Mägi-Karabahhi Vabariik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Mägi-Karabahhi Vabariik

armeenia Լեռնային Ղարաբաղի Հանրապետություն
(Lernajin Gharabaghi Hanrapetuthjun)

Mägi-Karabahhi vapp
Mägi-Karabahhi lipp

Pindala: ~4800 km²
Elanikke: 143 600 (2010)
Pealinn: Stephanakert
Kaardil tumedamana kujutatud ala on ligikaudne Mägi-Karabahhi Vabariigi territoorium Aserbaidžaanis; lisaks on tähistatud endise Mägi-Karabahhi AO piirid

Mägi-Karabahhi Vabariik on tunnustamata riik Kaukaasias Mägi-Karabahhis. Piirneb läänes Armeeniaga, põhjas ja idas Aserbaidžaaniga ning lõunas Iraaniga.

Riik kuulutati välja 2. septembril 1991 endise Mägi-Karabahhi Autonoomse Oblasti ja Aserbaidžaani NSV Šaumjani rajooni aladel. Pärast Mägi-Karabahhi sõda sõlmitud relvarahu kontrollib Mägi-Karabahhi Vabariik ka osa Aserbaidžaani territooriumist, mis ei kuulunud eelnimetatud aladele.

Valitsuskord[muuda | muuda lähteteksti]

Mägi-Karabahhi Vabariigis valitseb presidentaalne riigikord. President määrab ja kutsub tagasi ministrid. Parlamenti kutsutakse Rahvuskoguks. Parlamendis on 33 liiget, kelle ametiaeg on 5 aastat. Neist 17 valitakse proportsionaalse süsteemi alusel ning 16 ühemandaadilistes ringkondades majoritaarse süsteemi järgi.

Mägi-Karabahhi president on alates 2007. aastast Bako Sahakjan.

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvastiku enamuse (~95%) moodustavad selles piirkonnas põlisrahvana elavad armeenlased. Neile lisaks elab seal assüürlasi, kurde (nende peamine asuala on Armeeniat ja Mägi-Karabahhi eraldavas nn Laçıni koridoris) ning kreeklasi. Enne 1980. aastate lõpu konflikti Mägi-Karabahhis ning sellest Armeenia ja Iraani poole jäänud aladel elanud aserid on nüüd põgenenud mujale Aserbaidžaani.

Enamik usklikke on kristlased ja kuuluvad Armeenia kirikusse. On ka õigeusklikke ja evangeelseid kristlasi. Teiste religioonide hulgas on levinuim judaism.

Elanikud räägivad enamasti armeenia keele karabahhi murret, mis erineb armeenia keelest märgatavalt, sest sisaldab palju laensõnu vene, türgi ja pärsia keelest.

Nõukogude Liidu lõpupäevil elas Mägi-Karabahhi AO-s 192 000 inimest. Nende seas oli armeenlasi 76% ja asereid 23%, lisaks venelasi ja kurde. 1990. aasta paiku asus sinna elama ligikaudu 40 tuhat armeenlasest põgenikku mujalt Aserbaidžaanist.

1924. aastal, mil Nõukogude Liit lõi Mägi-Karabahhi AO, oli armeenlaste osakaal seal 94%.

Linnad[muuda | muuda lähteteksti]

Asulaist suurimad on pealinn Stephanakert (aseri Xankəndi) ning Šuši (Şuşa).

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Riigis kehtib Armeenia dram.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]