Lähis-Ida ajalugu

Allikas: Vikipeedia

Lähis-Ida ajalugu annab ülevaate selle piirkonna arengust alates Lähis-Ida arhailisest perioodist kuni tänapäevani.

Esiajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Lähis-Ida esiaeg

Umbkaudu 9000 (vahemikus 11 000 – 7000) eKr tekkis Lähis-Idas põllumajandus ning hakkas arenema püsiv asustus. Kasvatatati teravilju, kodustati loomad. Umbkaudu aastaks 7000 eKr oli leiutatud ka põletatud keraamika. Mesopotaamia, Süüria-Palestiina ja Anatoolia varajasi kõrgkultuure võib pidada maailma ajaloos esimesteks, mistõttu saab kogu piirkonda kutsuda ka tsivilisatsiooni hälliks või sünnipaigaks.

Kiilkirja tekke eelseid (u 3300–3200 eKr) tsivilisatsioone ja asulaid saab analüüsida ainult arheoloogiliste leidude põhjal, mistõttu võib kirjalikele ajalooallikatele eelnenud ajalooperioodi nimetada ka eelajalooliseks või arhailiseks perioodiks. Lähis-Ida esiajaloo etapid on saanud nimed muistsete asulakohtade järgi, kust mingile ajastule omast keraamikat või muid arheoloogilisi mälestisi on leitud.

Pronksiaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Sumer ja Akad[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Sumer
Next.svg Pikemalt artiklis Akadi riik

Eelam[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eelam

Eelam (ka Elam) paiknes tänapäeva Iraagi ja Iraani piirimail. Tema soodne asukoht tegi riigi ohtlikuks konkurendiks läänes asuvatele Mesopotaamia riikidele. Eelam oli mitu korda sealsete impeeriumite võimu all, kuid vallutas aeg-ajalt ka Mesopotaamia alasid. Tema tähtsus kadus 1. aastatuhandel eKr, kui regioonis tõusid esile Meedia ja Pärsia.

Eelami riik sai alguse umbes 2700 eKr. Selle võimsuse tipp oli 2. aastatuhat eKr, kuid hiljem vallutati ta Uus-Assüüria poolt ning Iraani kiltmaal alustasid eelamlastele pealetungi ka indoeurooplased: meedlased ja pärslased. Oletatavasti 539 eKr langes Eelam lõplikult pärslaste võimu alla. Selle muistne pealinn Susa oli juba varem saanud üheks Pärsia olulisematest keskustest.

Assüüria ja Babüloonia[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vana-Assüüria
Next.svg Pikemalt artiklis Vana-Babüloonia

Kaanan[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kaanan

Kaanan hõlmas Foiniikia ja Palestiina alad.

Mitanni[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Mitanni

Hetiidid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Hetiidi riik

Rauaaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Assüüria ja Babüloonia[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Uus-Assüüria
Next.svg Pikemalt artiklis Uus-Babüloonia

Ahhemeniidide riik[muuda | muuda lähteteksti]

Pärsia suurriik 500 eKr.
Next.svg Pikemalt artiklis Ahhemeniidide riik

Ahhemeniidide riik (suurriigina ka Pärsia suurriik) oli esimene Pärsia riik. Selle valitsejad olid Ahhemeniidid, kelle järgi riiki nimetataksegi. Riik sai alguse Meedia riigi liidendamisest Vana-Pärsia valitseja Kyros II poolt 550 eKr. Ahhemeniidide valitsemisele tegi lõpu Aleksander Suure vallutus 330 eKr.

5. sajandil eKr elas Ahhemeniidide riigis ligikaudu 50 miljonit inimest ehk arvatavalt 45% maailma rahvastikust; ühegi impeeriumi elanikkonna osakaal maailma rahvastikus pole varem ega hiljem nii suur olnud.[viide?]

Ahhemeniidide riik esineb Lääne ajalookirjutuses eelkõige kreeklaste vastasena aga selline vaatenurk on varju jätnud Ahhemeniidide riigi olulise osa Lähis-Ida ajaloos ning uuemate uurimuste valguses ka Vana-Kreeka arengus. Vanas Testamendis näidatakse pärslasi soodsas valguses: nad on juutide vabastajad ning nende religiooni ja kultuuri toetajad. 220 aastat kestnud Ahhemeniidide riigi tähtsus ajaloos on siiski palju suurem. Nimelt oli tegu esimese korraga ajaloos, mil kogu Lähis-Idal oli üks valitseja. Kultuurilised, teadusalased ja majanduslikud saavutused olid riigi enese seisukohast palju olulisemad kui sõjad kreeklastega ja ülestõusud provintsides.

Antiikaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Aleksander Suur[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Aleksander Suur, Vana-Makedoonia

Hellenistlikud riigid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Hellenistlikud riigid Lähis-Idas

Seleukiidide riik[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Seleukiidide riik, 312 eKr–63 eKr

Partia[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Partia, 247 eKr–224

Partia riigi rajas Iraani rändhõimu parmide pealik Aršak, kes 239–238 eKr hõivas Seleukiididelt Kaspiast kagus asuva Parthava (kr Parthia) maakonna (pealinnad Nisa ja Hekatompylos) ja rajas Aršakiidi ehk Aškaniidi dünastia. 232–231 eKr tunnustasid Seleukiidid kuningas Tiridates I (248–211 eKr) iseseisvust. Mithridates I (170–138 eKr) laiendas Partia valdusi Baktrias, hõivas Meedia ja Eelami, tungis Mesopotaamiasse ning võttis endale kuningate kuninga tiitli. Pealinn viidi Ekbatanasse ja hiljem Ktesiphoni. Partia purustas 129 eKr Seleukiidid ja alistas seejärel Armeenia, kus tulid võimule nn Armeenia Aršakiidid. Karrhai lahingus 53 eKr peatati Vana-Rooma tung itta. 1.2. sajandil hakkas Partia nõrgenema ning sai Mesopotaamias ja Armeenias Vana-Roomalt ja Kesk-Aasias rändhõimudelt mitu korda lüüa. Riik koosnes pooliseseisvaist iraani ja hellenistliku kreeka kultuuriga valdustest, tähtsad olid Siiditee ja Mesopotaamia kaubalinnad (Dura-Europos, Hatra). 224. aastal purustas Farsi valitseja Ardašir I (224–239) kuningas Artaban V (213–227) väe ja rajas Sassaniidide riigi.

Rooma Mesopotaamia[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Uus-Babüloonia

Sassaniidide riik[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Sassaniidide riik, 224–651

Keskaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Islami vallutus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Uus-Babüloonia

Kalifaat[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kalifaat (Abbassiidide kalifaat, Fatimiidide kalifaat, Seldžukid)

Ristisõjad[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ristisõjad

Mongoli vallutus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Mongoli vallutus Lähis-Idas

Uusaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Safaviidide riik[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Safaviidide riik

Ottomanide riik[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ottomanide riik

20. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene maailmasõda[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Esimene maailmasõda Lähis-Idas

Kaasaegne Lähis-Ida ajalugu algab Esimest maailmasõjast, mis lõppes Ottomani impeeriumi alistamisega Briti impeeriumi ja nende liitlaste poolt. 30. oktoobril 1918 sõlmiti Murdose vaherahu, mis lõpetas maailmasõja Lähis-Idas. 10. augustil 1920 allkirjastati Sévresi rahu, millega ratifitseeriti Ottomanide impeeriumi jagamine.

Euroopa kolonialism[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Lähis-Ida kahe maailmasõja vahel

Teine maailmasõda[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Teine maailmasõda Lähis-Idas

Iseseisvate riikide sünd[muuda | muuda lähteteksti]

1948. aastal loodi Iisrael ja 1950. aastatel Lääne võõrvõimud taandusid. Nii Iisraeli riigi loomist kui ka võõrvägede lahkumist mõjutasid Ameerika Ühendriigid. Võtmesündmuseks oli Suessi kriis, mis oli sõjaväeline rünnak Egiptusele Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeli poolt.

Kahekümnendal sajandil avastatud naftavarud tõstsid piirkonna majanduslikku ja strateegilist tähtsust oluliselt. 1945. aastal alustasid Saudi Araabia, Iraan, Kuveit, Iraak ja Araabia Ühendemiraadid nafta tootmist ja eksportimist.

20. sajandi konfliktid[muuda | muuda lähteteksti]

Lähis-Ida tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]