Valuuta

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib valuutast üldse; valuutaks võidakse nimetada ka välisvaluutat.

Valuuta ehk vääring (ladina currere „jooksma“ või „voolama“) on riigi rahasüsteem ja selles rakendatavad rahamärgid[1] (euro, USA dollar, Inglise nael, Jaapani jeen jt).

Rahasüsteem on ajaloo jooksul tekkinud ühiskondliku kokkuleppe või riigi seadustega reguleeritud raha emiteerimise ning ringluse korraldus, mis koosneb järgnevatest põhielementidest:

  • rahaühik ja selle väiksemad osad
  • erinevad seaduslikud raha liigid (paber -ja metallraha jt)
  • raha emiteerimise kord, raha tagamine ning raha käibesse laskmine ja käibest eemaldamine
  • raharingluse organiseerimise ja reguleerimise eest vastutav institutsioon (keskpank, valitsus jt)[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rahasüsteeme liigitatakse mitmeti, üheks võimaluseks on nende jagamine kaheks – seaduse alusel kehtestatud valuuta ja eraalgatuslik rahasüsteem. Viimane neist kannab ajaloolist rolli tänapäevaste rahasüsteemide välja arenemisel, kuna eraalgatuslik rahasüsteem pärineb ajast, mil esimesed pankurid hakkasid hoiustama väärismetalli ning selle tõenduseks ka veksleid välja kirjutasid. Vekslite kirjutamine ei olnud riigi reguleeritud, nii võis iga pankur oma veksleid välja kirjutada ja intressitulu teenimise eesmärgil neid välja laenata.

Seaduse alusel kehtestatud valuuta ehk riikliku rahasüsteem alguseks võib lugeda I maailmasõja lõppu, kui enamikes riikides muutus rahaemissioon keskpankade poolt kontrollitavaks tegevuseks. Kuid see ei tähenda, et eralgatuslikke valuutasid enam tänapäeval ei eksisteeriks. Nendeks on vekslid, kinkekaardid, tšekid, ostuboonused, tasaarveldused jms isikutevahelistes arveldustes.[3]

Kuigi valuuta mõiste on äärmiselt tihedalt seotud raha mõistega, tuleks täheldada, et peamiseks erinevuseks on standardiseeritus.[4] Niisiis võib raha tekkeajaks lugeda 9000 eKr, kui teravilja ja kariloomi kasutati maksevahendina, millele läbi kauplemise väärtus omistati.[5] Põhjus peitub tõenäoliselt selles, et kariloomad ja teravili olid sel ajal laialt väärtustatud ehk eksisteeris nõudlus ning nende kvantiteeti oli lihtne mõõta. Nende massi ja suuruse tõttu oli aga tehingute tegemine küllaltki ebamugav ja ajakulukas, mistõttu on maksevahendite füüsiline suurus ning mass ajaloo jooksul järjepidevalt vähenenud. Näiteks alates 8000 eKr kasutati Mesopotaamias maksevahendina peamiselt teravilja ning mõnedes kultuurides raha asendavat žetoone, mis sarnanesid oma füüsiliste omaduste tõttu müntidega.[6]

Metallraha[muuda | muuda lähteteksti]

Standardiseeritud valuutat kasutati juba alates 3000 eKr Egiptuses ja Mesopotaamias kullakangide näol, millel oli kindlaks määratud väärtus ja mass.[7] Samuti kasutati maksevahendina Ida-Aasias ja Aafrikas peamiselt kaurikarpe, kive, pärleid ja muid tarbeaineid.[8] Esimesed mündid pärinevad 7. sajandist eKr kunagisest Lüüdia kuningriigist (praegu Türgi läänerannik). Need vermiti kulla ja hõbeda sulamist ning nende kuju ja mass varieerusid (vahemikus 0,15–14g). Sealt levis müntide kasutamine edasi Kreeka aladele.[9] Metallraha kasutati samal ajal ka Hiinas. Esialgu sarnanes müntide kuju tööriistadele[10], alates 350. a eKr hakkasid need meenutama tänapäeva metallraha, võttes ümara kuju[11]. Standardiseeritud vermimine terve impeeriumi raames sai alguse Qini dünastia (221-206 eKr) võimuletulekuga.

Paberraha[muuda | muuda lähteteksti]

Tangi dünastia ajal (618–907) kasvas vajadus metallraha järele, mis pani koos paberi leiutamisega aluse esimestele paberrahatähtedele.[12] Enne paberraha kasutusele võtmist olid müntide keskel augud, mis võimaldas münte nööri otsa siduda, lihtsustades transporti. Rikkamad hiina kaupmehed leidsid, et metallraha kaasaskandmine muutus tema suure massi tõttu keerukaks, seetõttu jäeti raha tihtipeale usaldusväärse isiku kätte hoiule ning kaupmees sai vastu paberilipiku, kus oli kirjas hoiustatud summa, mida sai lipiku esitamisel uuesti välja võtta.[13] Nendest võlakirjadest sai Songi dünastia ajal alguse jiaozi valuuta, mille pabertähtedel kohtas ka spetsiaalset pitsatit, et vältida rahatähtede võltsimist. Songi dünastia ajal muutus paberraha emissioon täielikult institusionaliseerituks.[14]

Pabervaluutat hakati hiljem kasutama ka Euroopas, esialgu vekslite näol ning hiljem juba seadusliku maksevahendina. 17. sajandil lasti Rootsis valitsuse poolt käibele Euroopa esimesed kaasaegsed rahatähed.[15] Ka Suurbritannias lasti 17. sajandil käibele esimesed kupüürid, millest kõige väiksem oli 50-naelane. Kuna sel ajal jäi keskmine sissetulek alla 20 naela aastas, siis üldsus paberrahaga kokku ei puutunud.[16]

