Tartu õpperingkond
Tartu õpperingkond, aastast 1893 Riia õpperingkond (saksa keeles Dorpatscher Lehrbezirk, hiljem Rigascher Lehrbezirk, vene keeles Дерптский учебный округ, hiljem Рижский учебный округ) oli Venemaa keisririigi, Venemaa Vabariigi ja Venemaa Nõukogude Vabariigi koolihalduspiirkond aastatel 1803−1918.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Tartu õpperingkond moodustati 1803. aastal keiser Aleksander I ukaasiga, millega Venemaa keisririigi territoorium jagati kuueks õpperingkonnaks. Tartu koolihalduspiirkonna keskuseks sai Tartu ülikool; selle eesotsas seisis Peterburis resideeriv kuraator, kes allus Venemaa Rahvahariduse Ministeeriumile. Õpperingkonna moodustasid Eestimaa, Kuramaa ja Liivimaa kubermang; aastatel 1803−1812 oli selle osa ka Viiburi kubermang. 1893. aastal nimetati piirkond ümber Riia õpperingkonnaks. See kaotati 1918. aastal Venemaa Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi korraldusega.
Kuraatori pädevus ja ülesanded[muuda | muuda lähteteksti]
Koolide tegevust õpperingkonnas juhtis kuni 1837. aastani Tartu ülikooli juurde moodustatud koolikomisjon, mis allus kuraatorile; 1837. aastal võttis likvideeritud komisjoni ülesanded üle kuraatori nõukogu. Kuraatorile allusid Tartu ülikool, kubermangude gümnaasiumid, kreiskoolid, elementaarkoolid ja eraõppeasutused. 1837. aastani teostas kuraator järelevalvet talurahvakoolide üle, 1873. aastal allutati talle Vene õigeusutunnistusse üleläinud talupoegade laste talurahvakoolid ja 1885. aastal ka luteri talurahvakoolid. Riigieelarvelistes kroonukoolides valvas kuraator nii õppetöö kui majandustegevuse, linna- ja erakoolides ainult õppetöö korralduse üle.
1837. aastani olid kuraatori ülesanded: 1) järelevalve seaduste ja haridusministeeriumi eeskirjade täitmise üle, 2) aruannete esitamine haridusministeeriumile õppetöö ja riigi raha kulutamise kohta, 3) koolide tegevuse organiseerimine ja revideerimine ning 4) professorite ja gümnaasiumidirektorite ministrile esitamine ametisse kinnitamiseks. 1837. aastal loodud kuraatori nõukogu oli abistav institutsioon. Selle pädevusse kuulusid järgmised küsimused: poolaasta-, aasta- ja revideerimisaruanded; gümnaasiumide, kreiskoolide ja eraõppeasutuste avamine ja sulgemine; ametnike ja õpetajate töö ning kuritarvitused; koolimajade ost, müük, rent, ehitamine jms. Erimeelsuste korral kuraatori ja nõukogu liikmete vahel esitati küsimus otsustamiseks ministrile.
Kuraatori kantselei[muuda | muuda lähteteksti]
Kuraatori kantselei asus kuni 1835. aastani keisririigi pealinnas Peterburis, seejärel aga aastatel 1835–1870 ja 1876–1886 Tartus ning 1870–1876 ja 1886–1915 Riias. I maailmasõja ajal toodi see rinde läheduse tõttu 1915. aastal Tartusse tagasi.
Tartu (Riia) õpperingkonna kuraatorid 1803−1918[muuda | muuda lähteteksti]
Tartu õpperingkonna kuraatorid 1803−1893[muuda | muuda lähteteksti]
| Ametiaeg | Pilt | Nimi | Auaste |
|---|---|---|---|
.jpg)
|
Friedrich Maximilian von Klinger (1751−1831) | kindralmajor (aastast 1811 kindralleitnant) | |
|
krahv (aastast 1826 hiilguslik vürst) Karl Christoph von Lieven (1767−1844) | kindralleitnant (aastast 1827 jalaväekindral) | |
|
vabahärra Carl Magnus von der Pahlen (1779−1863) | kindralleitnant | |
|
Gustav von Craffström (1784−1854) | kindralleitnant (aastast 1850 jalaväekindral) | |
| Georg Friedrich von Bradke (1796−1862) | salanõunik (aastast 1860 tõeline salanõunik) | ||
|
krahv Alexander Friedrich von Keyserling (1815−1891) | tõeline riiginõunik (aastast 1866 õuemeister) | |
| Pjotr Karlovitš Žerve (1832−1890) | senaator | ||
|
Andrei Aleksandrovitš Saburov (1837−1916) | tõeline riiginõunik (aastast 1879 salanõunik) | |
|
Mihhail Nikolajevitš Kapustin (1828−1899) | salanõunik | |
|
Nikolai Aleksejevitš Lavrovski (1825−1899) |
Riia õpperingkonna kuraatorid 1893−1918[muuda | muuda lähteteksti]
| Ametiaeg | Pilt | Nimi | Auaste |
|---|---|---|---|
|
|
Nikolai Aleksejevitš Lavrovski (1825−1899) | ||
|
Aleksandr Nikolajevitš Švarts (1848−1915) | salanõunik | |
|
Pjotr Petrovitš Izvolski (1863−1928) | kammerhärra (aastast 1903 riiginõunik) | |
|
Grigori Konstantinovitš Uljanov (1859−1912) | doktor | |
|
Sergei Mihhailovitš Prutšenko (1868−1920) | kammerhärra (aastast 1911 tõeline riiginõunik) | |
|
Aleksei Ivanovitš Štšerbakov (1858−1944) | kammerhärra (1910. aastast; aastast 1911 tõeline riiginõunik) | |
|
Vladimir Grabar (1865−1956) |