Maakond

See artikkel räägib Eesti haldusüksuse tüübist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Maakond (täpsustus)

---

Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp.

Praegused maakonnad

Eesti maakonnad (lingitud)

Eesti maakondade rahvastiku jaotus

Rahvaarvu järgi kahanevalt:

• Harju maakond
• Tartu maakond
• Ida-Viru maakond
• Pärnu maakond
• Lääne-Viru maakond
• Viljandi maakond
• Rapla maakond
• Võru maakond
• Saare maakond
• Jõgeva maakond
• Järva maakond
• Valga maakond
• Põlva maakond
• Lääne maakond
• Hiiu maakond

Ajalugu

1940. aastal oli Eestis 11 maakonda. Maakonnad likvideeriti Eesti NSVs 1950. aasta haldusreformiga. 1960. aastate haldusreformid jätsid varem arvukatest maarajoonidest alles 15, mis 1990. aastate algul nimetati ümber maakondadeks.

Maakonnad ja vojevoodkonnad 17. sajandi algul

Frederick de Witti 18. sajandi alguses avaldatud kaart

Rootsi valdused:

• Alutaguse
• Harjumaa
• Järvamaa
• Läänemaa
• Virumaa

Poola valdused:

• Pärnu vojevoodkond
• Tartu vojevoodkond

Taani valdus:

• Saaremaa

Maakonnad alates 1780. aastate haldusreformist kuni 1910. aastateni

Eestimaa kubermang (provints):

• Harjumaa (saksa Kreis Harrien)
• Järvamaa (saksa Kreis Jerwen)
• Läänemaa (saksa Kreis Wiek, Kreis Wieck)
• Virumaa (saksa Kreis Wierland)

Liivimaa kubermang (provints):

• Pärnumaa (saksa Kreis Pernau)
• Tartumaa (saksa Kreis Dorpat)
• Viljandimaa (saksa Kreis Fellin)
• Võrumaa (saksa Kreis Werro)
• Saaremaa (saksa Oesel; Saaremaad loeti ka eraldi provintsiks, seal oli nt eraldi aadliomavalitsus kohaliku rüütelkonna näol)

Maakonnad 1918–1940

• Harjumaa
• Järvamaa
• Läänemaa
• Pärnumaa
• Petserimaa
• Saaremaa
• Tartumaa
• Valgamaa
• Viljandimaa
• Virumaa
• Võrumaa

Vaata ka

• Eesti haldusjaotus
• Eesti valdade loend
• Eesti muinasmaakonnad