Eesti maakonnad

See artikkel räägib uuemaaegsetest haldusüksustest; muinasmaakondade kohta vaata artiklit Eesti muinasmaakonnad

---

Eesti maakonnad on praegused Eesti 1. järgu haldusüksused ja ning neile eelnenud sama suurusjärgu haldusüksused (välja arvatud rajoonid).

Praegused maakonnad

Eesti maakonnad (lingitud)

Eesti maakondade rahvastiku jaotus

Rahvaarvu järgi kahanevalt:

• Harju maakond
• Tartu maakond
• Ida-Viru maakond
• Pärnu maakond
• Lääne-Viru maakond
• Viljandi maakond
• Rapla maakond
• Võru maakond
• Saare maakond
• Jõgeva maakond
• Järva maakond
• Valga maakond
• Põlva maakond
• Lääne maakond
• Hiiu maakond

Maakonnad ja vojevoodkonnad 17. sajandi algul

Frederick de Witti 18. sajandi alguses avaldatud kaart

Rootsi valdused

• Alutaguse
• Harjumaa
• Järvamaa
• Läänemaa
• Virumaa

Poola valdused

• Pärnu vojevoodkond
• Tartu vojevoodkond

Taani valdus

• Saaremaa

Maakonnad alates 1780. aastate haldusreformist kuni 1910. aastateni

Eestimaa kubermang (provints):

• Harjumaa (saksa Kreis Harrien)
• Järvamaa (saksa Kreis Jerwen)
• Läänemaa (saksa Kreis Wiek, Kreis Wieck)
• Virumaa (saksa Kreis Wierland)

Liivimaa kubermang (provints):

• Pärnumaa (saksa Kreis Pernau)
• Tartumaa (saksa Kreis Dorpat)
• Viljandimaa (saksa Kreis Fellin)
• Võrumaa (saksa Kreis Werro)
• Saaremaa (saksa Oesel; Saaremaad loeti ka eraldi provintsiks, seal oli nt eraldi aadliomavalitsus kohaliku rüütelkonna näol)

Maakonnad 1918–1940

• Harjumaa
• Järvamaa
• Läänemaa
• Pärnumaa
• Petserimaa
• Saaremaa
• Tartumaa
• Valgamaa
• Viljandimaa
• Virumaa
• Võrumaa

Vaata ka

• Eesti haldusjaotus
• Eesti valdade loend
• Eesti muinasmaakonnad