18. sajandil hakati ka USA-s kongressi poolt pabervaluutat käibele laskma, milleks sai USA dollar. Regulaarselt hakati üldsuse jaoks rahatähti trükkima alles 1861. aastal.[17]

Elektronraha[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeval on tehnoloogia arengu tõttu lisandunud lisaks metall- ja paberrahale kasutamisele ka elektroonilise raha kasutamine. See on oma madala emissiooni- ja ringluskulude tõttu sisuliselt kõige laiemalt kasutatav raha erivorm. E-raha on elektrooniline maksevahend, mis vastab kõikidele järgmistele tunnustele:

  • see salvestatakse elektroonilisele seadmele, milleks võib olla kaart, arvuti mälu või muu kliendi jaoks rahaühikute elektroonilist salvestamist võimaldav vahend;
  • selle väljastamisel ei või seadmele salvestatud summa olla suurem selle vastu antud rahasummast;
  • seda aktsepteerib maksevahendina lisaks seda väljastavale asutusele või krediidiasutusele vähemalt üks ettevõtja, kellel on e-raha kasutamisel maksevahendina e-raha asutuse kliendiga otsene võlasuhe[18]

Üheks populaarsust koguvaks e-raha vormiks peetakse bitimünti (Bitcoin) – krüptovaluuta, mis ei tugine usaldusele teiste valuutade suhtes. Bitcoini P2P-võrgustik ja detsentraliseeritus välistavad bitimüntide väärtusega manipuleerimist.[19] Bitimüntide arv on teooretiliselt piiratud 21 miljonini, seega ei saa tekkida inflatsiooni.[20]

Kauplemine[muuda | muuda lähteteksti]

Üheks peamiseks rakenduseks valuuta sõltuvusele teistest valuutadest on nendega kauplemine valuutaturul. Forex turul, mis on viis päeva nädalas ööpäevaringselt avatud, kaubeldakse ligikaudu 5 triljonit dollarit päevas.[21] Primitiivsed valuutaturud on ajaloolaste sõnul eksisteerinud juba antiikajast peale, kui kullassepad ja hõbesepad valuutaga kauplesid.[22] Modernse välisvaluutaturu alguseks peetakse 17. sajandit, kui Hollandis avati börs aktsiate ja võlakirjadega kauplemiseks.[23] Kuigi raha funktsiooniks oli algselt ainult vara soetamine, on nüüdseks rahast endast kujunenud üks vara liike.

Kui algselt määrati metallvaluuta väärtus tema koostise ja massi järgi, siis pabervääringu puhul seda teha ei saanud. Seetõttu kasutati paberraha tagamiseks teisi varasid. Ilma tagatiseta pangatähti nimetatakse fidutsiaarrahaks. Üheks kõige levinumaks tagatiseks on läbi ajaloo olnud väärismetallid, peamiselt kuld.[24] Riiklikul tasandil läks kullastandardile üle esimesena Suurbritannia 1821. aastal.[25] Pärast mitmeid ebaõnnestunud katseid tagada riiklik valuuta kullaga, sõlmiti 1946. aastal Bretton-Woodsi lepe, mille läbi sai läänemaailmas domineerivaks kursiks dollar, mis oli seotud kindla kullakogusega. Kõik teised maailmavaluutad seoti omakorda aga dollariga. 1971. aastal loobuti sellest süsteemist. Praegu ei rakenda ükski riik enam kullastandardit, üldiselt sõltub riigi valuutakurss valitsuse usaldusväärsusest ja laenu tagasimaksmise võimest.[26]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=valuuta&F=M
  2. Tartu Ülikool. 2014. Finantsturud ja -institutsioonid.
  3. Tartu Ülikool. 2014. Finantsturud ja -institutsioonid.
  4. http://encyclopedia.kids.net.au/page/cu/Currency
  5. http://www.pbs.org/wgbh/nova/ancient/history-money.html
  6. http://factsanddetails.com/world/cat56/sub363/item1514.html
  7. http://www.historyworld.net/wrldhis/PlainTextHistories.asp?historyid=ab14
  8. http://www.nbbmuseum.be/en/2007/01/cowry-shells.htm
  9. http://www.britishmuseum.org/explore/themes/money/the_origins_of_coinage.aspx
  10. http://www.china-tour.cn/Chinese-Arts/Ancient-Chinese-Coins.htm
  11. http://www.china-tour.cn/Chinese-Arts/Ancient-Chinese-Coins.htm
  12. http://www.nbbmuseum.be/en/2007/09/chinese-invention.htm
  13. https://en.wikipedia.org/wiki/Banknote#Early_Chinese_paper_money
  14. http://www.silk-road.com/artl/papermoney.shtml
  15. http://www.historytoday.com/richard-cavendish/europe%E2%80%99s-first-banknotes-issued-sweden
  16. http://www.bankofengland.co.uk/banknotes/Pages/about/history.aspx
  17. https://uscurrency.gov/history-american-currency
  18. Tartu Ülikool. 2014. Finantsturud ja -institutsioonid.
  19. https://bitcoin.org/en/
  20. https://www.bitcoin.com/
  21. http://www.bis.org/publ/rpfx13fx.pdf
  22. Crump, Thomas. 2011. The Phenomenon of Money (Routledge Revivals)
  23. http://european-heritage.org/netherlands/alkmaar/dutch-east-india-company
  24. Tartu Ülikool. 2014. Finantsturud ja -institutsioonid.
  25. http://www.nber.org/chapters/c11125.pdf
  26. Tartu Ülikool. 2014. Finantsturud ja -institutsioonid.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]