Atropatene

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Atropatene
u 323 eKr–3. sajand pKr
AtropateneHistoryofIran.png
Atropatene asukoht esimesel sajandil eKr
Valitsusvorm Monarhia
Pealinn Gazaka
Eelnev riik Matiene kuningriik
Järgnev riik Partia impeerium

Atropatene (kreeka: Ἀτροπατηνή) oli kuningriik Lõuna-Aserbaidžaanis Urmia järvest idas. Hõlmas tänapäeva Iraani põhjaosa, peamiselt Ida-ja Lääne-Aserbaidžaani ning Ardabili provintsi lõunaosa, samuti Kurdistani ja Sanjani provintsi põhjaosa ning Aserbaidžaani kaguosa (Talõši mäed ja Araksi jõe parem kallas).

Atropatene oli piirkonna muistne kreekakeelne nimi, 4. sajandil eKr seal valitsenud Ahhemeniidide satraabi ja hilisema Meedia asevalitseja Atropatese järgi. Selle hilisemaist muukeelseist vormidest (pärsia keeles Āzarbādgān, araabia keeles Azarbāigan) on tulnud nüüdne nimi Aserbaidžaan.

Atropatene elanikkonnast moodustasid enamuse iraani hõimud. Keskajal kujunes Atropatenes iraani keelte hulka kuuluv azeri keel, mida kõneldi 17. sajandini. 11. sajandist asendus see aegapidi turgi keelte hulka kuuluva aserbaidžaani keelega. Aseri keele järglaseks peetakse talõši keelt. Valitsev usund oli zoroastrism, antiikautorite järgi oli Atropatene zoroastrismi keskusi, piirkonnas oli üks kolmest suurest templist. Atropatene pealinn oli Gazaka (ka Qazaka, Urmiast kagus), teised suuremad linnad olid Fraspa, Fanaspa ja Aganzana.

Atropatenest põhja pool oli Albaania kuningriik.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Atropatene alal oli 10.–7. sajandil eKr muistne Manna riik, seejärel kuulus Meedia ja aastast 550 Ahhemeniidide riiki Meedia satraapia osana.

Aastast 331 kuulus Makedoonia Aleksandri suurriiki, tema pärandi jagamisel aastal 323 sai eraldi halduspiirkonnaks Media Atropatene, mida valitses Atropates (323–300).

Seleukiidide riigi ajastul oli Atropatene sisuliselt iseseisev riik, mida valitsesid Atropatese järeltulijad (Atropatiidid). 3. sajandil sõditi Artavazd I-se (270–220) valitsemisajal korduvalt Seleukiididega.

2. sajandi alguses saavutas Atropatene suurima geograafilise ulatuse, hõlvates Araksi põhjakalda ja ulatudes Kaspia ääres Kura jõeni (hõlmas ka tänapäeva Nahhitševani). 2. sajandil eKr sõditi Partia, Rooma ja Armeeniaga, mille tulemusel oldi sunnitud loovutama põhjapoolsed alad.