Avaarid
|
See artikkel räägib tänapäeva rahvast, väljasurnud Euraasia rahva kohta vaata artiklit avaarid (Euraasia) |
Avaarid (ka avaarlased) on rahvas Dagestanis ja naaberaladel. Kõnelevad dagestani keelte looderühma kuuluvat avaari keelt. Avaarid on suurim Dagestani rahvas.
Maailmas elab ühtekokku ligikaudu 1 miljon avaari. Venemaa Föderatsioonis elas 2002. aasta ülevenemaalise rahvaloenduse andmetel 814 473 avaari, neist 757 438 Dagestanis (29,4% elanikkonnast). Aserbaidžaanis elas 1999. aastal 50 900 avaari. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 912 090 avaari, neist Dagestanis 850 011 (29,4% elanikkonnast).[1] Türgis elab hinnanguliselt ligikaudu 50 000 avaari, kellest alla poole kõnelevad avaari keelt.
Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 35 avaari, neist Tallinnas 22.[2] 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 39 avaari (26 meest ja 13 naist). Neist 16 emakeel oli avaari keel ja 23 olid Eesti kodanikud.[3]
Avaarid on islamiusulised (sunniidid). Antroloogiliselt kuuluvad avaarid balkani-kaukaasia rassi kaukasoidsesse tüüpi. Avaaride asualad on põhiliselt mägedes.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Информационные материалы об окончательных итогах Всероссийской переписи населения 2010 года". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. aprill 2020. Vaadatud 2. juulil 2012.
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
- ↑ https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2021__rahvastiku-demograafilised-ja-etno-kultuurilised-naitajad__rahvus-emakeel/RL21442/table/tableViewLayout2