Valga Gümnaasium

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Valga Gümnaasium

Endine Valga Poeglastegümnaasiumi hoone praegune Valga Põhikool.jpg
Foto: Valga Gümnaasium
Asutatud 1932. aastal
Koolitüüp gümnaasium
Direktor Andrus Murumaa[1]
Klassikomplekte 8
Linn Valga
Maakond Valga maakond
Aadress J. Kuperjanovi 10
68207 Valga
Koduleht http://www.valgagym.edu.ee
Valga Gümnaasiumi logo

Valga Gümnaasium on üldhariduskool Valga linnas.

Eelajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1932 Avalikkude keskkoolide seaduse §15 alusel suletakse Valga Tütarlaste Gümnaasium ja Valga Poeglaste Gümnaasium. Sügisest saavad nende koolide õpilastest vastasutatud Valga Ühisgümnaasiumi õpilased. Kooli direktoriks määratakse Viktor Neggo. Gümnaasiumi asukohaks saab Kuperjanovi tänav 10 – Valga Valge Maja. Gümnaasium liigendatakse humanitaar- ja reaalharuks, millele lisandub kommertsharu. Koolis on üle poole tuhande õpilase.
  • 1934. aasta koolireform toob kaasa olulisi ümberkorraldusi koolitöös. Kehtestatakse progümnaasiumi (5.-9. õppeaasta) ja reaalkooli (7.-9. õppeaasta) staatus, millele järgneb kolmeaastase õppeajaga gümnaasium (10.-12. õppeaasta). Täieliku gümnaasiumihariduse omandamiseks suureneb õppeaeg senisega võrreldes ühe aasta võrra. Algkool on 6-aastase õppeajaga. Viktor Neggo asemele tuleb direktoriks Aleksander Raudsepp.
  • 1939 Valga Ühisgümnaasiumist saab Valga Gümnaasium (VG). Kooli hakkab juhtima Aleksander Rikken.
  • 1939 1. september. Algab Teine maailmasõda.
  • 1940 17. juuni6. august. Nõukogude Liit okupeerib ja annekteerib Eesti.
  • 1940/41. õppeaasta. Vastavalt Nõukogude Liidu koolisüsteemile nimetatakse Valga Gümnaasium Valga Keskkooliks. Kaotatakse õppemaks, korraldatakse ümber koolisüsteem.
  • 1941 juuli. Saksa okupatsiooni algus Valgas.
  • 1941/42. õppeaasta. Taas Valga Gümnaasium. Õppeaastat alustatakse Saksa okupatsiooni tingimustes, taastatakse kooli endine nimi.
  • 1944 august. Punaväe katsed Valgat vallutada kestavad 30. augustini. Punaarmee loobub linna vallutamisest.
  • 1944 14. september. Punaarmee alustab suurrünnakut Väikesel Emajõel, lähimateks sihtpunktideks Valga ja Tõrva.
  • 1944 18. september. Tallinnas astub ametisse Otto Tiefi valitsus. Pika Hermanni torni heisatakse sinimustvalge lipp. Saksa okupatsiooni lõpp Eestis.
  • 1944 19. september. Saksa väed jätavad Valga maha.
  • 1944 22. september. Punaarmee siseneb Tallinna. Nõukogude okupatsiooni algus Eestis.
  • 1944. aasta sügisest muudetakse kooli nimi jälle Valga Keskkooliks.
  • 1945 Kool kolib tagasi Valga Valgesse Majja Kuperjanovi tn 10. Sõja-aastatel oli koolimajas sõjaväehaigla ja õppetöö klasside kaupa linnas laiali.
  • 1946 Kool nimetatakse Valga I Keskkooliks, sest Valgas avatakse ka vene õppekeelega keskkool.
  • 1960. aastad. Tuhande õpilasega kool töötab kahes vahetuses. Et linnas on suur kooliruumide kitsikus, on kooli allüürnikeks ka Valga õhtukeskkool, Valga muusikakool ja Valga spordikool. Koolimaja on hõivatud varavalgest hilisõhtuni. Koolile nõutakse juurdeehitust. Projekt, mille autoriks on tuntud arhitekt Arnold Matteus, valmib 1970. aastate alguses. See jääb aga teostamata, sest päevakorda kerkib uue koolihoone ehitamine.
  • 1977 Uue koolihoone valmimine. 1.septembri aktus uues majas. Ainekabinetsüsteemi kasutusele võtmine.
  • 1994 Valga I Keskkool nimetatakse taas Valga Gümnaasiumiks.
  • 2011 27. mai. Valga Linnavolikogu istungil võetakse vastu "Valga linna üldharidusvõrgu korralduse arengukava aastateks 2011–2015".
  • 2011 oktoober. Hariduse arengukava elluviimiseks moodustatud komisjon otsustab muuta Valga Gümnaasiumi tegutsemise vormi selliselt, et 1. septembril 2012 alustab Valga Gümnaasium ainult gümnaasiumiklassidega koolina ning senise Valga Gümnaasiumi põhikooliastme õpilastele luuakse õpingute jätkamise võimalus Valga Põhikoolis, kus avatakse vajalikul arvul klassikomplekte. Seejuures peetakse kõige otstarbekamaks, et gümnaasiumi klassid (10.-12. klass) asuksid Kuperjanovi tn 10 hoones.[4]
  • 2012 2. märts. Valga Linnavolikogu istungil kinnitatakse Valga Gümnaasiumi uus põhimäärus.[5]
  • 2012 1. september. Hakkab kehtima Valga Gümnaasiumi uus põhimäärus. Selle järgi on Valga Gümnaasium ainult gümnaasiumiastmes töötav kool.
  • Valga linna ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kokkuleppe kohaselt saab Valga gümnaasiumist alates 1. septembrist 2016 riigigümnaasium.[6]

