Maakond

See artikkel räägib Eesti haldusüksuse tüübist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Maakond (täpsustus)

---

Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp. Eestis on 15 maakonda.

Praegused maakonnad

Eesti maakonnad (lingitud)

Eesti maakondade rahvastiku jaotus

Lipp	Vapp	Maakond	Pindala (km²)	Rahvaarv (2023)	Rahvastiku­tihedus (in/km²)
Harjumaa lipp		Harju maakond	4327	638 076	147,46
Hiiumaa lipp		Hiiu maakond	1032	8 474	8,21
Ida-Virumaa lipp		Ida-Viru maakond	2972	133 358	44,87
Jõgevamaa lipp		Jõgeva maakond	2545	27 739	10,90
Järvamaa lipp		Järva maakond	2674	30 072	11,25
Läänemaa lipp		Lääne maakond	1816	20 688	11,40
Lääne-Virumaa lipp		Lääne-Viru maakond	3696	59 608	16,13
Põlvamaa lipp		Põlva maakond	2165	24 036	11,10
Pärnumaa lipp		Pärnu maakond	5419	87 418	16,13
Raplamaa lipp		Rapla maakond	2765	34 038	12,31
Saaremaa lipp		Saare maakond	2938	31 919	10,86
Tartumaa lipp		Tartu maakond	3349	162 390	54,26
Valgamaa lipp		Valga maakond	1917	28 114	14,67
Viljandimaa lipp		Viljandi maakond	3420	45 637	13,37
Võrumaa lipp		Võru maakond	2305	34 317	14,89

Ajalugu

1940. aastal oli Eestis 11 maakonda. Maakonnad likvideeriti Eesti NSVs 1950. aasta haldusreformiga. 1960. aastate haldusreformid jätsid varem arvukatest maarajoonidest alles 15, mis 1990. aastate algul nimetati ümber maakondadeks.

Maakonnad ja vojevoodkonnad 17. sajandi algul

Frederick de Witti 18. sajandi alguses avaldatud kaart

Rootsi valdused:

• Harjumaa
• Järvamaa
• Läänemaa
• Virumaa

Poola valdused:

• Pärnu vojevoodkond
• Tartu vojevoodkond

Taani valdus:

• Saaremaa

Maakonnad alates 1780. aastate haldusreformist kuni 1910. aastateni

Eestimaa:

• Tallinna/Harju kreis (saksa Kreis Harrien)
• Paide/Järva kreis (saksa Kreis Jerwen)
• Haapsalu/Lääne kreis (saksa Kreis Wiek, Kreis Wieck)
• Rakvere/Viru kreis (saksa Kreis Wierland)

Liivimaa Eesti osa:

• Pärnu kreis (saksa Kreis Pernau)
• Tartu kreis (saksa Kreis Dorpat)
• Viljandi kreis (saksa Kreis Fellin)
• Võru kreis (saksa Kreis Werro)
• Kuressaare kreis (saksa Oesel; Saaremaad loeti ka eraldi provintsiks, seal oli näiteks eraldi aadliomavalitsus kohaliku rüütelkonna näol)

Maakonnad 1918–1940

Eesti haldusjaotus 1925

Eesti maakondade ja valdade kaart 1939

• Harju maakond
• Järva maakond
• Lääne maakond
• Pärnu maakond
• Petseri maakond
• Saare maakond
• Tartu maakond
• Valga maakond
• Viljandi maakond
• Viru maakond
• Võru maakond

1938. aasta Maakonnaseaduse § 1 kohaselt olid Vabariigi maakonnad: Harju, Järva, Lääne, Petseri, Pärnu, Saare, Viljandi, Tartu, Valga, Viru ja Võru. Maakondade ehk kreiside piire seadusega ei muudetud.

Maakonnad Eesti NSV-s

Kuni 1944.aastani säilis Eesti NSV-s algne haldusjaotus.

• 1944. aastal liideti suurem osa Petseri maakonnast, Vene NFSV Leningradi oblastisse Petseri rajoon, hilisemasse Pihkva oblasti Petseri rajooni;
• 1945. aastal liideti osa, Narva-tagused vallad Viru maakonnast Vene NFSV Leningradi oblasti Kingissepa rajooni;
• 1946. aastal moodustati Hiiu maakond (1946–1950);
• 1949. aastal moodustati Jõgeva maakond (1949–1950);
• 1949. aastal jagati Viru maakond kaheks: idapoolsetest valdadest moodustati Jõhvi maakond (1949–1950), läänepoolsetest valdadest moodustati Viru maakond (1949–1950).

Maakonnad 1991–...

Eesti taasiseseisvumise protsessis, 1991. aasta 11. juulil võeti vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus kohaliku omavalitsuste terminite ja nimetuste korrastamise kohta, mille kohaselt kehtestati ametlikuks kasutamiseks Eesti Vabariigi maakondade nimetused

Taasiseseisvunud Eestis on uued maakonnad: Hiiu, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva ja Rapla. Enam pole Petseri maakonda (Petseri maakond on de facto Venemaa Föderatsiooni kontrolli all).

Vaata ka

• Eesti haldusjaotus
• Eesti valdade loend
• Eesti muinasmaakonnad