Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv9

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Eelnev:
Arhiiv 8
Üldise arutelu
arhiiv 9

5. jaanuar 2008
Järgnev:
Arhiiv 10

Sugupuu[muuda lähteteksti]

Pakun välja sugupuu pildina kujutamise asemel (hetkel Family_tree + WikiProject Project Family Tree )

Freemind-i (vaba tarkvara) kaarte, selle jaoks on WikiMedial olemas lisa. NB! Töötava kaardi näidis ->

Eelisteks siis linkimise ja igas suunas mugava liigutamise võimalused.


Ideaalis võiks muidugi Wikis olev sugupuu olla lihtsalt kastide ja tekstilinkidena. surra 4. september 2007, kell 12:00 (UTC)

Inglise vikis on sugupuu jaoks mingi mall. Nägin seda paari Inglise printsessi artiklis. Andres 4. september 2007, kell 15:37 (UTC)

Artikli Sugupuu või Sugupuuuurimine jaoks:

suwa 7. september 2007, kell 11:46 (UTC)

Kunstiteoste pildistamine[muuda lähteteksti]

kui mina lähen kunstinäitusele ja pildistan seal mõnda kunstiteost, mille autor on elavate nimekirjas, kas mul on õigus seda fotot Vikisse riputada või peab kunstiteose autorilt luba küsima?--Hendrix 10. september 2007, kell 05:09 (UTC)

Vikisse ei tohi seda riputada ilma kunstiteose autori litsentsita. Andres 10. september 2007, kell 06:28 (UTC)
Üldiselt on kohane küsida luba isegi pildistamiseks, kui just näitusepaigas ei ole teadet, et pildistamine on tervitatav. Enamik kunstnikke ei luba...—Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Nerva (arutelukaastöö) .
Pildistamise lugu on üsna hästi lahti kirjutatud siin.--Ken 23. september 2007, kell 00:31 (UTC)

Eestlasest "Romanov"?[muuda lähteteksti]

Kas see mees on eestlane? http://en.wikipedia.org/wiki/Heino_Temmet

Ühele mõistele viited artiklis[muuda lähteteksti]

Mitu korda võivad olla artiklis ühele mõistele viited? On artiklid, kus ühele mõistele viidab mitu viite. Näiteks looma kirjeldamisel on sarnased viided mallis ja artiklis. Arvan, et artiklis peab olema igale mõistele üks viite. Geonarva 13. september 2007, kell 04:06 (UTC)

Mitu linki ei ole keelatud. Arvan, et mallis ja artiklis peavadki mõlemas lingid olema, sest neid ei pruugita järjest lugeda. Andres 13. september 2007, kell 06:50 (UTC)

Piltide kasutamine[muuda lähteteksti]

Tere, olen kasutaja Leedupoiss Leedu vikipeediast. Tekkis mul siin siuke küsimus, et kas ma võin kasutada pilte raudteeinspektsiooni kodulehelt oma artikklide kirjutamiseks, kui mul on olemas kindel nõusolek selle faili kasutamiseks vikipeedia artikli ilüstreerimiseks? Tänud!212.7.30.73 18. september 2007, kell 18:32 (UTC)

Aso on segane. Tekib küsimus pildi autoriõiguste kohta. Pole selge, kas see saab olla raudteeinspektsioonil. Pildileheküljele tuleks täpselt kirjutada, millises sõnastuses see luba on antud. Hea oleks küsida luba GFDL litsentsi saamiseks. Arvan, et võid esialgu sisse panna. Kui selgub, et kasutada ei saa, võtame välja. Andres 19. september 2007, kell 05:28 (UTC)
Tänan!, pilt asub siin - Image:Map_of_estonian_railways_200206.jpg 213.168.29.67 19. september 2007, kell 07:21 (UTC)
Selge. Siis ei ole autoriõiguslikke probleeme. Kui Commons seda aktsepteerib, siis on küsimus lahendatud. Kui ei, võid selle siia üles laadida, lisades sõnastuse, milles seda kasutada on lubatud. Andres 19. september 2007, kell 08:45 (UTC)
aga Commons ei aksepteeri ja täitsa mõistetavatel põhjustel - puudub "GNU Free Documentation License" rahuldav copyright.--Hendrix 19. september 2007, kell 18:38 (UTC)

piltide kasutamisest nati teise vaatenurga alt. Kui Commonsis nõutakse väga rangelt päritolu ja litsentsi märkimist, siis tundub, et meie vikis selles suhtes ei olda nii nõudlik. Päris hea hulk on meil pilte, millel pole lintsenti ära toodud.--Hendrix 24. september 2007, kell 15:40 (UTC)

Keegi peab tagant utsitama. Sellega on meil tegelnud põhiliselt WikedKentaur, aga tema üksi ei jõua. Andres 24. september 2007, kell 15:50 (UTC)
aga kuidas üldine poliitika on? Kas mingit üldist, kuidas nüüd öelda - kontrolli ei toimu, et kõigis keeltes järgitaks GFDL printsiipe.--Hendrix 24. september 2007, kell 16:04 (UTC)
Umbes aasta lõpuks peab meil iga pilt olema varustatud GFDL kitsentsiga kooskõlas oleva litsentsiga või muu märkusega selle kohta, mis alusel seda pilti kasutatakse. Me peame panema need asjad igale poole, kus see on võimalik, ja ülejäänud pildid kustutama. Andres 24. september 2007, kell 16:15 (UTC)
praeguse seisuga on ~1800 poolikult märgistatud pilti.--Hendrix 24. september 2007, kell 16:17 (UTC)

Üle toodud kustutatud leheküljelt Pildi arutelu: 9879.jpg:

See pilt kustutati 10 minutit pärast üleslaadimist ilma mingi kommentaarita. Minu meelest ei tohiks niimoodi teha. Andres 24. mai 2007, kell 18:39 (UTC)

Ilma kommentaarita võõraid pilte võib üles laadida, aga kustutada ei tohi? Minu arust tohib. Pealegi ei viidanud siia enam ükski leht. --Metsavend 24. mai 2007, kell 21:05 (UTC)
Teistel peaks olema võimalik aru saada, mida Sa teed. Andres 24. mai 2007, kell 21:12 (UTC)
Mul on arusaamatu, kust Sa teadsid, et see võõras pilt on. Üleslaadimine on ju teine asi kui pildi kustutamine. Andres 24. mai 2007, kell 21:21 (UTC)
Pärast kasutajalehel tehtud märkust eemaldas kasutaja lingi sellele pildile artiklist Katrin Siska. Lugesin seda kaudseks ülestunnistuseks. Kui kasutaja ei taha meiega suhelda, tuleb järeldusi teha käitumise põhjal. --Metsavend 27. mai 2007, kell 10:34 (UTC)
Nõus. Muide, piltide kustutamist võiks alustada varem üleslaaditud piltidest. Andres 27. mai 2007, kell 12:30 (UTC)

Tehniline kysimus[muuda lähteteksti]

Et mina ei ole kompetentne, suunan küsimuse laiale ringile. Andres 19. september 2007, kell 17:45 (UTC)

Hoi!

Ehk oskad aidata või soovitada kedagi, kes võiks aidata - üritan MediaWikile [1] lisada Freemind-i extensionit nagu see kirjeldatud http://freemind.sourceforge.net/wiki/index.php/Embedded_Mind_Maps#How_to_download_the_Freemind_Extension_for_MediaWiki

Kuigi lisasin LocalSettings.php juude $wgFileExtensions reale 'mm' nagu öeldud - ei suuda upload seda tunnistada - ütleb, et "Fail on vigane või vale laiendiga.".

Kui lisasin 'pdf', siis neid hakkas MediaWiki üles laadima ... Milliseid nippe proovida, et MediaWiki 'mm' laiendit tunnistaks?

kui laiendid jukerdavad, siis probleemi tekkimisel on ainuõige pöörduda laiendi looja poole. Tema selle kirjutas ja tema teab, millised probleemid võivad esile kerkida--Hendrix 19. september 2007, kell 18:11 (UTC)

Pöördusin, soovitas vaadata [2] sealt sai LocalSetting.php lisarea $wgVerifyMimeType = false; ("This seems to be a problem with the file utility ... is required for xls uploads"). surra 22. september 2007, kell 22:10 (UTC)

Võimalikud projektid[muuda lähteteksti]

Kui palju oleks neid, kes tahaks osaleda Vikipeedia kirjutamise seminaril õpetajana ja/või õpilasena? Seminar võiks olla mõeldud nii praegustele osalejatele kui ka võimalikele liitujatele.

Kas keegi tahaks võtta endale täis- või osaajaga palgalist tööd Vikipeedia toimetamisel ja kirjutamisel?

On võimalik, et neid asju saab ettenähtavas tulevikus teoks teha. Andres 22. september 2007, kell 08:41 (UTC)

Kas tõesti on Wikimedia Foundation nii rikkaks saanud, et pakub toimetajatele raha? Saad mõne lingi anda, kus sellest täpsemalt kirjas? Siim 22. september 2007, kell 10:50 (UTC)
Ei, see raha tuleks väljastpoolt Wikimedia Sihtasutust spetsiaalselt eesti Vikipeediale. Mul ei ole linki anda, praegu on asi ainult eraviisiliste juttude tasemel. Andres 22. september 2007, kell 11:42 (UTC)
Vikipeedia alase seminari peale olen minagi mõelnud (sest see oleks hea reklaam Vikipeediale). Võiksin osaleda õpetajana.
Kui toimetamise eest palka ka makstaks oleks küll tore aga nõnda palju vaba aega mul lähitulevikus tekkimas ei ole. Ega muide sina, Andres, äkki palgasaaja ole? Sa Vikipeedias nõnda usin toimetaja, et tekib küsimus, kas Sa tööl ei käigi :D
iffcool 22. september 2007, kell 11:15 (UTC)
Selleks et hakata sellise seminari finantseerimise peale mõtlema, peaks olema mingi kindlus, et on inimesi, kes seda läbi viiksid ja sellel osaleksid. Selle seminari raames võib ju ka korraldada diskussioone Vikipeedia aktuaalsete probleemide üle. Muidugi kaasneb sellega reklaam, mis eeldatavalt toob kohale uusi inimesi.
Mina viidangi juba Vikipeedias liiga palju aega. Mul on väljaspool Vikipeediat oma armastatud töö, millest ma ei taha loobuda. Andres 22. september 2007, kell 11:42 (UTC)

Veel. Mis te arvate mõttest kutsuda seminarile mõni elukutseline entsüklopeediatoimetaja? Andres 22. september 2007, kell 13:16 (UTC)

see on siis reaalne seminar, mitte arvuti vahendusel? Füüsiliste inimeste osavõtul?--Hendrix 22. september 2007, kell 15:13 (UTC)

Jah. Andres 22. september 2007, kell 16:03 (UTC)

mina küll osaleksin õpilasena. Kui toimumiseaeg klapib ülejäänud ajakavaga.--Hendrix 22. september 2007, kell 16:14 (UTC)

Eeldatav toimumisaeg on mõni nädalavahetus. Andres 22. september 2007, kell 16:47 (UTC)
Sina võiksid õpetada Vikipeedia jaoks pildistamist. Andres 22. september 2007, kell 17:02 (UTC)
Nalja teed või?!--Hendrix 22. september 2007, kell 17:12 (UTC)
Miks nalja? Sa oled meil ju praegu kõige parem pildistaja. Sa võiksid rääkida nii sellest, kuidas Vikipeedia jaoks pilte ja kaadreid valida, kui ka sellest, kuidas pilte üles laadida ja artiklisse paigutada. Viimase koha pealt on küll nähtavasti teistel täiendusi. Andres 22. september 2007, kell 17:32 (UTC)
just. Pigem ikka kogemuste vahetamine, mitte õpetamine. Aga kui tuleks mõni elukutseline entsüklopedist, oleks küll väga tore.--Hendrix 22. september 2007, kell 17:43 (UTC)

Mina osaleksin seminaril õpilasena, sest lihtsalt ei kujuta ette, mis teemal ma ise võiksin sõna võtta. 85.89.37.181 22. september 2007, kell 17:17 (UTC) Unustasin sisse logida. avjoska 22. september 2007, kell 17:21 (UTC)

Võtaksin ka heameelega seminarist osa õpilase staatuses Andresl 22. september 2007, kell 17:25 (UTC)

Oskad ehk öelda, kus säärane üritus toimuda võiks?
Ma arendaksin küll hea meelega enda esinemisoskust aga mis teemal. Mallide tegemine?
Aga sellest, mis Hendrixi kiituseks mainitud sai, siis mitte, et ma tahaks Hendrixit maha teha või midagi, aga rääkida, kuidas "kaadreid valida"? Enne võiks juba päris fotograafi rääkima kutsuda (nendel kipub sellest rääkimise teemal juba kõvasti kogemust olema). Pigem oleks oleks ikka vaja rääkida sellest kuidas pilti üles laadida ja millised jääksid autoriõigused (sest just nende viimastega olevat palju küsimusi). iffcool 22. september 2007, kell 18:02 (UTC)
ühte juristi oleks tõesti vaja. Meie arusaamad õigustest/autoriõigustest on nii erinevad...--Hendrix 22. september 2007, kell 18:09 (UTC)
Põhimõtteliselt võib igaüks rääkida sellest, mida ta teab, ja oma kogemusi jagada. Aga väljastpoolt kutsumise puhul tuleb maksta või peab olema esinejal endal huvi seda teha. Andres 22. september 2007, kell 18:18 (UTC)
Ja ega iga juristki neid asju jaga ... Andres 22. september 2007, kell 18:20 (UTC)
usun, et kui keegi meist võtaks vaevaks selle GNU Free Documentation License värgi põhjalikult läbi lugeda ja teistele sellest ülevaate tegema, saaksime isegi juristita hakkama--Hendrix 22. september 2007, kell 18:34 (UTC)
Mingis osas küll, aga see ei lahenda kaugeltki kõiki meie probleeme. Andres 22. september 2007, kell 18:38 (UTC)

