Suur-Kaukasus
Suur-Kaukasus on mäestik Kaukaasias ning moodustab osa kogu Kaukasuse mäestikusüsteemist.
See kulgeb loode-kagu suunas Musta mere ja Kaspia mere vahel.[1] Suur-Kaukasuse pikkus on üle 1100 kilomeetri.[2]
Mäestik koosneb mitmest ahelikust, sealhulgas Peaahelikust, Kõrvalahelikust, Andi ahelikust, Bogossi ahelikust, Gimrõ ahelikust ja Svanethi ahelikust.
Kõrgeim tipp on Elbrus (5642 m), mis on ühtlasi Euroopa ja Venemaa kõrgeim mägi.[3]
Suur-Kaukasuse põhjakülje madalamad alad on kaetud tamme-, vahtra-, saare- ja valgepöögimetsadega, kõrgemal kasvavad kask ja mänd. Mõned madalamad alad on kaetud steppide ja rohumaadega.
Loodeküljel kasvab ka kuusk ja nulg. Umbes 2000 m kõrgusel merest algab mägimaastik. Igilumi ja liustikud algavad enamasti umbes 2800–3000 m kõrgusel.
Kaguküljel kasvavad pöök, tamm, vaher, valgepöök ja saar. Pöögimetsad domineerivad enamasti kõrgematel aladel.
Edelakülje madalamatel aladel on esindatud pukspuu, tamm, kask, valgepöök, kastan ja jalakas, kõrgematel aladel okaspuu- ja segametsad (kuusk, nulg ja pöök).
Lõunakülje mägitsoon ulatub kuni 2800 m kõrgusele merepinnast, lumepiir ja liustikud algavad 3000–3500 meetrist.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Suur-Kaukasus - Eesti Entsüklopeedia". entsyklopeedia.ee. Vaadatud 24. augustil 2025.
- ↑ "Greater Caucasus | Russia, Mountains, Map, & Facts | Britannica". www.britannica.com (inglise). Vaadatud 8. septembril 2025.
- ↑ "Mount Elbrus | Europe's, Highest Peak, Caucasus | Britannica". www.britannica.com (inglise). 23. august 2025. Vaadatud 8. septembril 2025.