteks Pyramix). Pyramix pakub võimalust ka diskreetimissageduse 352,8 kHz kasutamiseks.
2 822 400 Hz Kasutusel SACD vormingu ning 1-bitise sigma-delta modulatsiooni (sigma-delta modulation) protsessis, mida tuntakse ka nimetuse all Direct Stream Digital (DSD). Diskreetimissageduse on üheskoos kasutusele võtnud Sony ja Philips. Leidub ka Pyramixis.

Videosignaali diskreetimissagedused[muuda | muuda lähteteksti]

Digitaalse videosignaali diskreetimissagedus on tavaliselt seotud filmikaadrite arvuga sekundis ning harvemini virtuaalse pikslitaktsagedusega (notional pixel clock). Pildi diskreetimissageduseks on sensori integratsiooniperioodi kordumise kiirus. Kuna integratsiooniperiood võib olla märgatavalt lühem kui kordustevaheline aeg, võib diskreetimissagedus erineda diskreedi kestuse pöördväärtusest.

Kui analoogne videosignaal konverteeritakse digitaalseks videosignaaliks, on diskreetimisprotsess seotud pikslisageduse ja ruumilise diskreetimissagedusega piki skaneerimisridasid (scan line). Tavalisemateks pikslite diskreetimissagedusteks on 13,5 MHz (CCIR 601 ja [[D1 video|D1-video).

Ruumiline diskreetimine (spatial sampling) on teiselt poolt määratletud rastris paiknevate skaneerimisridadega. Mõlemas ruumimõõtmes võib diskreetimissageduse ning eraldusvõime ühikuks võtta pildi skaneerimisridade arvu.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]