Ürituse asukoht oleneb paljuski sellest, mis nõudmised ruumile on. kui on vaja näiteks seinale midagi arvutist-projektorist kuvada (eeldan, et see vajadus tekib), siis ma ise mingit ruumi välja pakkuda ei oska. avjoska 22. september 2007, kell 18:06 (UTC)

Jah, selline vajadus on, ja hea oleks, kui ka arvutid oleks võtta. Muidugi võib olla ka oma läpakas, kui on Wifi. Näiteks Rahvusraamatukogust võib säärase ruumi leida. Või mõnest ülikoolist. Küsimus on ainult ruumi üüris. Kui tuleb finantseerimine kõrvalt, oleks võimalik maksta ka sõidu ja ööbimise eest. Andres 22. september 2007, kell 18:18 (UTC)

teoreetiliselt oleks mul võimalik organiseerida ruum tasuta, kui keegi teine saaks organiseerida projektori. see aga oleks ehk liigne organiseerimine? ruum oleks muidu suht tallinna kesklinnas. kui seda ei peeta liigseks üleorganiseerimiseks, siis võiksin lähemalt võimalusi uurida. avjoska 22. september 2007, kell 18:24 (UTC)

ruumis oleks olemas internetiga arvuti (ainult esinejale). avjoska 22. september 2007, kell 18:25 (UTC)
Kui me saaksime algatuseks midagi omal jõul korraldada, siis oleks see suur asi. Kas seal on Wifi? Andres 22. september 2007, kell 18:26 (UTC)
Wifi puudub seal hoones. avjoska 22. september 2007, kell 18:27 (UTC)
Mulle tundub, et see peaks olema. Ma küll ei kujuta täpselt ette, kuidas õppusi korraldada, aga arvan, et inimesed peaksid ikkagi saama asju ise näppida. Andres 22. september 2007, kell 18:38 (UTC)
Jah WiFi peaks hoones tõesti olema, et ka reaalselt näidata asju; ise võtaks seminarist arvatavasti pelgalt uudishimust osa--Dj Capricorn 22. september 2007, kell 19:52 (UTC)
kui on olemas internetiühendus, siis saab seda seal jagada. Peab lihtsalt omalt poolt olema punt otsikutega võrgukaableid ja ühenduse jagaja.--Hendrix 23. september 2007, kell 07:09 (UTC)
Ma siis esialgu ei kiirusta uurima, mismoodi on võimalik minu väljapakutud ruumi kasutada. avjoska 22. september 2007, kell 19:22 (UTC)
Kas oleks mõeldav see seminar realiseerida interneti vahendusel, miks mitte sarjana? surra 11. oktoober 2007, kell 14:01 (UTC)
Ma arvan, et interneti vahendusel pole asjal jumet! Diskussioon ja küsimused peaksid olema vahetud n.ö. saalist. Olen Vikis veel heleroheline ja seetõttu tahaks kuulda just rohkem reeglitest, kommetest ja nõuetest. Vaadates allpool soovijate nimekirja, ei ole selle ürituse jaoks eriti suurt saali vaja. Projektori võiksin enda peale võtta. Arvan, et ka mõnesaja kroonine osavõtumaks oleks normaalne, millest saaks ürituse kulud katta. Andresl 11. oktoober 2007, kell 14:18 (UTC)
Mida Sa silmas pead? Andres 11. oktoober 2007, kell 14:14 (UTC)
Mis mõttes ? Andresl 11. oktoober 2007, kell 14:23 (UTC)
See küsimus oli Surrale. Paistab, et meil on 20-kohaline tasuta ruum projektoriga olemas. Andres 11. oktoober 2007, kell 19:40 (UTC)
... et saaks jälgida ja kommenteerida seminari ka võrguvahendusel, siis saavad osaleda inimesed üle Eesti. PS Teemaga natuke seotud http://www.e-uni.ee/e-oppija/web2.htm surra 12. oktoober 2007, kell 06:51 (UTC)
Selle lingi all on juttu e-õppest, mis minu arusaamise järgi on hoopis teine teema. See õpe, mis siin Vikipeedias kogu aeg toimub, on ju ka omamoodi e-õpe. Andres 13. oktoober 2007, kell 17:08 (UTC)
See oli lihtsalt näitena võrguõppest (oli parasjagu aknas lahti). On olemas erinevaid lahendusi võrgukonverentsideks, kas või Croquet Project vms. vaba tarkvarapõhised lahendused, mille abil saaksid osaleda inimesed einevatest kohtadest - hoiaks aega ja raha kokku (mugavus, transpordipekk, koharent jne.). Kogu võrgu (ja selles sisalduva wiki) eesmärgiks on ju teha elu mugavamaks ja vähendada suhtlemise/infovahetuse kulusid, oleks arukas neid võimalusi ka kasutada. Muidu oleme peagi tuviposti juures tagasi :)
PS Samuti tuleks sellised seminarid salvestada ja võrku riputada a'la http://www.shapingthoughts.com/2007/10/11/some-new-wiki-adoption-resources
Nähtavasti teeme ikkagi vähemalt esimese seminari tavalisel moel.
Kas Sina võtaksid ette seminari salvestamise ja ülesriputamise? Andres 24. oktoober 2007, kell 13:46 (UTC)
Kahjuks ei oma kaamerat, teeksin muidu seda hea meelega. Küll võin kujundada, kui miskit vaja. Pikemas perspektiivis võiks siiski mõelda http://www.croquetcollaborative.org/wordpress/?page_id=5 vms. võrguseminari-võimaluse peale, kus sisseehtitatud voip + webcam ning mida saab ka a'la machinima salvestada.. surra 25. oktoober 2007, kell 06:33 (UTC)

Võimalikud osalejad Vikipeedia seminaril[muuda lähteteksti]

  • Aeg: 15. detsember 2007 kl 12:00-18:00
  • Asukoht: Tallinna Ülikooli uus hoone, U-328, Uus-Sadama 5 (Narva mnt 25), Tallinn
  • Peakorraldaja: Andres
  • suwa 23. september 2007, kell 15:10 (UTC) - õpilasena
  • Hendrix 23. september 2007, kell 15:14 (UTC) - õpilasena. Laupäevane päev mulle ei sobi... --Hendrix 24. oktoober 2007, kell 14:52 (UTC)
  • avjoska 23. september 2007, kell 16:51 (UTC) - pealtvaataja, -kuulaja, õpilane.
  • Akra 23. september 2007, kell 20:12 (UTC) - õpilasena
  • Andres 23. september 2007, kell 21:29 (UTC) – võimalik korraldaja ning läbiviija
  • iffcool 24. september 2007, kell 17:31 (UTC) – võimalik õpetaja
  • surra 27. september 2007, kell 06:53 (UTC) – õpilasena
  • Toomas 27. september 2007, kell 19:34 (UTC) – konkreetne kuupäev kahjuks ei sobi... -- Toomas 29. november 2007, kell 12:56 (UTC)
  • Andresl 29. september 2007, kell 14:45 (UTC) - õpilasena. Kahjuks 15.12. ei sobi.Andresl 29. november 2007, kell 16:12 (UTC)
  • Dj Capricorn 2. oktoober 2007, kell 07:14 (UTC) pealtvaataja, -kuulaja.
  • --WikedKentaur 7. oktoober 2007, kell 14:26 (UTC) ?
  • Una 7. oktoober 2007, kell 20:32 (UTC) - õpilasena
  • Ahsoous 11. oktoober 2007, kell 19:50 (UTC) - kui, siis kuulajana
  • Sander Säde/DLX - ilmselt kuulajana, kui keegi just mingi huvitava õpetamise sooviga välja ei tule.

Säärane küsimus, et miks tahaksid nõnda paljud vikipedistid osa võtta õpilastena? Kindlasti on teemasid, mida oleks meeldiv kuulata kellegi pädevama esitluses aga rõhku tuleks asetada ka õpetusele, kuidas artikleid koostada ja seda oskaksid küll paljud õpetada. Andres ei saa ning pea kõike üksi tegema. Kuskil kolm-neli (olenevalt teemade jaotusest) vikipedisti võiksid ikkagi artiklite koostamisest rääkida. iffcool 26. september 2007, kell 15:21 (UTC)

mina olen siin Vikis olnud alla poole aasta - seega õpilane--Hendrix 26. september 2007, kell 15:28 (UTC)
Usun, et kõigil on midagi teistele õpetada ja teistelt õppida. asi ei pea üldse välja nägema nii, et üks ees räägib ja teised kuulavad. asi võib ka arutelu vormis välja kujuneda, kus kõik õpivad ja kõik õpetavad. avjoska 26. september 2007, kell 15:56 (UTC)
olen Sinuga täitsa nõus. Seminar, kus öeldakse välja enda teadmisi ja võetakse kuulda teiste teadmisi--Hendrix 26. september 2007, kell 15:59 (UTC)

Mul tekkis selline küsimus: Ka too üritus on mõeldud pigem igapäevastele Vikipeedia kasutajatele või inimestele, kes sooviksid Vikipeediat lähemalt tundma õppida aga ei tea hetkel sellest suurt midagi? iffcool 1. oktoober 2007, kell 17:00 (UTC)

Me peaksime aru pidama, millist üritust me tahame korraldada. Kas saaks teha nii, et see oleks huvitav nii nendele, kes juba osalevad, kui ka nendele kes alles mõtlevad osalemisele? Andres 1. oktoober 2007, kell 19:13 (UTC)
Ma leian, et paratamatult ei saaks see üritus olla võrdselt huvitav kõigile osapooltele. Tuleks ikka millelegi keskenduda. Muidu kui on midagi väga universaalset (See aga tähendab: sobib ühtedele ja sobib teistele aga kokkuvõttes on ikka üks paras jama).
Samas võib ju teha kahepäevase – esimesel päeval arutada üldisi probleeme ja vaadata üle järgmise päeva ettekanne, teisel päeval tegelda uute huvilistega. iffcool 1. oktoober 2007, kell 20:31 (UTC)
Minu isiklik arvamus on, et esimesel korral võiks piirduda väiksema, ühepäevase üritusega, ja vaadata, kuidas see välja kukub. Keskenduda tuleks Vikipeedia kirjutamise õppusele nii päris algajatele kui ka nendele, kellel on juba mingi kogemus. teemad võiksid päeva jooksul järjest keerulisemaks minna. Aga kui juba kord kokku on tuldud, siis võib kuluaarides arutada mida tahes. Arvan, et saame esinema ka mõne külalise. Aga programmi ei tohiks üle paisutada. Andres 2. oktoober 2007, kell 06:53 (UTC)
Olen Andresega nõus. Piisab ühepäevasest üritusest. Programmis võiks olla esimene avakõne, kus keegi kogenum olija räägiks põhilistest probleemidest ja kavadest. Ülejäänud teemad tulevad iseenesest diskussiooni käigus. See ei tohiks olla mingi ettevalmistatud ettekannetega üritus vaid pigem ümarlaud, kus kõik saavad sõna sekka öelda ja oma küsimustele vastuseid saada. Andresl 7. oktoober 2007, kell 13:11 (UTC)

Siin on koht, kus arutada ürituse kava[muuda lähteteksti]

Plaan on praegu niisugune. Üritus toimub laupäevasel päeval Tallinnas kell 12–18.

Selle aja sisse mahub:

  • õppus eelkõige vikipedistidele, kuid ka huvilistele, keda nad endaga kaasa toovad. Idee on mitte tegelda palju elementaarse tehnikaga, vaid keskenduda artiklipealkirjadele, linkidele, loenditele ja muule taolisele. Õppuse käigus võiks ka võtta ühe artikli ette ning koos arutada, kuidas seda toimetada. Eeldame, et õppus ei sisalda praktilist harjutamist omaette.
  • mingi einepaus millalgi
  • kohtumine ühe norra vikipeedia administraatoriga
  • diskussioon eesti vikipeedia eesmärkide ja tuleviku üle. Võiks kutsuda ka inimesi, kes eesti viki asemel eelistavad kirjutada inglise vikis. Andres 11. oktoober 2007, kell 14:14 (UTC)
Avjoska on ilmselt juba enamikku en.wikipedia inimesi kutsunud. Panen sellekohase teate WikiProject Estonia lehele ka. Aga kas ei tasuks teha kokkutuleku jaoks omaette alamlehte, see oleks lihtsam jälgida ning seal mugavam asja arutada? DLX 13. oktoober 2007, kell 09:53 (UTC)
Ma ei ole kindel. Ma oletan, et meie inimestel on mugavam asja jälgida siit. Andres 13. oktoober 2007, kell 13:20 (UTC)
Juhul, kui teistele ka sobib, siis palun üritust 24. novembrile ning 8. ja 15. detsembrile mitte kavandada. Andresl 13. oktoober 2007, kell 14:55 (UTC)

Mälumängudel osalemine[muuda lähteteksti]

siin on mõni aeg tagasi juttu olnud Vikipeedia promomisest erinevatel mälumängudel. P, 04. novembril on Eesti pildikilva MV (3-sed võistkonnad) Tallinnas. Kellaaega ja täpsemat asukohta ei tea. Ma arvan, et võiksin olla üks osaline (viki promomise eesmärgil, võidumeeskonna loomisel minust abi ei ole). kas on ka teisi võimalikke huvilisi? avjoska 22. september 2007, kell 18:12 (UTC)

