Tallinna Õpetajate Seminar
| Tallinna Õpetajate Seminar | |
|---|---|
_ja_Tallinna_Linnakooli_(1917.aastani)_hoone.jpg) Vene tänav 22 Tallinna Õpetajate Seminar hoone Tallinna vanalinnas | |
| Asukoht | Tallinn |
| Aadress |
Vene tänav 22 ja 37[1], Tallinn Narva maantee 57, Tallinn |
Tallinna Õpetajate Seminar oli aastatel 1919–1947 tegutsenud õppeasutus, mis koolitas algkooliõpetajaid.
Eellugu
[muuda | muuda lähteteksti]Pärast 1917. aasta revolutsioone Venemaal ja Vene tsaarivõimu kukutamist Eestis kerkisid päevakorrale Eesti kooli ümberkorraldamise küsimused. Vene tsaarivõimust oli Eesti Vabariigile jäänud venekeelne rahvaharidussüsteem. Kooliõpetajate ettevalmistamine katkes täielikult 1918. aastal. Kiire üleminek emakeelsele koolisüsteemile nõudis vanadelt õpetajatelt täiendavaid teadmisi, aga ka õpetajate arvu suurendamist.
Haridusministeeriumi algatusel otsustati luua lisaks Tartus ja Rakveres töötanud seminaridele õpetajatekool ka Tallinnasse, Võrru ja Haapsallu.[2]
Õppetöö seminaris
[muuda | muuda lähteteksti]Tallinna Õpetajate Seminar asutati 1919. aastal, esimesed õppejõud kinnitati ametisse 1. juulil 1919. aastal. Pidulik avaaktus toimus 15. septembril ja õppetöö algas 18. oktoobril 1919. Hiljem kinnitati aastapäevaks 5. detsember[3]. Algselt tegutseti Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi hoones.
1920. aastal alustas Tallinna Õpetajate Seminar tegevust Vene tänaval kahes koolihoones: ühes majas paiknes seminar, teises seminari algkool.
19. oktoobril 1923 võttis Riigikogu vastu seminaride seaduse, mis määras kindlaks õppetöö korraldamise alused, see puudutas ka Tallinna Õpetajate Seminari. Seaduse järgi võis õpetajate kooli astuda pärast 6. klassi lõpetamist ning õpetajaõppe kestus oli kuus aastat. Esimesel kahel aastal õpetati seminaris üldaineid gümnaasiumi alama astme õppekava järgi. Kolmandal ja neljandal aastal lisandusid erialaained. Kahel viimasel õppeaastal anti tulevastele õpetajatele teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi koolitööks. Seminari tunniplaanis olid muu hulgas [2]pedagoogika, pedagoogika ajalugu, didaktika, psühholoogia, filosoofia algkursus, loogika, eetika, tervishoid, karskusõpetus, kosmograafia ja praktiline töö Tallinna Õpetajate Seminari algkoolis.
Õppejõududeks olid: joonist.- kunstik August Jansen; muusika August Topman; võimlemine A. Raudkats; käsitöö E. Taska; ilulugemine Elise Kevend; tervishoid dr. Mait Johannes Püümann. 3. jaanuaril 1925. aastal tagandati kaitsevägede ülemjuhataja Johan Laidoneri käskkirjaga Hans Roos direktori kohalt "nõrga järelvalve pärast õppeasutuse üle". Kool oli muutunud liiga pahempoolseks.
Esimese lennu ehk 24 lõpetajat andis Tallinna Õpetajate Seminar 1922. a kevadel, lõpetajaist asus koolitööle 20 õpetajakutse saanut, neli lõpetajat siirdus Tartu Ülikooli edasi õppima.[2]
Tallinna Õpetajate Seminari lõpetas kokku kuus lendu ehk 215 õpilast. 1928. aastal muudeti Tallinna Õpetajate Seminar Tallinna Pedagoogiumiks[4].