Koolijuhid[muuda | muuda lähteteksti]

Valga Ühisgümnaasium

  • Viktor Neggo 1932–1934
  • Aleksander Raudsepp 1934–1939

Valga Gümnaasium / Valga Keskkool

  • Aleksander Rikken 1939–1941

Valga Gümnaasium

  • Friedrich Klement[7] 1941–1942
  • Johannes Taal 1942–1943

Valga Gümnaasium / Valga Keskkool / Valga I Keskkool

  • Henn Sirk 1943–1950

Valga I Keskkool

  • Georg Säinas 1950–1951
  • Julius Lee 1951–1957
  • Valter Malm 1957–1992

Valga I Keskkool / Valga Gümnaasium

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Valga gümnaasiumi direktoriks valiti Andrus Murumaa Valgamaalane, 05.06.2015.
  2. Valgamaa kodulooline andmebaas ISIK: Pärna, Marta www.valgark.ee/isik/ Kasutatud 8.06.2012.
  3. Valgamaa kodulooline andmebaas ISIK: Grünberg, Tõnis www.valgark.ee/isik/ Kasutatud 8.06.2012.
  4. Valga Linnavalitsus. Koolivõrgu korrastamine www.valgalv.ee Kasutatud 8.06.2012.
  5. Valgas tegutsetakse ümberkorraldatud koolivõrgu nimel eestielu.delfi.ee
  6. 6,0 6,1 Koolijuht lahkub ametist Valgamaalane, 06.04.2015.
  7. Valgamaa kodulooline andmebaas ISIK: Klement, Friedrich www.valgark.ee/isik/ Kasutatud 8.06.2012.
  8. Valgamaa kodulooline andmebaas ISIK: Luts, Raimond www.valgark.ee/isik/ Kasutatud 8.06.2012.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Valve Saretok. Läbi uduliniku II. Toronto: Orto, 1957.
  • Kooli waim: mälestusi, pilte, kilde ajaloost. Koostanud ja toimetanud Pille Juurikas ja Tiiu Püss. Tallinn: Uniprint, 2004. ISBN 998595291X
  • Helju Keskpalu. "Kui te ei saa olla kui kotkad, siis olge kui pääsukesed : Marta Pärna 125. sünniaastapäevalt." – Valgamaalane, 14. jaanuar 1993, lk 2.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]