Ma olen seal korra käinud, see oli Pirital, küllap ta on nüüdki seal. Tuleksin muidu küll. Aga kui ma õigesti mäletan, oodatakse mind kolmandal ja neljandal ühele üritusele Lõuna-Eestis. Andres 22. september 2007, kell 18:20 (UTC)
Seal ei olegi tähtis võit, vaid võimalus Vikipeediat tutvustada. Seal saab ka professionaalsete entsüklopedistidega kontakteeruda. Neil on muide väga tugev võistkond, kellega konkureerida pole lootust. Andres 22. september 2007, kell 18:22 (UTC)
Mina olen tollel hetkel vist Prantsusmaal. Muidu võiksin osa võtta – mitte, et minust kasu võiks olla aga osa võin ikka võtta.
Samuti pakkusin välja Mäluveski mälumängusarja Harjumaal, Kose vallas, Orus (Vt. minu arutelu). Aga see oli pigem mõeldud kui regulaarne kokkusaamisvõimalus. Võin muidugi midagi ka selle kohta uurida. iffcool 22. september 2007, kell 19:51 (UTC)
Orus võiks Vikipeedia võistkonnaga algust teha küll. Ma ise sinna minna ei oska, hea meelega ühineksin mõne autol minejaga. avjoska 22. september 2007, kell 20:37 (UTC)
Kui saaks võistkonna kokku ja mina ka sinna kuuluksin, siis võiks keegi Tallinnast tulija enne Koselt ka läbi sõita ;) iffcool 24. september 2007, kell 17:31 (UTC)
Ehk peaks ennem lähemalt uurima selle võistluse kohta. mis aegadel, kas perioodiliselt, kui tihti... kas 3-liikmeline või kui suur võistkond, kas järsku pigem kooliealistele mõeldud. avjoska 26. september 2007, kell 04:07 (UTC)
Ma siis uurin selle kohta midagi. Seda aga, et see oleks kooliealistele mõeldud on asjatu karta (muidugi üks-kaks koolilaste võistkonda peaks ka olema). Osavõtjatest on näiteks Jevgeni Nurmla võistkond jne. (tema on vast üks vähestest mälumänguritest, keda Eestis nimepidi teatakse). Toimumisajast niipalju: Sügisest kevadeni iga kuu kolmandal kolmapäeval (vist kokku viiel korral). Muidugi, kui ma ei eksi.
Minu poolest olekski huvitav just see, et see võimaldaks vähemalt korra kuus kokku tulla ja samas ka Vikipeedia probleeme arutada (iseasi, kas on mida arutada). Probleemiks aga, kas on võimalik kokku saada võistkond neljast inimesest (+ soovitavalt üks varumängija), et oleks võimalik nõnda tihti kokku tulla.
Mis siis tollest pildikilvast saab? See, et mina ja Andres mainisime, et me arvatavasti sellel kuupäeval ei saa, ei tähenda, et sealt ei tasuks osa võtta. iffcool 26. september 2007, kell 15:21 (UTC)
Kahtlustan, et pildikilv on tasuline, Oru võistluse osas loodan vastupidist. avjoska 26. september 2007, kell 15:47 (UTC)
Pildikilb on tasuline küll, aga see tasu ei tohiks üle jõu käia. Pealegi on võimalik sealt valida auhinnad. Andres 26. september 2007, kell 16:06 (UTC)

Betawiki: better support for your language in MediaWiki[muuda lähteteksti]

Dear community. I am writing to you to promote a special wiki called Betawiki. This wiki facilitates the localisation (l10n) of the MediaWiki interface. You may have changed many messages here to use your language in the interface, but if you would log in to for example the English language Wiktionary, you would not be able to use the interface as well translated as here. Infact, of the 1792 messages in the core of MediaWiki, 883 messages have been translated. Betawiki also supports the translation of messages of about 80 extensions, with almost 1000 messages.

If you wish to contribute to better support of your language in MediaWiki, as well as for many MediaWiki extensions, please visit Betawiki, create an account and request translator priviledges. You can see the current status of localisation of your language on meta and do not forget to get in touch with others that may already be working on your language on Betawiki.

If you have any further questions, please let me know on my talk page on Betawiki. We will try and assist you as much as possible, for example by importing all messages from a local wiki for you to start with, if you so desire.

You can also find us on the Freenode IRC network in the channel #mediawiki-i18n where we would be happy to help you get started.

Thank you very much for your attention and I do hope to see some of you on Betawiki soon! Cheers! Siebrand@Betawiki 25. september 2007, kell 08:18 (UTC)

Mälestusmärk, monument, skulptuur[muuda lähteteksti]

¤¤¤¤¤¤/tõstsin osa arutelust"Suudlevad tudengid"-st siia, et saaks siis paika pandud, mis on mis--Hendrix 27. september 2007, kell 05:21 (UTC)/

Kelle mälestuseks see mälestusmärk on? --Metsavend 25. september 2007, kell 19:48 (UTC) /Metsavend küsib nii, kuna Suudlevad tudengid oli kategoriseeritud mälestusmärkide alla --Hendrix 27. september 2007, kell 05:51 (UTC)/

Ma usun, et see polegi mälestusmärk... 62.65.212.91 25. september 2007, kell 19:49 (UTC) alias Jürka
millegipärast arvati, et Tartus olevad skulptuurid võib panna mälestusmärkide alla ja nii ma panen. Mul ei ole ses osas eriarvamusi...--Hendrix 25. september 2007, kell 20:04 (UTC)
Kes nii arvas? Mälestusmärk on mälestusmärk ja skulptuur on skulptuur. --Metsavend 25. september 2007, kell 20:32 (UTC)
Olen selles küsimuses Metsavennaga päri... Skulptuur on kunstiteos, mälestusmärk on midagi muud... Jürka 25. september 2007, kell 20:35 (UTC)
minu jaoks on mõiste "mälestusmärk" üldse üks kahtlase tähendusega mõiste. No kui kuulutatakse välja, et kodanik "X" mälestuseks püstitame siia nüüd ausamba, siis võib küll kutsuda mälestusmärgiks. Aga kui kujuril tekkis kange himu just oma sõnumit maailmale edasi anda kodanik "X" skulptuuri luues, kas siis see on mälestusmärk? Arvan, et ei. Minu meelest, kui nüüd arvamust avaldada, peaksid nad kõik olema kas kujud või skulptuurid.--Hendrix 25. september 2007, kell 20:41 (UTC)

Mälestusmärgil on ikka täpne tähendus olemas... Mina se's asjas aga kõige kompetentsem pole... Loogiliselt võttes peaks justkui ikka olema nii, et kui skulptor tahab kedagi mälestada ja loob selle mõttega kuju, siis... peaks ikka olema mälestusmärk... aga kes teab... Igaljuhul selge on see, et iga kuju ei ole mälestusmärk... Jürka 25. september 2007, kell 20:46 (UTC)

selleks peab kujurilt küsima, mis mõtted tal peas liikusid, kui teose lõi. Kas rahvale igaveks mäletamiseks, et sinatsene inimene kunagi oli või midagi muud. Näiteks võis ta tahta kuninga kuju luues edasi anda võimsuse ja vägevuse fluidumit.--Hendrix 25. september 2007, kell 20:55 (UTC)
Jah, kõik võib olla... Kui kuskil siin sellega probleeme peaks tekkima, eks siis tuleb küsimus suurele ringile saata ja eks siis näeb, mismoodi viki sõna "mälestusmärk" defineerib... Hetkel aga selle artikli juures on tegemist küll ainult skulptuuriga... Jürka 25. september 2007, kell 21:09 (UTC)
üsna nõus. Vaevalt, et Karmin mälestab oma sugulast...--Hendrix 25. september 2007, kell 21:11 (UTC)
näiteks Gustav II Adolfi monument on püstitatud Eesti Vabariigi 10. aastapäeva tähistamiseks.--Hendrix 25. september 2007, kell 21:32 (UTC)
Jah, Gustav II Adolfi monument on kindlasti mälestusmärk... Nüüd tekkis veel üks mõiste juurde... "monument"... Kas äkki monument võrdubki mälestusmärgiga? Vähemalt tihti ta nii on... Jürka 25. september 2007, kell 21:35 (UTC)
mille mälestusmärk? Eesti mälestusmärk?--Hendrix 25. september 2007, kell 21:44 (UTC)
Ausalt öeldes tundub mulle endale väga imelik, et Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamiseks püstitatakse mingisuguse Ruotsi kunni monument... Loogiline nagu oleks, et skulptuur mingist inimesest on selle inimese mälestuseks, aga... aga kuna artiklis väidetakse, et sellega tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva, siis jah, järelikult Ruotsi kunni kuju mälestab Eesti Vabariiki. Jürka 25. september 2007, kell 21:56 (UTC)

nüüd jõuamegi kujude püstitamise motiivideni ringiga tagasi. Nagu seal viidatud artiklis veel öeldakse, et riikide vaheline sümbol ja puha...Mälestamisest pole juttugi.--Hendrix 25. september 2007, kell 22:00 (UTC)

Olen nõus, et vahel kisub see asi päris segaseks, eriti selle kunni puhul... aga... See on ikka mälestamine... Kuju on püsti pandud ikkagi millegi/kellegi auks eesmärgiga see sündmus materiaalselt ära tähistada... Muidugi saad sa öelda, et äkki pandi kuju püsti täiesti külma südamega lihtsalt "tähistamiseks"... nigu liiklusmärk... aga noh... vaevalt... Jürka 25. september 2007, kell 22:05 (UTC)
segaseks kipub tõesti. Eks peab igal juhtumil uurima, miks kuju püsti aeti. Kas lihtsalt leiti, et omavalitsusel jäi rahasid aasta lõpuks üle ja oli vaja ära kasutada, või tõesti konkreetse inimese mälestuse jäädvustamiseks. Kuid kui mõnel inimesel on väikses Eesti riigis mitu monumenti, kas ikka tõesti kõik on mälestuseks püsti pandud...Ja kas kuju püstitamine isiku 100.-ks sünniaastapäevaks on isiku mälestamiseks või ümmarguse juubeli tähistamiseks--Hendrix 25. september 2007, kell 22:13 (UTC)
Vaat', nüüd tahaks meie tänapäevase elu üle nuriseda... See tänapäevane "mälestamine" toimubki just siis, kui omavalitsusel jääb rahasid üle ja kuskil pargis on liiast palju tühja ruumi... siis esimene mõte tekib, et voh! Paneme mälestusmärgi püsti! ...ja alles siis tuleb teine küsimus, et aga kellele!? Nii need asjad ei tohiks käia... Ja sellel ma ka erilist mõtet ei näe, et ühele inimesele kümme kuju... Milleks? Üks ja korralik on alati parem... aga noh... kui tõesti iga linn tahab, et just nende linnas oleks sellele-ja-sellele inimesele, siis... mis sa teed... Aga jah... ka aastapäevadeks püstitatud märgid on minu arvates kah mälestusmärgid... sest see ikkagi mälestab kokkuvõttes inimest ennast... Jürka 25. september 2007, kell 22:19 (UTC)
noid juubeli tähistamise melus püstitatud kujusid mina küll ei tihkaks mälestusmärgiks nimetada. Aga kuidas? See on küsimus. Pigem lihtsalt monumentideks. Suurest rõõmust tehtud suur tegu ehk kuju. Jäädvustis?--Hendrix 25. september 2007, kell 22:31 (UTC)
Ma kardan, et see rõõm ei ole määrav... Surma-aastapäeva puhul püstitatav monument ei tohiks küll suurest rõõmust olla ja samas igasugune mälestusmärkide püstitamine käib kah tuutude ja õhupallide saatel... Minu arust ikkagi inimese sajanda sünnipäeva tähistamine võrdub inimese enda mälestamisega... vaid selle vahega, et pühendatakse just ühele tähtpäevale... See tähtpäev on osa inimesest, seega... Ah, k...rat, mina ei tea... Tuleb vaadata, mida suurem rahvas arvab se'st asjast... Mina annan neutraalse hääle, mina ei tea... Jürka 25. september 2007, kell 22:36 (UTC)

Monument on sama mis mälestusmärk. Andres 26. september 2007, kell 07:12 (UTC)

ÕS 2006 ütleb, et monument tähendab mälestussammast, ausammast. Mälestusmärk võib põhimõtteliselt olla ka mälestustahvel, mälestuskivi vms millegi mälestuseks püstitatud asi, nagu sõna ütleb - märk, mis on millegi mälestuseks. Skulptuur on kolmemõõtmeline kunstiteos. Monumentaalskulptuur on paraku veidi nihkunud tähendusega, see sõna tähistab suuremõõtmelist skulptuuri (mis sageli, aga mitte alati on kellegi või millegi auks või mälestuseks). "Suudlevad tudengid" on skulptuur, mitte mälestus- või ausammas või -märk. --Ken 27. september 2007, kell 08:32 (UTC)

Juhin veel tähelepanu, et segamini võivad minna sotsiaalsed mõisted/kokkulepped (mälestusmärk, mälestussammas, monument, ausammas - need sambad ei pea olema oma olemuselt samba kujulised), ja kunstiteoreetiline liigitus (bareljeef, skulptuur, büst, torso, portree, (ratsamonument?), monumentaalskulptuur - kõik võivad inimest kujutada, aga ei pruugi olla mälestusmärgid)--Ken 27. september 2007, kell 08:32 (UTC)

Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärk. Tuleb välja, et mälestusmärk tähendab ka midagi muud, kui monument--Hendrix 27. september 2007, kell 14:26 (UTC)

W/w/w/index.php[muuda lähteteksti]

nii huvi pärast, mis tolle lehekülje tähendus on?--Hendrix 28. september 2007, kell 15:43 (UTC)

see lehekülg on püsiva vandaalitsemise koht, ... äkki keegi uuriks kuidas oleks võimalik leht kustutada ja kaitsta nii et seda ei saaks taas tekitada - Ahsoous 28. september 2007, kell 16:41 (UTC)
Olin nende lehtedega vikitsitaatides ka hädas. ei suutnudki välja mõelda, kuidas parandada... avjoska 29. september 2007, kell 15:42 (UTC)
Vikisõnaraamatus võttis keegi hiljuti midagi ette. Peaksite viimaste muudatuste alt veel nägema. Saab ehk järele teha. Andres 5. oktoober 2007, kell 16:23 (UTC)
See keegi tegutses vist kõigis vikides, mulle tundub. ja tsitaatides ja sõnaraamatutes. avjoska 14. oktoober 2007, kell 12:32 (UTC)

IP aadress[muuda lähteteksti]

