Bakuu khaaniriik
|
Bakuu khaaniriik 1735–1806 | |||||||||
 Lipp
| |||||||||
 Bakuu khaaniriik (kaardi paremas servas) | |||||||||
| Valitsusvorm | khaaniriik | ||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Osa | Iraani Kadžaaride mõjuvõimu all | ||||||||
| Pealinn | Bakuu | ||||||||
| Religioon | islam | ||||||||
| |||||||||
| Riigikeeled | pärsia | ||||||||
| Peamised keeled |
aseri taadi | ||||||||
| |||||||||
Bakuu khaaniriik (pärsia keeles: خانات باکو) oli autonoomne muslimi khaaniriik, mille üle oli Pärsial süseräänsus; riik eksisteeris aastatel 1747–1806. Bakuu khaaniriik asus tänapäeva Aserbaidžaani aladel.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Vene-Pärsia sõja (1722–1723) ajal okupeeris Venemaa keisririik Bakuu, mis oli seni kuulunud Safaviidide riigi alla. Kuid kui venelased kuulsid Nadir-šahhi sõjalisest edust Pärsias ja potentsiaalsest ohust, mida ta Venemaa keisririigile kujutada võis, nõustusid nad aastal 1735 Bakuust loobuma. Šahh määras Bakuu esimeseks khaaniks Mirza Muhammad Khaan I. Nendel aegadel oli Bakuu khaaniriik nii de facto kui de jure Pärsia vasallriik.
Khaaniriik sai iseseisvaks 1747. aastal, kui Mirza Muhammad pärast Nadiri surma Afšariididele vastu hakkas. Kuna impeerium oli šahhi surmast ikka alles toibumas, läks ülestõus võrdlemisi kergelt ning kuigi Bakuu jäi de jure Iraani šahhide vasalliks, sai khaan de facto praktiliselt iseseisvaks otsuste langetamisel.