Kreiskool
_ja_Tallinna_Linnakooli_(1917.aastani)_hoone.jpg)
Kreiskool oli 19. sajandil Venemaa keisririigi (sh Eesti ala) kubermangude kreisi- ehk maakonnakeskuses olev 2–3 õppeaastaga riiklik poeglastekool, mis eelnes gümnaasiumile[1][2].
1802. aastal loodi Venemaa Rahvahariduse Ministeerium ja korraldati ümber kogu Venemaa keisririigi haridussüsteem. Ministeerium töötas välja uued koolikorralduse alused ja 5. novembril 1804 kinnitatud ülikoolidele alluvate õppeasutuste põhimäärus nägid ette igas kubermangulinnas ja maakonnalinnas, maakonna- ehk kreiskooli[3][4] asutamise.
1820. aastal kinnitatud Tartu Keiserlikule Ülikoolile alluvate õppeasutuste statuut kaotas ühtluskooli põhimõtte ja sätestas seisuslikud koolid. Kreiskoolide ülesanne ei olnud enam õpilaste gümnaasiumi astumiseks ettevalmistamine, vaid tehnilise ja kaubandusliku hariduse andmine. Kreiskooli õppeaega lühendati: 3-klassilised koolid muutusid 2-klassiliseks ning 2-klassilised 1-klassilisteks. Pärnu ja Kuressaare kreiskoolis asutati lisaks põhiklassidele kolmas klass (selecta) nende jaoks, kes tahtsid edasi õppida gümnaasiumis[5].
Venemaa keisri 4. veebruari (vkj. 24. jaanuari 1803) ukaasi alusel jaotati Venemaa õpperingkondadeks eesotsas kuraatoritega. Tartu õpperingkonda kuulusid Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kubermang ja kuni 1812. aastani ka Viiburi kubermang. Tartu koolihalduspiirkonna keskuseks sai Tartu ülikool; selle eesotsas seisis Peterburis resideeriv kuraator. Kuraatori kantselei asus kuni 1835. aastani keisririigi pealinnas Peterburis, seejärel aga aastatel 1835–70 ja 1876–86 Tartus ning 1870–76 ja 1886–1915 Riias. Kuraatorile allusid Tartu ülikool, kubermangugümnaasiumid, kreiskoolid, elementaarkoolid ja eraõppeasutused. 1837. aastani teostas kuraator järelevalvet talurahvakoolide üle, 1873 allutati talle Vene õigeusutunnistusse üle läinud talupoegade laste talurahvakoolid ja 1885 ka luteri talurahvakoolid.
Kreiskoolid reorganiseeriti 1872. aasta määruse alusel linnakoolideks ja 1913. aastal kõrgemateks algkoolideks.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Tallinna Kreiskool
- Rakvere Kreiskool
- Paide Kreiskool
- Haapsalu Kreiskool, Kalda tänav 6
- Tartu Kreiskool
- Võru Kreiskool, hoone Seminari väljak 1
- Viljandi Kreiskool kreiskooli maja asus Viljandis nüüdse Johan Laidoneri platsi ääres
- Kuressaare Kreiskool, Pikk tänav 31 Kuressaare
- Valga Kreiskool, Kesk tänav 22[6]
- Pärnu Kreiskool, Pargi tänav 1
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ T. Hallik, 2009. Ajaloo mõisted gümnaasiumile (eesti-vene-eesti sõnastik). Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 81
- ↑ Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, 2009. (vaadatud 01.06.2013)
- ↑ kreiskool, VE, 2006
- ↑ kreiskool. EKI ühendsõnastik 2025, EKI ühendsõnastik 2025
- ↑ Kreiskool Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis
- ↑ Valga linnakooli hoone kultuurimälestiste registris (vaadatud 17.08.2022)