Kas kellegil on kogemust sellise anomaaliaga: Meil on kontoris mitu arvutit, mis omavad välismaailma jaoks ühte ja sama IP aadressi. Üks nendest teeb aga Vikipeedias järgmist nalja. Kui klikid olemasolevate artiklite lingile, siis kõik toimib, kui aga punasele lingile, siis tuleb teade, et see IP aadress on blokeeritud "Ahsoous"-e poolt ropendamise eest. Kusjuures kuvatav IP aadress on täiesti vale. Oskab keegi mingit nõu anda ? Andresl 5. oktoober 2007, kell 15:25 (UTC)

khmm... vatsin toda blokeeritud aadressi ning võtsin bloki maha... asi selles, et too oli cache server... niisiis minu viga... tuleb teinekord rohkem uurida... muidu Vikipeedias peaks olema see värk, et sellised 'open' serverid vist reeglina kuuluva ka blokeerimisele... või kuidas nendega on? - Ahsoous 5. oktoober 2007, kell 15:43 (UTC)
miks Sinu viga, Ahsoous? Pigem ikka tolle itimehe tahtlik tegevus, et sellise seadistuse tegi.--Hendrix 5. oktoober 2007, kell 15:53 (UTC)
Ma ei otsi süüdlast ! Ma püüan aru saada kuidas saab üks arvuti, mis kuulub samasse võrku teistega ja omab välismaailma jaoks sama IP aadressi nagu teised samas võrgus olevad arvutid, saada sellise teate ? Ma arvan, et see pole ka itimehe süü. Andresl 5. oktoober 2007, kell 16:08 (UTC)
kontrolli proxyd üle - Ahsoous 5. oktoober 2007, kell 16:46 (UTC)
jah, vahepuhverdajad st proxy/cache serverite seadistused peab prauserites korralikult paika panema.
proovi ntx neti.ee proxy-t kasutades ingliskeelset vikit näppida -- saab isu peagi otsa ;)
samas kui korporatiivne proxy-policy puudb ettevõttes, mis võib ka kasulik olla,
siis on ju raske miskit iti-osakonnast nõuda
suwa 5. oktoober 2007, kell 18:47 (UTC)

Tänan ! Katsetan. Andresl 6. oktoober 2007, kell 10:49 (UTC)

Bot status request[muuda lähteteksti]

Tere! I created a new bot, kasutaja:LA2-bot, and would like it to get bot status, so its edits are hidden from the recent changes page. Where should I go to ask for this? Currently the bot only adds hyphens to ISBNs, but later I might expand it to improve literature citations in other ways. --LA2 8. oktoober 2007, kell 03:48 (UTC)

I granted it the bot status in order the recent changes place not to be made useless but please do discuss the changes you want to make before making them. It is not obvious that ISBN is prettier now.
Here is a suitable enough place for the request. Andres 8. oktoober 2007, kell 06:09 (UTC)
Thanks for the bot status!
Even though hyphens are optional in ISBNs, and ISBNs work both with and without hyphens, there is a proper way to put the hyphens in an ISBN: Between the sections for country (region), publisher, work and checksum, e.g. 0-14-029165-2, 951-662-531-2, and 9985-9213-1-3. This is part of the ISBN standard and implemented in the Perl module Business::ISBN (available on CPAN). This is how ISBNs are printed in books, both on the cover and in literature lists. The Estonian Wikipedia according to the dump of September 27 contains 971 ISBNs, of which 8 are formally wrong (e.g. 9 digits instead of 10), 9 have checksum errors (I have manually corrected some of these), 806 ISBNs (in 317 articles) have the correct checksum but hyphens missing or in the wrong places. The latter are the ones that my bot is currently addressing. Only 148 ISBNs or 15% were correctly formatted. In the next database dump, these numbers should be much improved, as will be shown in my ISBN statistics. --LA2 8. oktoober 2007, kell 14:59 (UTC)

Abipalve[muuda lähteteksti]

Andres, mulle tuli e-kiri Andmekaitse Inspektsioonist seoses artikliga Sirje Kingsepp. Minult soovitakse vastust:
1) õiguslik alus Sirje Kingsepa isikuandmete töötlemiseks;
2) millistest allikatest on need andmed pärit.
Kas selle kirja (järelepärimise) siin avaldamine on lubatud ja mida vastata? Pöördutud on otse minu poole, mitte nt Vikipeedia poole vms. Ma ei ole sellega üldse enda arvates seotud ja ei taha tegelikult kuni järgmise aasta alguseni end Vikipeedia teemadega liialt siduda. Pöördun esialgu ainult Andrese poole. -- Jaan513 11. oktoober 2007, kell 19:35 (UTC)

jälle pressin vahele. Kõige pealt peaks inspektsiooni käest küsima, mida nad peavad konkreetses e-mailis silmas andmetöötluse all. Ja ei rohkem midagi muud. See seab neid olukorda, kus nad peavad küsimuse konkreetselt vormistama. Umbmäärastele küsimustele ei pea vastama ükski eesti kodanik

--Hendrix 11. oktoober 2007, kell 19:47 (UTC)

ja üleüldse, andmekaitse inspetsioon on riiklik asutus ja peab oma tegevustes lähtuma riiklikult völjakuulutatud seisukohtadest. Teda peab ainult huvitama andmetöötlus ja selle protseduuri käigus võimalikud andmelekked. Kui ei ole fikseeritud andneleket, mida ei saa Viki puhul üldse arvessegi tulle, siis võib olla tegemist laimuga. Ja laimu probleeme lahendab kohus.--Hendrix 11. oktoober 2007, kell 20:02 (UTC)
Asi on konkreetsem ja definitsioon töötluse kohta on olemas kirjas jpm. Jaan513 11. oktoober 2007, kell 20:16 (UTC)
definitsioon võib ju olla kirjas, aga peab lähtuma seadusest--Hendrix 11. oktoober 2007, kell 20:22 (UTC)
Järelepärimisele vastamiseks on mulle antud aega 18. oktoobrini. Mainitud on isikuandmete kaitse seaduse paragrahve 4, 5 (töötlemise definitsioon), 11 ja 34. Vastu kasutaks paragrahvi 1 (eesmärk - avalik huvi), aga mind huvitab Andrese seisukoht. Jaan513 11. oktoober 2007, kell 20:42 (UTC)
andmed on pärit avalikest allikatest näiteks võib vaadata ka ka tema cvd google puhvris

http://209.85.135.104/search?q=cache:qklmL_4ZAoEJ:www.hot.ee/peib/cv.html+Sirje+Kingsepp+cv&hl=et&ct=clnk&cd=1&gl=ee&client=firefox-a

Arvan, et nad pöördusid huupi ühe inimese poole. Selle kirja avalikustamises ei saa küll midagi lubamatut olla. Too see kiri siin täpselt ära, siis koostame ühiselt vastuse ja Sa võid selle ära saata koos märkusega, et see on Vikipeedia kasutajate ühine vastus.

Minu isiklik arvamus on, et me võiksime loobuda ülaltoodud Cache'is esitatud andmete kasutamisest, ning piirduda nende allikatega, mis on normaalselt kättesaadavad. Andres 12. oktoober 2007, kell 04:43 (UTC)

Kogu info, mis artiklis on, tuleb varustada viidetega. Siis ei ole tarvis ka vastustes neid mainida.

Praegu kehtiv seadus on siin. Paragrahv kaks lõige kaks punkt kaks ütleb, et seadust ei kohaldata, kui töödeldakse õiguspäraselt avalikuks kasutamiseks antud isikuandmeid. Minu meelest me kasutame ainult avalikuks kasutamiseks antud andmeid. Seda, et mingid andmed ei ole õiguspäraselt avalikuks kasutamiseks antud, tuleb tõestada. Andmekaitseinspektsiooni käest võiks küsida selgitust, mida see tähendab.

Ma pakun niisuguse vastuse.

"Vastuseks Teie järelepärimisele ... edastan eestikeelse Vikipeedia kasutajate poolt ühiselt koostatud vastuse.

Vikipeedia on veebientsüklopeedia, mille eesmärk on entsüklopeediliste teadmiste kogumine ja avalik esitamine. Entsüklopeediliste teadmiste hulka kuuluvad ka andmed avalikult tegutsevate isikute kohta. Vikipeediat huvitavad ainult need andmed, mis on avalikult kättesaadavad ja seetõttu kontrollitavad. Vikipeedia ei vii läbi iseseisvat uurimist, vaid kasutab ainult materjali, mis on avalikustatud usaldusväärsetes allikates. Kui andmete usaldusväärsuses ei ole täit kindlust, on andmed varustatud viitega allikale. Seetõttu ei ole meie hinnangul meie tegevus "Isikuandmete kaitse seadusega" reguleeritav, sest tegu on eeldatavalt õiguspäraselt avalikku kasutusse antud (kehtiva seaduse §2, lg 2, punkt 2) ning meie poolt õiguspäraselt saadud andmete töötlemisega.

Öeldu kehtib ka Sirje Kingsepa isikuandmete töötlemise puhul. Tegemist on isikuga, kes on olnud ühe Eesti erakonna juhtiv funktsionäär, sealhulgas esimees, kandideerinud valimistel, avaldanud arvukalt artikleid ja andnud intervjuusid ning on esinenud tõsielusaates "Baar". Samuti peab ta veebipäevikut. Seetõttu on andmed tema tegevuse kohta, samuti avalikustatud eluloolised andmed tema kohta, entsüklopeedilised teadmised. Seega vastab õiguspärasel viisil (usaldusväärsetes allikates avalikustatud info refereerimine) avalike andmete kogumine tema kohta Vikipeedia tegevuse eesmärkidele.

Sirje Kingsepa kohta kirjutatud artikkel asub aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Sirje_Kingsepp

Kõik seal sisalduvad andmed tema kohta on varustatud viidetega. See on vastus küsimusele andmete päritolu kohta. Tuleb küll arvestada, et artikli redigeerimine on kõigile avatud, mistõttu artikli sisu muutub ning konkreetsel hetkel võib artiklis olla viideteta väiteid. Me püüame viideteta väited kas varustada viitega või eemaldada."

Enne kirja ärasaatmist tuleb tagada, et kõik andmed tõesti oleksid varustatud viidetega. Ühtlasi võiks artikli nüüd (prooviks) kaitse alt ära võtta. Andres 12. oktoober 2007, kell 05:29 (UTC)

Lugupeetav Jaan Rebane 11.10.2007


Järelepärimine


10.10.2007 laekus Andmekaitse Inspektsioonile (edaspidi AKI) Sirje Kingsepa selgitustaotlus, kus ta soovib teada, kas tal on õigus nõuda, et tema isikuandmed poleks veebileheküljel Vikipeedia kolmandatele isikutele avaldatud.

Isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 4 kohaselt on isikuandmed andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis väljendavad selle isiku füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või sotsiaalseid omadusi, suhteid ja kuuluvust. Vikipeedias on avaldatud terve hulk Sirje Kingsepa isikuandmeid (sünniaeg, -koht, haridus jne).

IKS § 5 järgi on isikuandmete töötlemine iga isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas isikuandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine, juurdepääsu võimaldamine, päringute teostamine, väljavõtete tegemine, kasutamine, edastamine, ristkasutamine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine või mitu eeltoodud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist või kasutatavatest vahenditest. Käesolevatest asjaoludest lähtudes on ka Sirje Kingsepa isikuandmete avaldamine Vikipeedias isikuandmete töötlemine.

IKS § 11 lg 1 alusel on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti.

Tulenevalt IKS § 34 lg 1 kontrollib AKI eelnimetatud seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgimist.

Eelnevast tulenevalt palume edastada AKI'le põhjendatud selgitus hiljemalt 18. oktoobriks, millest nähtuks:
1) õiguslik alus Sirje Kingsepa isikuandmete töötlemiseks;
2) millistest allikatest on need andmed pärit.;

Veel on kirjas peadirektori nimi ja e-posti aadress, millelt kiri on saadetud (mida ma siinkohal ei avalda). Jaan513 12. oktoober 2007, kell 05:53 (UTC)

Parandasin Andrese vastuskirjapakkumises mõned typod. Muidu hea kiri. Võibki niimoodi vastata.--Ken 12. oktoober 2007, kell 06:01 (UTC)
Võib-olla peaks lisama lause selgitusega, miks artikkel ajutiselt blokeeriti või mis põhjustel üldse artikli redigeerimise võib blokeerida. Kasutaja Kinks protesteeris selle vastu, et tema ei saa 'oma' andmeid kustutada. Seda tuleb varem või hiljem nagunii selgitada, sest vaevalt et Sirje Kingsepp sellega piirdub. Üldiselt on kiri väga hea. --Metsavend 12. oktoober 2007, kell 07:59 (UTC)
Keegi asjaosaline võiks siin selgitada, miks artikkel blokeeriti (redigeerimissõja vältimiseks nt, vmt). Vahepeal ehk mainin Eesti Vabariigi Põhiseaduse §44: Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. /.../ §45: /.../ Tsensuuri ei ole. Lisaks: võib-olla muudab Baari-Sirje mitte-rasvaselt kirjutamine (artiklis Sirje Kingsepp) asja neutraalsemaks. Jaan513 12. oktoober 2007, kell 12:44 (UTC)
Selgitan. Kasutaja Kinks kustutas artiklist Sirje Kingsepp info, mis käis tema osalemise kohta telesarjas Baar. Taastasin selle ja palusin talt selgitust. Tema selgitust võid lugeda arutelulehelt. Ta jätkas kustutamist ja seejärel teisaldas artikli pealirja korduvalt .... alla, siis edasi ......... alla jne. Pidasin seda vandalismiks ning blokeerisin Kinksi. Seejärel taastasin artikli Sirje Kingsepp algse versiooni ja blokeerisin selle redigeerimise kõigi jaoks peale administraatorite ning lõpetasin Kinksi blokeeringu. --Metsavend 12. oktoober 2007, kell 13:34 (UTC)
Välislinkide all on viide, kus ilma cache-ta on (vähemalt osa) eluloost vabalt kättesaadav, näiteks saab sealt koolide lõpetamised. Ei ole mingit põhjust arvata, et need faktid on avaldatud vastu tahtmist. Ei ole mingit põhjust faktide varjamiseks. Sirje Kingsepp oli ikkagi partei esimees, seega avaliku elu tegelane. Avaliku elu tegelase puhul mängib rolli avalik huvi (IKS paragrahv 1 ütleb, et IKS eesmärk on isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõiguste ja põhivabaduste kaitsmine kooskõlas avalike huvidega). Avalik huvi on põhjendatud, näiteks saab isikuandmete põhjal, mis on (õiguspäraselt) avaldatud partei esimehena oldud ajal, kasutada kasvõi valimistel valiku langetamiseks. Samuti võib mind kui võimalikku X-partei valijat huvitada, millised esimehed ja milliste isikuomadustega on olnud sellel X-parteil varem. Põhjendatud avalik huvi on ka praegu näiteks endise põllumajandusministri vastu (halb näide, aga ikkagi).
Seda ma vastuseks järelepärimisele muidugi ei pruugi kirjutada, aga kas paragrahvi 1 oleks äkki samuti võimalik kasutada? Jaan513 12. oktoober 2007, kell 14:05 (UTC)

minu arust võiks kogu vastus piirduda ainult ühe lausega - "Käesolevat seadust ei kohaldata:

2) kui töödeldakse õiguspäraselt avalikuks kasutamiseks antud isikuandmeid."

