Selim I

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Selim I
Selim I tuğra

Selim I (osmanitürgi keeles:سليم اول ,Salim I ;türgi keelI. Selim )(10. oktoober 147022. september 1520) tuntud kui Selim I Julm (Sünge), oli Osmanite impeeriumi valitseja 1512–1520. Ta oli Bayezid II ja Gülbahar Hatuni poeg.

Sultan Selim I valitsusajal vallutasid Osmanid, 1514. aastal Lähis-Idas Safaviidide käest Mesopotaamia ja Kurdistani. Safaviidide Iraani šahh (1502–24) Ismail I, oli ühendanud Iraani ja naaberalade väikeriigid tugeva keskvõimu alla.

Osmanite impeerium, aastail 1481–1683.

Ismail oli võitnud 1500. aastal Şirvani šahhi väge ja hõivas Bakuu, haaranud 1501. aastal võimu ka Lõuna-Aserbaidžaani aladel, järgmisel aastal võitis Ak Koyunlu väge ja kuulutas end Iraani šahhiks. Aastatel 1503–1510 taasühendas ta kogu Iraani, Aserbaidžaani ja Lõuna-Dagestani, liidendas Armeenia ja Iraagi, hõivas Bagdadi ning usbekkidega sõdides osa Kesk-Aasiat (Horasani). Ismaili katse tungida Osmanite riiki, lõppes 1514. aastal lüüasaamisega Çaldırani lahingus Türgi sultani Selim I vastu.

1517. aastal vallutasid Osmanid Mamelukkide sultanaadi Süüria ja Egiptuse alad ja Levanti, Jeruusalemma, viimane sultan al-Muttawakil III vangistati ning Selim I Sünge viis kaliifi tiitli Istanbuli. al-Muttawakil III pidi loobuma kaliifi tiitlist ning andma türklastele üle tema valduses asuvad reliikviad – prohvet Muhammadi rüü ja mõõga. Pärast mõningast resideerimist Türgi pealinnas lasi Selim kaliifi korruptsiooni tõttu vangi heita ning omastas tema tiitli. Selimi poeg Suleiman Tore lasi kaliifi küll vangist välja, ent sundis teda vandega kõigist kaliifi õigustest loobuma. Seejärel oli kaliifi tiitel Türgi sultanite käes kuni 20. sajandi alguseni.

Eelnev:
Bayezid II
Türgi sultan
15121520
Järgnev:
Suleiman I