Mine sisu juurde

Kurdid

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib rahvast; mittekuuljate kohta vaata artiklit Kurt

Kurdi mehed (1873)
Kurdide asuala

Kurdid on kurdi keelt rääkiv omariikluseta rahvas Ees-Aasias, põhiliselt Kurdistanis, mis on jagatud Iraagi, Iraani, Süüria ja Türgi vahel. Vähesel määral elab kurde Taga-Kaukaasias ja Liibanonis. Tänapäeval on laialdane kurdi diasporaa Lääne-Euroopas (eriti Saksamaal ja Prantsusmaal) ning USA-s.

Kurde elab Lähis-Idas 30 miljonit, millele lisandub üle 1 miljoni kurdi mujal maailmas. Kurdid on Lähis-Ida suuruselt neljas rahvusrühm araablaste, pärslaste ja türklaste järel. Sealjuures Türgis (20%), Iraagis (15–20%), Süürias (8%) ja Armeenias (1,3%) moodustavad nad suurima vähemusrahvuse. 1991. aasta seisuga elas 48% kurdidest Türgis, 24% Iraanis, 18% Iraagis ja 4% Süürias.[1]

Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 23 kurdi.[2]

Kurdistani kurdidel on märgatavalt säilinud feodaalsed suhted ja hõimujaotus; ülemkihi moodustavad võrdlemisi väikesearvulised sõjakad rändlevad mägikarjakasvatajad, orgudes elavad paiksed maaharijad. Enamik on sunniidid, osa šiiidid. 19. ja 20. sajandil on kurdid oma peamistel asualadel visalt võidelnud rahvusliku diskrimineerimise vastu.

Kurdid räägivad kurdi keelt, mis kuulub uusiraani keelte looderühma. Tähtsaimad murded on Kurmandži, Sorani (Suleimani), Mukri ja Gurani murre. Murded erinevad üksteisest nii palju, et vahel peetakse neid eri keelteks. Philip Kreyenbroek selgitab raamatus "Kurdi keelest", et Kurmandži ja Sorani murre erinevad teineteisest sama palju kui saksa ja inglise keel: esimeses on grammatiline sugu ja käändelõpud, teises ei ole. Neid nimetatakse samaks keeleks ainult nende ühise päritolu tõttu ja etnilise ühtsuse rõhutamiseks.[3]

Ühist kurdi kirjakeelt ei ole. Kõige rohkem kasutatakse Kurmandži murdest lähtuvat kirjakeelt, mille vanimad mälestised pärinevad 11. sajandist. Üldse vanimad säilinud kurdikeelsed tekstid pärinevad 9. sajandi keskelt. Kurdi keelt kirjutatakse araabia, ladina ja vene kirjas.

Enamik kurde räägib teise keelena araabia, türgi või pärsia keelt. Juudiusulised kurdid ja mõned kristlastest kurdid räägivad nagu assüürlasedki aramea keelt, mis kuulub semiidi keelte hulka.

Kurdide täpne päritolu on teadmata. Enamik kurde ise peab kurde pärinevateks meedlastest. Võimalike eellastena on mainitud ka hõimu, kelle ladinakeelne nimetus on Cyrtii ja kreekakeelne Kurtioi ning keda on maininud Polybios, Livius ja Strabon.

Kuulsaid kurde

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Amir Hassanpour, A Stateless Nation's Quest for Sovereignty in the Sky", ette kantud Berliini Vabaülikoolis 7. novembril 1995.
  2. Päring Statistikaameti andmebaasist
  3. Kreyenbroek, Philip (1992). "On the Kurdish Language" raamatus "The Kurds: a contemporary overview", Philip Kreyenbroek ja Stefan Sperl, lk. 69

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]