Me ei kasuta ühtegi konfidentsiaalset infoallikat. Me ei tegele andmete töötlemisega "ISIKUANDMETE KAITSE SEADUS"e tähenduses. Meil on esitatud viited. Kui inspektsioon soovib, siis uurigu osutatud viiteid. Kui leiab, et need on seaduse vastased, siis käitugu vastavalt seadusele. Minu jutu mõte on selles, et me tohi lasta endale pähe istuda. Olen jätkuvalt arvamusel, et inspektsiooni kiri on ebapädev. (Ja ma tegelikult imestan, et sealt selline kiri üldse tuli.) Meeldib selline arvamus neile või mitte... Meil on muudki teha, kui mingile inspektsioonile kirju kirjutada.--Hendrix 12. oktoober 2007, kell 17:20 (UTC)

Andrese pakutud variant läheb tõenäoliselt käiku. Aga enne esmaspäeva ma seda kindlasti kuhugi ei saada, nii et ettepanekuid ja täiendusi ootan endiselt. Jaan513 12. oktoober 2007, kell 18:16 (UTC)
kuna suhtleme asutusega, siis tuleb arvestada kuldtõega- mida vähem sõnu, seda parem. Ei iial või teada, mis sõnast nad kinni krabavad.--Hendrix 12. oktoober 2007, kell 18:20 (UTC)
Et juttu on asutusega suhtlusest, on ehk mõttekas lausa mitut seadust tsiteerida? Kuna me kasutame varem avalikustatud andmeid, on ehk tegu avaliku teabega? kas siis on võimalik tsiteerida Avaliku teabe seaduse § 4 lg 2, mis sätestab, et "avalikule teabele juurdepääs tuleb tagada igaühele võimalikult kiirel ja hõlpsal viisil" ning Vikipeedia aitab selles osas kodanikke (kogub avaliku teabe ühte kohta) vastavalt oma võimalustele. kindlasti on piisavalt selge vastus ka Andrese pakutu, ma lihtsalt pakun lisaparagrahvi, mida kasutada. avjoska 13. oktoober 2007, kell 19:48 (UTC)
Minu meelest see seadus pole relevantne, sest avalikku teavet defineeritakse seal nii: "Avalik teave (edaspidi teave) on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites."
Võib-olla võiks mainida Põhiseaduse paragrahvi 45, kus öeldakse: "Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil." Andres 14. oktoober 2007, kell 04:49 (UTC)


Vastus Andmekaitse Inspektsioonile[muuda lähteteksti]

Panen selle vastuse pisut täiendatud kujul siia uuesti üles. Teeme siis nii, et redigeerime viki põhimõttel.

"Vastuseks Teie järelepärimisele ... edastan eestikeelse Vikipeedia kasutajate poolt ühiselt koostatud vastuse.

Vikipeedia on veebientsüklopeedia, mille eesmärk on entsüklopeediliste teadmiste kogumine ja avalik esitamine. Entsüklopeediliste teadmiste hulka kuuluvad ka andmed avalikult tegutsevate isikute kohta. Vikipeediat huvitavad ainult need andmed, mis on avalikult kättesaadavad ja seetõttu kontrollitavad. Vikipeedia ei vii läbi iseseisvat uurimist, vaid kasutab ainult materjali, mis on avalikustatud usaldusväärsetes allikates. Kui andmete usaldusväärsuses ei ole täit kindlust, on andmed varustatud viitega allikale. Seetõttu ei ole meie hinnangul meie tegevus "Isikuandmete kaitse seadusega" (IKS) reguleeritav, sest tegu on eeldatavalt õiguspäraselt avalikku kasutusse antud (IKS §2 lg 2 punkt 2) ning meie poolt õiguspäraselt saadud andmete töötlemisega.

Öeldu kehtib ka Sirje Kingsepa isikuandmete töötlemise puhul. Tegemist on isikuga, kes on olnud ühe Eesti erakonna juhtiv funktsionäär, sealhulgas esimees, kandideerinud valimistel, avaldanud arvukalt artikleid ja andnud intervjuusid ning on esinenud tõsielusaates "Baar". Samuti peab ta veebipäevikut. Seetõttu on andmed tema tegevuse kohta, samuti avalikustatud eluloolised andmed tema kohta, entsüklopeedilised teadmised. Seega vastab õiguspärasel viisil (usaldusväärsetes allikates avalikustatud info refereerimine) avalike andmete kogumine tema kohta Vikipeedia tegevuse eesmärkidele.

Sirje Kingsepa kohta kirjutatud artikkel asub aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Sirje_Kingsepp

Kõik seal sisalduvad andmed tema kohta on varustatud viidetega. See on vastus küsimusele andmete päritolu kohta. Tuleb küll arvestada, et artikli redigeerimine on kõigile avatud, mistõttu artikli sisu muutub ning konkreetsel hetkel võib artiklis olla viideteta väiteid. Me püüame viideteta väited kas varustada viitega või eemaldada."

17. oktoobri hommikul kell 10 on plaanis kiri järgmisel kujul ära saata. Enne seda on võimalik veel ettepanekuid teha. Kui tuleb uus järelepärimine vms, siis saab siin asja edasi arutada. Jaan513 16. oktoober 2007, kell 17:12 (UTC)

Lugupeetud härra peadirektor 16.10.2007


Vastuseks Teie järelepärimisele edastan eestikeelse Vikipeedia kasutajate poolt ühiselt koostatud vastuse.

Vikipeedia on veebientsüklopeedia, mille eesmärk on entsüklopeediliste teadmiste kogumine ja avalik esitamine. Entsüklopeediliste teadmiste hulka kuuluvad ka andmed avalikult tegutsevate isikute kohta. Vikipeediat huvitavad ainult need andmed, mis on avalikult kättesaadavad ja seetõttu kontrollitavad. Vikipeedia ei vii läbi iseseisvat uurimist, vaid kasutab ainult materjali, mis on avalikustatud usaldusväärsetes allikates. Kui andmete usaldusväärsuses ei ole täit kindlust, on andmed varustatud viitega allikale. Seetõttu ei ole meie hinnangul meie tegevus "Isikuandmete kaitse seadusega" (IKS) reguleeritav, sest tegu on eeldatavalt õiguspäraselt avalikku kasutusse antud (IKS §2 lg 2 punkt 2) ning meie poolt õiguspäraselt saadud andmete töötlemisega.

Öeldu kehtib ka Sirje Kingsepa isikuandmete töötlemise puhul. Tegemist on isikuga, kes on olnud ühe Eesti erakonna juhtiv funktsionäär, sealhulgas esimees, kandideerinud valimistel, avaldanud arvukalt artikleid ja andnud intervjuusid ning on esinenud tõsielusaates "Baar". Samuti peab ta veebipäevikut. Seetõttu on andmed tema tegevuse kohta, samuti avalikustatud eluloolised andmed tema kohta, entsüklopeedilised teadmised. Seega vastab õiguspärasel viisil (usaldusväärsetes allikates avalikustatud info refereerimine) avalike andmete kogumine tema kohta Vikipeedia tegevuse eesmärkidele.

Sirje Kingsepa kohta kirjutatud artikkel asub aadressil http://et.wikipedia.org/wiki/Sirje_Kingsepp

Kõik seal sisalduvad andmed tema kohta on varustatud viidetega. See on vastus küsimusele andmete päritolu kohta. Tuleb küll arvestada, et artikli redigeerimine on kõigile avatud, mistõttu artikli sisu muutub ning konkreetsel hetkel võib artiklis olla viideteta väiteid. Me püüame viideteta väited kas varustada viitega või eemaldada.


Jaan Rebane
Vikipeedia kasutaja

Peaks vist märkima, et ta on ka praeguse seisuga erakonna esimees, seni kuni uut isikut ei ole ametisse nimetatud. - Ahsoous 16. oktoober 2007, kell 17:22 (UTC)

De facto igatahes ta seda pole, seda tunnistab ka erakond. Andres 16. oktoober 2007, kell 20:41 (UTC)
olen jätkuvalt seisukohal, et inspektsioon on esitanud küsimuse, mis väljub tema pädevuse piirest: "et seadust ei kohaldata, kui töödeldakse õiguspäraselt avalikuks kasutamiseks antud isikuandmeid."

Me ei pea oma pead longu laskma igasuguse "poliitilise" järelepärimise peale.--Hendrix 16. oktoober 2007, kell 17:33 (UTC)

nüüd järsku tekkis mõte, et kuidas teised Vikid taoliseid olukordasid on lahendanud. Ei usu, et meie olukord on unikaalne.--Hendrix 16. oktoober 2007, kell 17:38 (UTC)
alustuseks võib alustada lugemist sealt - Ahsoous 16. oktoober 2007, kell 17:45 (UTC)
meie ja inglise Viki vahe on väga suur. Sellest on korduvalt juttu olnud. Me ei pea lähtuma inglise Viki artiklisst, vaid reaalselt kehtivast seadusest. Ükskõik, mis sõna me siin Vikis kirja paneme, peab olema seoses Eesti Vabariigi seadusandlusega.--Hendrix 16. oktoober 2007, kell 17:55 (UTC)
Ükskõik, mis sõna me siin Vikis kirja paneme, peab olema seoses Eesti Vabariigi seadusandlusega. Kust sa seda võtad? Parandage mind, aga mulle tundub, et Vikipeedia kirjutamise aluseks on USA seadusandlus, aga selleks, et seda Eestis avaldada, alles siis ta peab vastama Eesti seadusandlusele - Ahsoous 16. oktoober 2007, kell 18:03 (UTC)
Eesti ilmselt kõige kõvem e-õiguse asjatundja on Eneken Tikk. Keegi admin võiks tema poole pöörduda, ja need asjad selgeks ajada küll. Muidu - mulle tundub, et Ahsoousel on õigus - üldisel allub wikipedia USA (florida osariigi) seadustele, kuigi ameerikas on kohtupretsedente, mille kohaselt peab internetis infot avaldaja teadma, et teoreetiliselt võib lehekülg kätte saadav olla mõnes muus paigas ja seetõttu peab vastama ka selle "mõne muu paiga" seadustele. Sega, teoreetiliselt tuleb tõesti arvestada ka Eesti seadustega, kuigi ainsaks aluseks selleks on praegu see, et suhtluses (ja tekstide avaldamises) kasutatakse eesti keelt. Põhjusmõtteliselt on võimalik saata järelpärimisele vastuseks, et "Wikipeedia haldaja on Wikimedia Foundation Inc. (Wikimedia sihtasutus), registreeritud Ameerika Ühendriikides Florida Department of State, Division of Corporations juures, registratsiooninumbriga N03000005323. Wikimedia Foundation on USA osariigi Florida seaduste järgi registreeritud sihtasutusena. Selle kontaktisik on Jimmy Wales. Palun pöörduge järelpärimisega tema poole." Teiselt poolt, mulle tundub, et ei juhtu midagi, kui me saadame neile sellise kirja, nagu Andres valmis kirjutas. Nemad koostavad selle põhjal vastuse esialgse avalduse esitajale, ja ongi asjaga purgis.--Ken 16. oktoober 2007, kell 19:16 (UTC)
Minu meelest peab iga kirjutaja, kes Vikipeediat täiendab, alluma Eesti seadustele, kui ta on Eesti kodanik või Eestis viibiv välisriigi kodanik või kodakondsuseta isik (EV põhiseadus paragrahv 9). Teistel juhtudel ma ei tea. Hakkasin juba enne esialgse vastuse koostamist mõtlema, kas AKI-l on üldse õigus viidata EV seadustele, (selles mõttes, et kas need kehtivad ühe Vikipeedia artikli jaoks, mis ei asu Eesti serveris). Jaan513 16. oktoober 2007, kell 19:23 (UTC)
Ja sellepärast ongi meist eriti viisakas kirjutada see vastus, et nad teaksid, millega Wiki üldse tegeleb. Probleem, ja ma aiman, et andmekaitse inspektsioonile võis ka selline mulje jääda, oleks juhul, kui artiklis oleks kasutatud informatsiooni (=isikuandmeid), mis on teatavaks saanud läbi selle, et inimene registreerub wikipeedia kasutajaks (ma ei mäleta, kas nt. sünniaeg tuli regamisel anda). Sellisel (+kui wiki server asuks Eestis) kehtiks tõesti IKS.--Ken 16. oktoober 2007, kell 19:58 (UTC)

"Hoiatused" iga lehe all tuleks tõlkida "Üldine vastutamatusesäte" (general disclaimer). Selle niisama avaldamine ei ole küll eesti õigusruumis juriidiliselt pädev (st. inimeselt tuleb sellega nõustumiseks võtta allkiri), aga parem, kui see seal oleks ja korrektselt vormistatud ka oleks.--Ken 16. oktoober 2007, kell 19:58 (UTC)

