Mine sisu juurde

Eesti Ajalooarhiiv

Allikas: Vikipeedia
Eesti Ajalooarhiiv
Ajalooarhiivi endine hoone Tartus Liivi tänaval
Asukoht Juhan Liivi 4

Eesti Ajalooarhiiv (lühend EAA) oli Eesti arhiiviasutus, mis tegutses selle nime all aastatel 1989–1999. Aastail 1999–2016 oli ajalooarhiiv Rahvusarhiivi struktuuriüksus, edaspidi Rahvusarhiivi Tartu osakond.

Tartu Noora uurimissaal asub Nooruse tänav 3.

Eesti Riigi Keskarhiiv

[muuda | muuda lähteteksti]

Arhiiv alustas Eesti Riigi Keskarhiivi nime all tegevust 16. mail 1921.

Rahvusliku arhiivisüsteemi loomist alustati Eesti Vabariigi algusaastatel. 3. märtsil 1920 tuli kokku arhiivikomisjon, mille algatusel loodi ajalooliselt oluliste asutuste dokumentide hoiukohana Tartus Riigi Keskarhiiv ning tegutsevate asutuste dokumentide haldajana Tartus Riigiarhiiv[1] 1935. aastal võeti vastu arhiiviseadus, mis tugevdas arhiivi rolli ühiskondlikult oluliste dokumentide säilitajana.[1]

Eesti NSV Riiklik Ajaloo Keskarhiiv

[muuda | muuda lähteteksti]

Arhiiv moodustati Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehitustöö Riikliku Keskarhiivi (ENSV ORKA) Tartu osakonna reorganiseerimisel iseseisvaks asutuseks ja egutses arhiiv aastatel 1948–1989 Eesti NSV Riikliku Ajaloo Keskarhiivi (lühendatult ENSV RAKA) nime all.

1990. aastate alguses taastati arhiivide iseseisev majandamine ja 1998. aastal kinnitatud arhiiviseaduse alusel alustas 1. jaanuaril 1999 tegevust Rahvusarhiiv. Rahvusarhiiv hakkas hõlmama ajalooarhiivi Tartus, Riigiarhiivi ja filmiarhiivi Tallinnas ning 15 maa-arhiive Eesti maakonnakeskustes.[1]

Varasemad nimed

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1921–1940 Eesti Riigi Keskarhiiv (ERKA)
  • 1940–1941 Eesti NSV Riigi Keskarhiivi Tartu filiaal
  • 1941–1944 Eesti Omavalitsuse Tartu Keskarhiiv
  • 1944–1948 Eesti NSV Riigi Keskarhiivi Tartu osakond
  • 1948–1989 Eesti NSV Riiklik Ajaloo Keskarhiiv (ENSV RAKA)
  1. 1,0 1,1 1,2 Ajalugu. Rahvusarhiivi veebisait.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]