Maakond

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Eesti maakonnad)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Eesti haldusüksuse tüübist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Maakond (täpsustus)

Eestis on maakond 1. järgu haldusüksuse tüüp. Eestis on 15 maakonda.

Praegused maakonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Hiiu maakondSaare maakondLääne maakondHarju maakondLääne-Viru maakondIda-Viru maakondRapla maakondJärva maakondJõgeva maakondTartu maakondPõlva maakondVõru maakondValga maakondViljandi maakondPärnu maakond
Eesti maakonnad (lingitud)
Eesti maakondade rahvastiku jaotus
Vapp Maakond Pindala
(km²)
Rahvaarv
(2020)[1]
Et-Harju maakond-coa.svg
Harju maakond 4327 605 029
Hiiumaa vapp.svg
Hiiu maakond 1032 9315
Ida-Virumaa vapp.svg
Ida-Viru maakond 2972 134 259
Jõgevamaa vapp.svg
Jõgeva maakond 2545 28 442
Et-Järva maakond-coa.svg
Järva maakond 2674 30 174
Läänemaa vapp.svg
Lääne maakond 1816 20 444
Lääne-Virumaa vapp.svg
Lääne-Viru maakond 3696 58 862
Põlvamaa vapp.svg
Põlva maakond 1823 24 647
Et-Pärnu maakond-coa.svg
Pärnu maakond 5419 86 185
Raplamaa vapp.svg
Rapla maakond 2765 33 282
Saaremaa vapp.svg
Saare maakond 2938 33 083
Tartumaa vapp.svg
Tartu maakond 3349 153 317
Valgamaa vapp.svg
Valga maakond 1917 28 204
Viljandimaa vapp.svg
Viljandi maakond 3420 46 161
Võrumaa vapp.svg
Võru maakond 2773 35 415

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1940. aastal oli Eestis 11 maakonda. Maakonnad likvideeriti Eesti NSVs 1950. aasta haldusreformiga. 1960. aastate haldusreformid jätsid varem arvukatest maarajoonidest alles 15, mis 1990. aastate algul nimetati ümber maakondadeks.

Maakonnad ja vojevoodkonnad 17. sajandi algul[muuda | muuda lähteteksti]

Frederick de Witti 18. sajandi alguses avaldatud kaart

Rootsi valdused:

Poola valdused:

Taani valdus:

Maakonnad alates 1780. aastate haldusreformist kuni 1910. aastateni[muuda | muuda lähteteksti]

Eestimaa kubermang (provints):

  • Harjumaa (saksa Kreis Harrien)
  • Järvamaa (saksa Kreis Jerwen)
  • Läänemaa (saksa Kreis Wiek, Kreis Wieck)
  • Virumaa (saksa Kreis Wierland)

Liivimaa kubermang (provints):

  • Pärnumaa (saksa Kreis Pernau)
  • Tartumaa (saksa Kreis Dorpat)
  • Viljandimaa (saksa Kreis Fellin)
  • Võrumaa (saksa Kreis Werro)
  • Saaremaa (saksa Oesel; Saaremaad loeti ka eraldi provintsiks, seal oli nt eraldi aadliomavalitsus kohaliku rüütelkonna näol)

Maakonnad 1918–1940[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti haldusjaotus 1925

Taasiseseisvunud Eestis on uued maakonnad: Hiiu, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva ja Rapla. Enam pole Petseri maakonda.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]