Disclaimer tõlgitakse vist ka "lahtiütlus". Andres 16. oktoober 2007, kell 20:41 (UTC)
On ka nii tõlgitud, on eesti keelse vastena kasutatud ka "kasutustingimused" (eesti pank), mis on ilmselgelt vale, on tõlgitud "Sisuvastutusest loobumine", mis on parem, aga pikem, kuigi kergemini loetav kui vastutamatusesäte, mida on kasutatud euroopa liidu ja nõukogu lehekülgedel disclaimeri tõlkimiseks. Kuna disclaimer wikipedia mõistes sisaldab endas teadet, et ei vastutata, pakkusingi selle sõna. "Lahtiütlemine" (mida muide kasutab eelpoolmainitud Eneken Tikk siin) saab keeleliselt olla ainult "lahtiütlemine millestki", ja kuna see "miski" ongi vastutus, siis miks mitte kohe öelda, et ei vastuta.Iseenesest võiks ka lahtiütlus olla, hoiatus on kuidagi hirmutav ja pisut eksitav.--Ken 16. oktoober 2007, kell 21:20 (UTC)
teie koostatud vastukirjas puudub vastus. Kui on küsimus "õiguslik alus", siis tõlkes see tähendab "millise Eesti seaduse järgi on vikipeedia nimetatud kui andmete töötleja". Soovitaks teil ikka mõne juristiga enne rääkida, kui sellise kirja ära saadate. Keegi ju ei soovi, et vikipeedia ühe artikli pärast jamasse satuks. Teine variant on artikkel kustutada.--Kinks 16. oktoober 2007, kell 21:50 (UTC)
Mida see küsimus tähendab? Mis tähendab "nimetatud kui andmete töötleja"? Andres 16. oktoober 2007, kell 22:02 (UTC)
no näiteks KOHALIKU OMAVALITSUSE VOLIKOGU VALIMISE SEADUSes on kirjas, et vabariigi valimiskomisjonil on õigus koguda valimistel kandideerivate inimeste andmeid. see seadus on vabariigi valimiskomisjoni õiguslik alus andmete kogumiseks kohalike valimiste ajal.--Kinks 16. oktoober 2007, kell 22:12 (UTC)
Meie ju ei kogu andmeid selles mõttes. Põhiseaduse paragrahv 45 ütleb: "Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Seadus võib seda õigust piirata ka riigi ja kohalike omavalitsuste teenistujatel neile ameti tõttu teatavaks saanud riigi- või ärisaladuse või konfidentsiaalsena saadud informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, samuti õigusemõistmise huvides.
Tsensuuri ei ole." Andres 16. oktoober 2007, kell 22:42 (UTC)
Osa wiki servereid paikneb USA-s, osa Hollandis ja osa kavatsetakse paigutada ka Prantsusmaale/Saksamaale,
seega kui lähtuda tervest mõistusest siis peamine on tõesti, et Tsensuuri pole.
Tehnilise poolepealt koraldab e-valduste "jagamist" kuni sisevõrgu piirini en:ICANN ja en:RIPE
Keegi on ka siis .ee domeeni eest vastutav isik ning domeeninimede registreerimisega tegeleb EENET,
(EENet on registreerijaks vastavalt .ee administraatorite ning haridusministeeriumi kokkuleppele)
mille veebist saab lugeda ka natuke Alamdomeeni registreerimise reeglistik 9. Juriidilised küsimused
Eelnev puudutas üldjoontes Internetti
Samalajal puudb EV seadusandluses e-valduse ja e-halduse mõiste.
Praktika aga on näidanud, et jõuasutused kipuvad tormama teenusepakkujate serveriruumidesse, samas teadmata
kas ja kuidas võivad olla kaitstud(krüpteeritud) andmed. Miks?
Interneti ühe rakenduse veebi sisu kohta on tavaliselt (virtuaal)serveriga teenusepakkuja tüüpleping
rentijaga, et see ei tee seda-ja-teist-ja-kolmandat ning teenusepakkuja ei vastuta sisu eest.
Wiki on aga rahvusvaheline erijuhus, kuna kohtus saaks olema suht raske tõestada, millises serveris
miski andmebaasi kirjes, mis antud ajahetkel serveeriti veebilehena, füüsiliselt asus.
Seega oleks ka suht raske määrata millise riigi seadusandlust peaks rakendama.
Lahenduseks oleks rahvusvaheliselt kasutada mõisteid e-valdus ja e-haldus ning viimase osana siis
veebi serveeritava sisu-vastutus. Siiani on kasutatud akadeemilist lähenemist, kuna Võrk ju teaduse saavutus ongi.
suwa 17. oktoober 2007, kell 05:49 (UTC)

Vastus saadetud. Jaan513 17. oktoober 2007, kell 07:15 (UTC)

geohack[muuda lähteteksti]

"The tools by this user are deactivated. The author should email the roots." Mis siis lahti? Kas peab sellest vahendist loobuma. Hommikust saati juba annab mulle sellist teadet--Hendrix 27. oktoober 2007, kell 15:29 (UTC)

Suveaeg[muuda lähteteksti]

Wikipedial ei lõppe suveaeg nähtavasti automaatselt, vaid keegi peab selle käsitsi ää lõpetama. --Ken 28. oktoober 2007, kell 21:11 (UTC)

muuda ajavahe minu eelistuste alt ära - Ahsoous 28. oktoober 2007, kell 21:14 (UTC)
Thnx! --Ken 28. oktoober 2007, kell 21:37 (UTC)

Soojuskiirgus = Infrapunakiirgus[muuda lähteteksti]

Kui ma nüüd koolfüüsikast õigesti mäletan, siis Soojuskiirgus on sama mis Infrapunakiirgus. Esialgu lisasin mõlemale vastastikuse vaata ka. suwa 4. november 2007, kell 10:04 (UTC)

Päris võrdusmärki ei saa nende vahele tõmmata. Infrapunakiirgus on üks osa elektromagneetilise kiirguse spektrist (väljaspool inimese nägemisulatust). Suhteliselt madalatel temperatuuridel tõepoolest soojuskiirguse spekter asub valdavalt infrapunases piirkonnas.--Templar 4. november 2007, kell 12:41 (UTC)

Mall Muusika[muuda lähteteksti]

Eesti vikis oleks vaja korda teha muusika mall sarnaselt ingise vikiga http://en.wikipedia.org/wiki/Template:Music. Siis saaks tabelites ja tekstis kasutada muusika märke. Hetkel pean panema teksti pildi aga kergem oleks kasutada malli. Ma ei oska sellist malli ise muuta. Kui on vaja tõlkida muusika termineid lihtsamas mallis, siis seda võin ise teha. Palusin abi Arutelu:Intervalli tähistus aga keegi ei reageeri. Hetkel on artiklis intervalli tähistus punased lingid. Loodan, et keegi aitab.--Tiuks 14. november 2007, kell 13:09 (UTC)

Mall töötab, aga ole hea ja tee tõlge ära nii lehel Mall:Muusika, kui ka lehel Mall:Muusika/doc (PS. ilmselt oleks mõistlik ka need inglisekeelsed variandid malli teksti alles jätta, dokumentatsiooni lehel aga pole neid vaja) -- Ahsoous 16. november 2007, kell 07:33 (UTC)

Kollased artiklid[muuda lähteteksti]

Vaadates uute artiklite loendit märkasin, et osadel on taustad kollased. Milleks see vajalik on?--Animagi 24. november 2007, kell 00:18 (UTC)

Kollased artiklid märgistavad seda, et neid saab nn patrollida ehk üle vaadata, kuid seda saavad teha ainult administraatorid. Kui artiklit pole siis näiteks admin üle vaatanud (või vastavavat märget teinud), siis on see artikkel kollane, nagu Sa juba ennist mainisid. Ilmselt Eesti vikis see väga suurt rolli ei mängi, kuid näiteks inglise vikis on see suur abimees uute artiklite kontrollile --Dj Capricorn 24. november 2007, kell 08:22 (UTC)

Kas raamatute tarvis on olemas eraldi mall?[muuda lähteteksti]

Tahaksin teha ühe raamatu (välismaise päritoluga) kohta sissekande, aga ma ei leia raamatu info malli. Kas selline asi üldse eksisteerib eesti vikis ja kui ei, siis kuidas probleemi lahendada saaks? -- Pheobe 26. november 2007, kell 18:34 (UTC)

Seda ei ole. Võid koostada sellise malli, nagu vajalikuks pead. Andres 28. november 2007, kell 10:01 (UTC)
Ma ei tahaks väga siin katseid läbi viima hakata. Ma olen suhteliselt roheline viki ja selle koodide alal veel. Ehk oleks mingisugust juhendit kätte näidata, et õpiksin malle tegema ja ehk saaksin inglise keelse viki koodid enda vikis (mida ma testimiseks kasutan) tööle? Soperdaksin seal enne kui midagi siia sisestan. Tänan! -- Pheobe 28. november 2007, kell 23:10 (UTC)
Kopeeri ingliskeelne mall ja vaata, kas hakkab tööle. Kui ei, siis kopeeri ka need mallid, mis seal on kasutatud, jne, kuni hakkab kõik tööle. Siis võid mallid tõlkida. Andres 29. november 2007, kell 10:24 (UTC)
Kas ma peaksin loodud malli ka kuhugi nimekirja panema, et teised kasutajad selle vajadusel leiaksid? -- Pheobe 29. november 2007, kell 19:41 (UTC)

Uus konkurent[muuda lähteteksti]

TEA kirjastus annab välja 22-köitelise entsüklopeediasarja, mis on tellijatele kättesaadav ka internetis: [3]. Proovilehti võib näha kirjastuse kodulehel: http://www.tea.ee/ents/ --Metsavend 28. november 2007, kell 09:17 (UTC)

Artiklid: Aakre mõis, aatomiabsorptsioonspektroskoopia, Abja vald, Agnus Dei, akrostihhon, Aleksander VI, Aleksander VII, Hugo Alfvén, alumiinium, Andid, animatsioon, Argentina, Giovanni Domenico Cassini, Cassini-Huygens. Võite võrrelda. Andres 28. november 2007, kell 10:44 (UTC)

Tundub, et selles entsüklopeedias on palju pilte ja vähe teksti. Imelik tundub, et nad suudavad 5 aastaga 22 köidet välja anda, seega 1 köite iga kolme kuu tagant. --Metsavend 28. november 2007, kell 11:05 (UTC)

Küllap neil on palju tööd juba ära tehtud. Ja suurem osa tööst on tõlkimine. Artiklite arv igatahes pole väiksem kui EE põhiosal. Andres 28. november 2007, kell 11:11 (UTC)

Algatus Vikipeedia täiendamiseks[muuda lähteteksti]

Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Mai Põldaas kirjutab oma blogis järgmist:

Täiendame Vikipeediat

Vikipeedia <http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht> on üks vahva ja asjalik ettevõtmine tänapäeva infomaailmas. Ta on vaba entsüklopeedia, mis on kõigile vabalt kasutatav ja igaühe poolt täiendatav ning parandatav.

Veeb 2.0 võimalusi nö reaalsetes oludes katsetades (sest e-õppe keskkonnas saab ju õppetöö kontekstis ka wikisid tehtud) täiendavad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia infoteaduste üliõpilased Vikipeediat, kirjutades sinna oma erialavaldkondi puudutavaid artikleid. Artiklid on juba lisatud või kohe tulemas järgmistel teemadel: teavik, dokument, akt, protokoll, käskkiri, andmebaas, infootsing, infoteadus, raamatukogundus, raamatukogude ajalugu, bibliograafia, dokumendihaldus, arhiiv, arhivaal, arhivaar, asjaajamine, infojuhtimine, e-raamat, virtuaalraamatukogu, UDK, Tartu Ülikooli Raamatukogu, säilitamine, digitaalne dokumendihaldus, sisekommunikatsioon, infoühiskond.

Et Vikipeediast praktiliselt puudusid materjalid, mis meie eriala tegemisi puudutavad, siis oli üliõpilastel küllaltki vaba voli, millest kirjutada. Väga paljudest teemadest me aga veel ei jõua kirjutada, mistõttu kutsume kolleege oma ettevõtmist järgima! Vikipeedia on hea võimalus tutvustada valdkonda, millega tegeled. Igast asjast räägivad ikka kõige paremini need, kes asjaga ise tegelevad.

-- Toomas 28. november 2007, kell 12:30 (UTC)

Vikiseminari teade[muuda lähteteksti]

Vikiseminar toimub laupäeval, 15. detsembril kell 12–18 Tallinna Ülikooli ruumes, Uus-Sadama 5 (Narva maantee 25), "uues majas", ruumis U-328. Kava on täpsustamisel, aga praegu on plaanis toimetamise õppus, külaliste esinemised, lõunapaus (samas majas on 16-ni avatud söögikoht, maksta saab sularahas) ja diskussioon eesti vikipeedia tuleviku üle. Andres 29. november 2007, kell 11:17 (UTC)

Tore, et see lõpuks teoks saab. Kahtlemata oleks huvitav ja kasulik sellel üritusel osaleda, aga pean kõrvale jääma, sest olen sel päeval hõivatud juba Tartu Ülikoolis. -- Toomas 29. november 2007, kell 12:53 (UTC)

Ruumis on tasuta WiFi. Toimetamise õppusel projitseerime arvutist ekraanile, aga sülearvuti abiga on võib-olla hõlpsam kaasa lüüa. Andres 10. detsember 2007, kell 12:51 (UTC)

Vikiseminari ajakava:

  • 12.00 Ulf Larseni ettekanne "Norra vikipeedia kogemused ja Vikipeedia tulevik" (inglise keeles); Ulf Larsen võtab kaasa ka fotoaparaadi, mida me võime kasutada auhinnana või muul otstarbel
  • 12.30 Toimetamise õppus. Andres räägib sellest, kuidas teiste või enda artikleid vormistada (võime iga punkti arutada). Pealkirja valik, ümbersuunamised, täpsustuslehed ja -märkused, sissetulevad ja väljaminevad lingid, intervikilingid, loendid. Keegi võiks mind assisteerida kategooriate asjus. Üldse, kui keegi veel soovib õpetada, siis lööge kaasa. Peale selle teeme praktilise õppuse, milles püüame mõnda artiklit ka muus suhtes toimetada.
  • 15.00 Söögipaus (süüa saab esimese korruse söögikohast).
  • 15.30 Toimetamise õppus jätkub.
  • 16.30 Diskussioon eestikeelse Vikipeedia perspektiivide ja tulevikuvisioonide üle. Võin teha sissejuhatava sõnavõtu; kui soovib keegi teine, loovutan selle heameelega.
  • 18.00 Lõpp.