Tallinna Õpetajate Seminar läbi ajastute
[muuda | muuda lähteteksti]Tallinna Pedagoogium
[muuda | muuda lähteteksti]Tallinna Pedagoogium oli alg-, kutse- ja täienduskoolitusõpetajate õppeasutus. Pedagoogiumis jäi edasi töötama harjutuskool (algkool). Vastu võeti gümnaasiumide, tehnikakoolide ja kunsttööstuskooli lõpetanuid. Õppeaeg kestis 2 aastat ja õppida sai meeskäsitöö, laulmise ja muusika, naiskäsitöö, aianduse ning vene õppekeelega algkooli õpetaja erialal. Pedagoogiumi lõpetas 205 õpilast.
Uuenenud seminar
[muuda | muuda lähteteksti]1937. aastal taasavati Tallinna Õpetajate Seminar. Tollane 4-klassiline õpetajate seminar tugines 3-klassilisele keskkoolile, edasi töötasid endise pedagoogiumi klassid.
Pärast 1940. aasta juuniriigipööret koliti seminar Narva maanteele Riikliku Inglise Kolledži hoonesse. Seminari kursus lühendati kolmele õppeaastale. Uude seminari võeti õpilasi progümnaasiumi ja reaalkooli lõpetajaist, s.o. pärast 9. klassi lõpetamist üldhariduslikus koolis. Õpe kestis neli aastat.
Saksa okupatsiooni ajal töötas seminar 4-klassilisena, aastast 1944 5-klassilisena.
1945. aastal töötas seminar kahes majas - Raua tänava 21. algkooli maja kahel ülemisel korrusel ja IV keskkooli (Kevade tänav 4) hoones II vahetuses. Eesti NSV-s, 1947. aastal reorganiseeriti seminar Tallinna Õpetajate Instituudiks ning kolis tagasi Narva maantee 57 hoonesse, kus senini tegutses Baltvojenstroi.
Saamine kõrgkooliks
[muuda | muuda lähteteksti]27. mail 1952 nimetati Tallinna Õpetajate Instituut NSV Liidu Ministrite Nõukogu korraldusega ümber Tallinna Pedagoogiliseks Instituudiks. See reorganiseerimine andis koolile kõrgkooli staatuse. Õpetajate instituudil lubati Tallinna Pedagoogilise Instituudi (TPedI) koosseisus jätkata kuni TPedI esimese lennu lõpetamiseni.
30. jaanuaril 1992 nimetas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Tallinna Pedagoogilise Instituudi ümber Tallinna Pedagoogikaülikooliks.
18. märtsil 2005 nimetas Riigikogu Tallinna Pedagoogikaülikooli ümber Tallinna Ülikooliks.
Tallinna Õpetajate Seminari direktorid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1. juuli 1919 – Villem Nano, Tallinna Õpetajate Seminari direktor
- 1919. aasta sügis – 1925, Ants Roos, Tallinna Õpetajate Seminari direktor
- 1925–1937 August Kuks, Tallinna Õpetajate Seminari ja Tallinna Pedagoogiumi direktor
- 1937–1939 Elmar Etverk, Tallinna Õpetajate Seminari direktor
- 1939–1943 Meinhard Meiusi, Tallinna Õpetajate Seminari direktor
- 1943–1944 Elmar Etverk, Tallinna Õpetajate Seminari direktor
- 1944–1947 Ants Selmet, Tallinna Õpetajate Seminari direktor
- 1947–1951 Kristjan Kure, Tallinna Õpetajate Instituudi direktor
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Ants Selmet, Tallinna õpetajate Seminarist a. 1946. A. Selmet, lk 3, arhmus.tlu.ee
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Virkus, Rein (1998). Tallinna Pedagoogikaülikool läbi aegade. TPÜ Kirjastus. ISBN 9985-58-074-5.
- ↑ Ants Selmet, Tallinna õpetajate Seminarist a. 1946. A. Selmet, arhmus.tlu.ee
- ↑ Tallinna pedagoogium algab tegewust., Postimees (1886-1944), nr. 172, 28 juuni 1928