Etnos

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Etnos on ajalooliselt kujunenud kultuuriühisus, ühine kultuuriväli[1]. Etnos võib esineda erinevates vormides: hõimuna, hõimuliit, rahvana või rahvusena. Etnosed on pidevas arengus ja läbi selle muutuvad ka etnose vormid. Näiteks rahvas võib areneda rahvuseks, kuid see ei ole paratamatu ja kindlasti toimuv areng[1].

Kui rahvuse puhul on oluline enesemääratlus, siis võib etnos olla määratletud ka teiste poolt[2].

Etnoseteooria ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Etnoseteooriat on arendatud peamiselt Venemaal. Termini võttis tänapäevases tähenduses kasutusele Sergei Širokogorov, kes pani aluse ka etnoseteooriale. Ta pidas etnost lokaalsete rühmade põhiliseks olemisvormiks ning pidas etnose põhitunnuseks päritolu, kommete, keele ja elulaadi ühtsust.

Julian Bromlei pani ette eristada etnikosi (etnos kitsamas mõttes), millel on ühine keel, kultuur ja eneseteadvus, ja etnosotsiaalseid organisme (etnos laiemas) mõttes, millel on ühine territoorium ja riik või haldusüksus ning mis on ühiskonna arengu makroüksused; need on vastavalt ühiskondlik-majanduslikule formatsioonile hõimud, rahvad või rahvused. Bromlei klassifitseeris ka etnilisi protsesse.

Sergei Arutjunov ja Nikolai Tšeboksarov vaatlesid etnoseid kui eriti tiheda info alasid. Nad pöörasid tähelepanu eriti põlvkondadevahelisele infoedastusele, mis tagab etnose järjepidevuse ja stabiilsuse. Hõim, rahvas ja rahvus on infotiheduse tüübid.

Lev Gumiljovi järgi on etnosed etnosfääri elemendid. Etnos võib olla persistentses (tsüklilises) või dünaamilises seisundis. Viimasesse jõuab ta passionaarse tõuke toimel. Etnos läbib teatud arengustaadiumid ja lõpuks sureb.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Smith, Anthony D. Euroopa rahvus või rahvuste Euroopa. Akadeemia nr 3, lk 484–485
  2. Connor, Walker. Ethnonationalism: The Quest for Understanding. Princeton, New Jersey: Princeton University Press.