Kellaajad võivad siia-sinna pisut nihkuda (kui vaja, võib teha suitsupausid), aga alustada tahame täpselt, nii et püüdke varem kohale tuua. Kes kardab, et ei leia üles: tulen kell 11.55 Ulfile vastu Narva mnt 25 fuajeesse. Sealt võin ka teised kaasa võtta. Andres 13. detsember 2007, kell 07:50 (UTC)

Kas keegi, kes oskab, võiks panna teate lingiga siia iga lehekülje algusesse kõlkuma? Andres 13. detsember 2007, kell 15:55 (UTC)

Teade nüüd üleval. MediaWiki:Sitenotice --WikedKentaur 13. detsember 2007, kell 17:26 (UTC)

kas see teade liiga tilluke ei ole? Ma otsisin teist tükk aega, enne kui leidsin. Vikitoetus torkab kohe silma.--Hendrix 13. detsember 2007, kell 18:17 (UTC)
nati parem, aga ma teeksin mingi 14 või midagi sinna kanti fondi suuruse--Hendrix 13. detsember 2007, kell 19:37 (UTC)
Ka minu meelest peaks suurem olema, sest ta peaks silma torkama, praegu aga ei torka. Aga võib-olla mitte tingimata suurem, vaid mingit teist värvi või kasti sees või kuidagi. Andres 14. detsember 2007, kell 06:18 (UTC)

Söögikohast õigupoolest päris korralikult süüa ei saa, aga vähemalt leevendust saab. Nii et parem oleks kõht enne täis sööma. Andres 14. detsember 2007, kell 09:09 (UTC)

Katsume panna viidad välja, aga lühike juhatus on järgmine.

Sisse võib minna kas uue maja uksest Uus-Sadama 5 või vana maja uksest Narva mnt 25. Uues majas tuleb treppidest või liftiga minna kolmandale korrusele. Jõutakse läbi mitme korruse ulatuvasse aatriumisse. Aatriumi akendest vasakule jääb koridoriuks, millest tuleb sisse minna ja kohe paremale pöörata.

Narva mnt 25 tuleb minna trepist üles kolmandale korrusele, seejärel liikuda vasakule koridori lõppu, sealt ülekäigu kaudu keeltemajja, kus tuleb laskuda poole korruse võrra allapoole. Jõutakse ukseni, mis viib teise korruse koridori. Koridori lõpus enne treppe on järjekordne ülekäik, mis viib uue maja teisele korrusele. Sealt tuleb trepist või liftiga tõusta kolmandale korrusele. Andres 14. detsember 2007, kell 19:34 (UTC)

Seminar siis nüüd õnnelikult möödas, ja tegelt kah, võiks võib-olla, et kuu-paari pärast korrata, btw minu kätte jäi siis The Economisti 'Pocket World in Figures. 2006 Edition' ISBN 1 86197 742 5 -- Ahsoous 15. detsember 2007, kell 16:46 (UTC)
Tore kuulda, et hästi läks. Ehk viitsib keegi veel millalgi pikemalt tagasisidet anda. Loodetavasti ei jää see tõesti viimaseks ja tuleb peatselt kordamisele, sest võtaksin ka ise suurima heameelega sellisest üritusest osa. -- Toomas 15. detsember 2007, kell 17:19 (UTC)
Minu kätte jäi Bill Brysoni raamat "A Short History of Nearly Everything" ISBN 0 552 99704 8, mida siis kõik vikipeedlased võivad artiklite täiendamiseks mu käest laenata. Juba sirvisin natuke, seal mainitakse Ernst Öpikut. avjoska 15. detsember 2007, kell 17:30 (UTC)
meil jäi üles küsimus vikipeedia popularsuse kohta. vaatasin Alexast http://www.alexa.com/site/ds/top_sites?cc=EE&ts_mode=country&lang=none ja polegi nii paha... SLÕhtulehest oleme igastahes ees ja Postimehest palju maha ei jää... -- Ahsoous 15. detsember 2007, kell 20:31 (UTC)
Seal on sees ka inglise-, vene- jm keelsed vikipeediad. --Metsavend 15. detsember 2007, kell 21:47 (UTC)
sedand paraku küll jah, samas domeeni külastatavust näitab see ka nii ja naa (suht tendentslikult), aga miskeid järeldusi võib sealt siiski teha... kahjuks Wikipedia enda külastatavuse statistika on juba mitu aastat avalikkuse eest maas... siin arutelulehel just äsja toodi väike loetelu külastuste kohta -- Ahsoous 15. detsember 2007, kell 22:00 (UTC)

Avjoska ülestähendused seminarilt[muuda lähteteksti]

Ulf Larsen rääkis teemal "Norra vikipeedia kogemused ja Vikipeedia tulevik". Ta on lisaks norrakeelsele vikipeediale ka inglise vikis tegutsenud alates 2004. aastast. Ta teenib merel navigaatorina. Muuhulgas mainis, et veebilehel alexa on näha maailma veebilehtede külastatavuse top 500. wikipedia on seal 8. kohal; ainuke vabatahtlikkusel põhinev veebileht esisaja hulgas. Ulf ennustas 2 aasta pärast esikolmikusse jõudmist. Ajakiri "Stern" (mis jäi Kasutaja:Andrese kätte, kõik võivad lugemiseks küsida) väidab, et saksakeelne viki on parem kui Brockhaus, siiani hinnatumaid ja tunnustatumaid saksakeelseid entsüklopeediaid. Uusnorra keelne norra viki saab toetust erafondidest. Ulf kiitis eestikeelset vikit AK-le, öeldes, et mitmesaja miljonilise rääkijaskonnaga araabiakeelses vikis on vaid mõnikümmend artiklit enam kui eestikeelses vikis. Andres rääkis toimetamise eesmärkidest ja tegi pika ülevaate artikli redigeerimisest.

  • pealkiri peab olema leitav, otstarbekas, loomulik.
  • Olemasolevale uuele artiklile suunavad viidad peab üle kontrollima.
  • KOV-d on saksa ja inglise vikis teisiti kui eesti vikis. Saksa ja inglise keeles mõistetakse koha all kohalikku omavalitsust, eesti keeles asulat. Seda peab jälgima interviki linke lisades.
  • Kui on olemas artikkel "Koluvere loss" või "Rõõsa mõis", siis peab olema olemas ka artikkel "Koluvere" või "Rõõsa", ükskõik mis seal siis ka on.
  • Interviki lingid ei ole esmatoimetamisel kohustuslikud; interviki linke lisades peab kontrollima teiste vikilinkide sisu. Kui lisatakse interviki lingid eesti vikipeedia artiklile, peab lisama eesti artikli lingi ka teistele linkidele, eelistatavalt ingliskeelsele vikile, sest robotid alustavad oma tööd enamasti sealt.
  • Täpsustuslehe intervikit soovitab Andres teha sama kirjapildi, mitte samatähenduslikkuse peale, näiteks eestikeelsele täpsustuslehele "keel" panna link ingliskeelse täpsustuslehe "keel" kohta ja vastupidi. Mitte soomekeelne "kieli".
  • Loendite kohta:
    • biograafiate loendis lisada isikunimele isiku tegevus ja vähemalt sünniaasta.
    • Eesti asulad asulate loendisse – praegu lisamata.
    • Mõistete loendi pealkiri peaks olema "maateaduse mõisteid", mitte "matemaatika mõistete loend"

Tulevikuvisioonide osas arvas Andres, et meil ei ole pääsu Eesti Entsüklopeediast suuremaks kasvamise ees, sest EE-l on toimetajate arv piiratud. Samuti jäi tema esinemisest kõlama küsimus, kas mõne aasta pärast on võimalik kõigi eestlaste vikis tegutsemine.

Kui valla ja külade elanike arvu uuendada, ei tohiks eelnev info ära kustuda, eelnev info peab säilima, sest siis jääb alles võrdlusmoment.

Seminarilt tekkis ka uue artikli idee: "Elu mõte".

Ulf Larsen oli toonud eesti vikipeedia meeskonnale fotoaparaadi, mis sai kõige nooremale seminarist osavõtjale Kasutaja:Iffcoolile ning portsu raamatuid, millest hulk jäi Andrese vastutusele, teiste hulgast osad valisid endale vastavalt oma maitsele. Fotoaparaadi üleandmisel jäi kajama mõte, et nüüd peaks taas häid fotosid valima hakkama. avjoska 15. detsember 2007, kell 19:56 (UTC)

Vikiseminari kajastused Eesti veebis[muuda lähteteksti]

YouTube[muuda lähteteksti]

Kuigi YouTube's on üsna rohkelt pirakraami, annaks sellele saidile viitamine paljudele lauludele illustratiivsust. Kuidas arvatakse, kas Vikis sobiks viidata seal olevatele lauludele/muusikapaladele, kui neist on siin juttu?--Hendrix 1. detsember 2007, kell 15:17 (UTC)

Üldine reegel on, et ei tohiks viidata lehekülgedele, millel on autoriõiguse rikkumise kahtlus. Arvan, et meil pole sellest kuigi rangelt kinni peetud. Kui pole alust arvata, et konkreetsel leheküljel on tegu autoriõiguste rikumisega, siis võib viidata. Andres 1. detsember 2007, kell 21:02 (UTC)
Ma arvan, et ei ole eriti mõtet youtube'i videodele viidata, sest homme päev on võibolla see video juba maha võetud... ja kes siis viidet hakkab maha võtma? Jürka 1. detsember 2007, kell 21:05 (UTC)
täiesti nõus Jürkaga --Dj Capricorn 1. detsember 2007, kell 21:15 (UTC)
Laule YouTubest eriti maha ei võeta, rohkem ikka telesaateid jms. – WooteleF 2. detsember 2007, kell 01:05 (UTC)
See, et midagi võidakse maha võtta, ei ole minu meelest põhjus linkimata jätta. Andres 2. detsember 2007, kell 08:32 (UTC)

vikipeedia ja kaks lemmat[muuda lähteteksti]

selline nupuke jäi ilma http://www.tehnokratt.net/2007/11/08#a34072 --WikedKentaur 4. detsember 2007, kell 18:32 (UTC)

huvitav, mitmendat õlut Peeter Marvet toda sissekannet kirjutades pruukis?--Hendrix 4. detsember 2007, kell 18:40 (UTC)
Kas see link ikka töötab? Mina ei jõudnud kuskile. Andres 5. detsember 2007, kell 06:58 (UTC)
Huvitav, miks? Marveti blogi sissekanne tuleb ilusti ette. -- Toomas 5. detsember 2007, kell 09:01 (UTC)
Nüüd tuli ette, küllap oli mingi ajutine häire. Andres 5. detsember 2007, kell 10:07 (UTC)
Kas me peaksime selle kohta midagi ütlema? Milles üldse on probleem? Andres 5. detsember 2007, kell 10:50 (UTC)
Ilmselt ei pea. Ma usun, et see teenis rohkem teavitamise eesmärki nagu ka minu viide Mai Põldaasa kirjutatule. Aga WikedKentaur oskab ise muidugi paremini kommenteerida. -- Toomas 5. detsember 2007, kell 18:46 (UTC)
Mhm, millest kirjutakse rubriigist siis, kuna ta meediajastuse alla ei sobi. Ja vastatud juba on Oop'i poolt. --WikedKentaur 5. detsember 2007, kell 20:30 (UTC)

Kõige oodatumad artiklid[muuda lähteteksti]

millegipärast ei ole "kõige oodatumate artiklite" nimekiri pikka aega uuendatud, viimane uuendamine oli 3. septembril... avjoska 9. detsember 2007, kell 10:52 (UTC)

Kodu Vikipeedia[muuda lähteteksti]

mõtlesin, et panen oma kodumasinale Viki peale, et seal siis hea tasapisi uusi artikleid nikerdada ja siis peale valmimist päris Vikisse ümber tõsta. Võtsin inglise Vikis kirjutatud juhise ette, aga... üks jama teise teise otsa. Kord ei leia php ühendust mysql-ga, kord ei saa mysql käima jne jne... Juhtumisi on mul praegu masinas WinXP - kas sellega üleüldse on võimalik Wikipediat jooksutada? Olen saanud igatsorti veateateid. Miks nii palju vigasid? Või tuleb ikkagi Linuksi peal Wikit jooksutada? On kellelgi kogemusi jagada?--Hendrix 9. detsember 2007, kell 18:02 (UTC)

xp peal töötab päris viisakalt... ainus probla, mis minul on on täpitähti sisaldavate failinimedega (põhjaks lasin alla xampp-i) - Ahsoous 9. detsember 2007, kell 18:17 (UTC)
mina jäin toppama andmebaasi admini sisselogimisel. "Attempting to connect to database server as root...failed due to authentication errors. Check passwords." Kuna olen mysql-s täielik tumba, siis - mida pean tegema, et sealt tõkkest edasi saada? --Hendrix 9. detsember 2007, kell 18:48 (UTC)
mis puutub täpitähtedesse, siis minu teada Linuks, ja temaga seonduv, ei tunnista täpitähti.--Hendrix 9. detsember 2007, kell 18:50 (UTC)
Kas tegid selle [5] järgi?
kasutasin nii Xampp kui Saint WAMP [6]. Kuna asja ei saanud, siis püüdsin komponente eraldi installeerida. Aga kasu ei kedagi...--Hendrix 10. detsember 2007, kell 08:01 (UTC)
tundub, et hoopis siin [7] on puust ja punaseks ette tehtud--Hendrix 10. detsember 2007, kell 08:10 (UTC)
nujah, eks proovi. Mina esimest korda kui installeerisin kasutasin sellist asja nagu EasyPHP ... et kogu kupatuse installerimine võttis tollega vb 2 minutit. Iseenesest suurim probleem on mul Inkscape, mis küll muidu töötab, aga wikis sees ei ole ma teda kuidagi tööle saanud, hoolimata igatpidi katsetamisest ja kõiksugu õpetuste lugemisest. Iseenesest tollest miskit suurt probleemi pole (batik ajab ka asja enamvähem ära) - Ahsoous 10. detsember 2007, kell 08:22 (UTC)
puust ja punaseks tehtud juhendi järgi läks ludinal. Ainuke, millega vigises, et SQL-i ei saa teenusena tööle, kuna vastav port olla hõivatud. Kuigi teenuste nimekirjas MySql on.--Hendrix 10. detsember 2007, kell 15:44 (UTC)
tundub, et "xampp" paketi kasutamine on õigem, sest "Saint WAMP" tekitab mingeid koflikte. Ja "Saint WAMP"-st lahtisaamiseks tuleb windosa register käsitsi üle käia.--Hendrix 11. detsember 2007, kell 16:00 (UTC)
Saint Wamp-i pole proovind, aga olen veel katsetanud sellise asjaga nagu DeveloperSide.NET, see töötab ka päris viisakalt. - Ahsoous 11. detsember 2007, kell 19:15 (UTC)

Tõlkimispalve minu kasutajalehelt[muuda lähteteksti]

= Almazán=[muuda lähteteksti]

Please, could you tranlate this article onto the language of this Wikipedia? Thanks for your help. --Jeneme 10. detsember 2007, kell 19:26 (UTC)

Mul endal pole aega. Andres 10. detsember 2007, kell 19:28 (UTC)
Ma võin tõlkida. iffcool 11. detsember 2007, kell 19:02 (UTC)
Hilja juba (Almazán). Vabandan, ei vaadanud enne. Siiski annab seda natuke toimetada.iffcool 11. detsember 2007, kell 19:04 (UTC)

Visitor statistics[muuda lähteteksti]

After 7 years of Wikipedia operation with webserver log files being thrown away, sysadmin Domas Mituzas has now made some log files available. In the last 72 hours, the following were the 200 most visited pages of the Estonian Wikipedia: 1st place Eri:Search (47035 page views), 2 Esileht (15991), 3 Eri:Recentchanges (2285), 4 Eesti (1867), 5 Eri:Random (1064), 6 Eri:Export (1017), 7 Euroopa Liit (692), 8 Vikipeedia:Üldine arutelu (660), 9 Soome (605), 10 Teine maailmasõda (593), 11 Jõulud (592), 12 BASIC (589), 13 Juhend:Sisukord (503), 14 Special:Search (491), 15 Sündmused maailmas (486), 16 Edgar Savisaar (453), 17 Itaalia (441), 18 Chicago (420), 19 Metsavennad (412), 20 Vabadussõda (403), 21 Vancouver (402), 22 Saksamaa (402), 23 Ameerika Ühendriigid (393), 24 Main Page (385), 25 Vulkaan (372), 26 Eesti rahvakalender (366), 27 Rootsi (347), 28 Venemaa (342), 29 Marie Under (342), 30 Vikipeedia:Tiitelandmed (335), 31 Eri:Specialpages (332), 32 Jaapan (326), 33 Vikipeedia:Otsimine (323), 34 Prantsusmaa (323), 35 Hispaania (320), 36 Vikipeedia (314), 37 Adolf Hitler (309), 38 Vikipeedia:Sissejuhatus (308), 39 Geograafia (304), 40 Vikipeedia:Kogukonnavärav (302), 41 Eri:Watchlist (299), 42 Tallinn (297), 43 Euroopa (288), 44 India (287), 45 Eesti keel (287), 46 GNU FDL (283), 47 Eri:Categories (283), 48 Eri:Upload (276), 49 Suurbritannia (265), 50 Austraalia (260), 51 Ilves (256), 52 Budism (251), 53 2007 (243), 54 Vikipeedia:Hoiatused (236), 55 Johann Sebastian Bach (235), 56 ÜRO (231), 57 Kreeka (229), 58 Hiina (229), 59 Füüsika (228), 60 Romantism (227), 61 Ajalugu (225), 62 Bakterid (224), 63 Läti (219), 64 Vikipeedia:Liivakast (215), 65 Internet (215), 66 Muusika (214), 67 Maa (planeet) (212), 68 Päikesesüsteem (210), 69 Holland (210), 70 Eesti ajalugu (210), 71 Bedwetters (209), 72 Egiptus (206), 73 Konstantin Päts (205), 74 Islam (204), 75 Ajaveeb (204), 76 Tõde ja õigus (203), 77 Taani (203), 78 Norra (203), 79 Toomas Hendrik Ilves (202), 80 Astrid Lindgren (202), 81 Inglise keel (201), 82 Juhan Liiv (200), 83 Emo (197), 84 A. H. Tammsaare (197), 85 RSS (196), 86 Kristlus (196), 87 Jaan Kross (195), 88 Island (195), 89 Keemia (194), 90 Inglismaa (194), 91 Austria (194), 92 Esimene maailmasõda (193), 93 Eesti lipp (190), 94 Šveits (188), 95 Matemaatika (188), 96 Läänemeri (185), 97 Kalender (185), 98 Tartu (184), 99 Kasutaja:Tiuks:Mallid (184), 100 Hunt (184), 101 Rootsi aeg (183), 102 Lennart Meri (182), 103 Keskaeg (178), 104 Poola (172), 105 Kunst (171), 106 Wiki (168), 107 USA (166), 108 Teater (166), 109 Pariis (166), 110 Planeet (165), 111 Special:Recentchanges (164), 112 Päike (164), 113 Armastus (164), 114 Advendiaeg (164), 115 2006 (164), 116 Eesti tähestik (163), 117 Ameerika (163), 118 Kanada (162), 119 Ellen Niit (162), 120 Türgi (161), 121 Slovakkia (161), 122 Ökonomeetria (161), 123 Euroopa riigid (161), 124 Eesti keele grammatika (161), 125 Oskar Luts (160), 126 Merkuur (160), 127 Leedu (160), 128 Kirjandus (160), 129 Veenus (157), 130 Brasiilia (157), 131 Belgia (157), 132 Rooma (156), 133 Bioloogia (156), 134 Arvuti (155), 135 Maailma maad (153), 136 Eda-Ines Etti (153), 137 Filosoofia (152), 138 Rebane (151), 139 Jakob Hurt (151), 140 Seente loend (149), 141 Poliitika (148), 142 Muusikainstrumentide loend (148), 143 Rasedus (147), 144 IP-aadress (147), 145 2004 (147), 146 Pindala (146), 147 Lydia Koidula (146), 148 Eduard Vilde (146), 149 Napoleon (145), 150 Eesti riigipühad (145), 151 Eesti maakonnad (145), 152 Liivi sõda (144), 153 Kuu (144), 154 Napoleon I (142), 155 Nafta (142), 156 Judaism (142), 157 Astronoomia (142), 158 Aafrika (142), 159 Kuuba (140), 160 2000 (140), 161 Wikimedia Commons (139), 162 Hinduism (139), 163 2003 (139), 164 Horvaatia (138), 165 Vikipeedia:Eeskujulikud artiklid (136), 166 Kalevipoeg (eepos) (136), 167 Portugal (135), 168 Kasutaja:AlleborgoBot (135), 169 Vikipeedia:Kuidas lehte redigeerida (134), 170 Seksuoloogia mõisteid (134), 171 Rakk (134), 172 Gustav Ernesaks (134), 173 Aasia (134), 174 Demokraatia (133), 175 19. sajand (133), 176 Jupiter (planeet) (132), 177 Arhitektuur (131), 178 Klassitsism (130), 179 Bulgaaria (130), 180 Andrus Kivirähk (130), 181 Advent (130), 182 Rumeenia (129), 183 Religioon (129), 184 Prantsuse keel (128), 185 NATO (128), 186 Leonardo da Vinci (128), 187 Ladina-Ameerika tantsud (128), 188 Kaasaegsed olümpiamängud (128), 189 Albaania (128), 190 2005 (128), 191 Ungari (127), 192 Orkut (127), 193 Iisrael (127), 194 Ernest Hemingway (127), 195 Suur Prantsuse revolutsioon (125), 196 Ukraina (124), 197 Pilt:Commons-logo.svg (124), 198 Ladina keel (124), 199 Kyōto protokoll (124), 200 Pablo Picasso (123). How can you use these statistics? Perhaps you can see if these pages are as well-written as they should be. I guess we will learn better ways to use statistics as time goes by. --LA2 12. detsember 2007, kell 21:22 (UTC)

Jah. Artikkel Eesti on halvas seisukorras, kuid kõige vaadatum. Sellega tuleks talgute korras tegelda. Andres 13. detsember 2007, kell 07:36 (UTC)

Patrullimine[muuda lähteteksti]

Millisel juhul loeme uue artikli patrullituks? Kas piisab sellest, et ta ei vaja kustutamist, või peab ta olema mingil tasemel toimetatud? Andres 15. detsember 2007, kell 07:49 (UTC)

Kui ma siin paaril päeval seda patrullimist teostada üritasin, siis lähtusin vastava märke tegemisel eeldusest, et vähemalt esialgne toimetamine peaks olema tehtud või lisatud vajalikud märkused toimetamise vajalikkusest. Iga artikli täielikku kordategemist enne patrullituks märkimist ei saa ilmselt eeldada. -- Toomas 15. detsember 2007, kell 17:22 (UTC)

Google'i uus projekt[muuda lähteteksti]

Käivad jutud Google'i algatatud Knol projektist, milles nähakse uut potentsiaalset konkurenti Vikipeediale.

Täna ilmus sellekohane BBC uudis

-- Toomas 15. detsember 2007, kell 17:24 (UTC)

Lingvistika-teemalised artiklid[muuda lähteteksti]

meile on hakanud tekkima üldkeeleteaduslikke artikleid mitme erineva kasutaja poolt. Tundub, et esimene, kes neid sisse pani, oli õpetaja või lektor ja nüüd on andnud ülesande õpilastele/tudengitele. avjoska 19. detsember 2007, kell 04:49 (UTC)

Õigupoolest puudutavad need teemad eesti keele grammatikat. Andres 19. detsember 2007, kell 06:11 (UTC)
Peaks soovitama neil vikisõnraamatusse kirjutada. Üksikute eesti keele sõnade ja nende funktsioonide kohta ei peaks siia artikleid tegema. --Metsavend 24. detsember 2007, kell 16:43 (UTC)

100 000 lehekülge[muuda lähteteksti]

Vikipeedias on nüüd üle 100 000 lehekülje. --Metsavend 29. detsember 2007, kell 15:43 (UTC)

Head 2008 aastat Vikirahvale[muuda lähteteksti]

Akra 31. detsember 2007, kell 22:10 (UTC)

Ma paneksin ühe uusaastasoovi ka kirja. et artiklite arv 2008. aastaga vähemalt kahekordistuks, tore oleks 100 000 artiklit aasta lõpuks :) avjoska 2. jaanuar 2008, kell 15:17 (UTC)

Bot command translations[muuda lähteteksti]

Hi. Could anybody translate me these interwiki bot commands:

  • robot -
  • Adding: -
  • Modifying: -
  • Removing: -

Thank you. lt:User:Hugo.arg 6. jaanuar 2008, kell 11:08 (UTC)

Please explain the functions of the commands. Andres 6. jaanuar 2008, kell 11:56 (UTC)

These traslations would be instead English summaries. For example in the summary

5. jaanuar 2008, kell 10:02 (ajal) (erin) P Garaşsyz, Bitarap, Türkmenistanyň Döwlet Gimni‎ (robot Adding: lt:Turkmėnistano himnas Modifying: ja:独立、中立、トルクメニスタンの国歌)  (üles)

instead robot Adding: and Modifying: would be Estonian words. lt:User:Hugo.arg 6. jaanuar 2008, kell 13:19 (UTC)

  • robot - robot
  • Adding - lisas
  • Modifying - muutis
  • Removing - kustutas

Kas nii? avjoska 6. jaanuar 2008, kell 13:24 (UTC)

Yes, take these translations. Andres 6. jaanuar 2008, kell 14:06 (UTC)

Eesti külade artiklite grupeerimisest[muuda lähteteksti]

Tere! Praegu järgivad Eesti asulatest järgivad artiklid administratiivset struktuuri, näiteks on olemas külade loend konkreetse valla kohta, valla artikkel ja selle järel peaks tulema külade artiklid. Alati pole see eriti mugav - külaliikumine kasutab praegu pigem mõistet "kant". Näiteks Vääna Külakoja MTÜ tahab teha oma kandi artiklid valmis - see puudutaks Harku vallas Väänat, Vahiküla, Vailat, Liikvat, Humalat. Vahest koguni Saue valla Kiia küla. Need külad on kõik ajalooliselt olnud omavahel tihedalt seotud - kuulusid sama mõisa alla. Ja ka praegune külaliikumine on neil küladel ühine. Samas grupeerida neid Vikipeedias kuidagi ei saa - puudub justkui ühisnimetaja. Üksikuna jäävad artiklid lühikeseks ja ilmetuks, samas kogu komplekti peale tuleks päris huvitav ja põhjalik asi kokku. Andke siis, vikipedistid, nõu, kuidas saaks hea tulemuse. --Wahur 24. detsember 2007, kell 13:29 (UTC)

üks võimalus oleks ühisnimetajana kasutada selle mõisa nime, kuhu alla nad varem kuulusid.--Hendrix 24. detsember 2007, kell 15:48 (UTC)
Siduda saaks kahte pidi mõisa ja kihelkonna kaudu. Kuid iga artikkel peaks olema siiski täiuslik selles mõtes, et kui vaja siis peab vajalik tekstiosa korduma ka järgmise küla artiklis, kui see on üldine mitme küla kohta. Vaja oleks ära teha ka vastavava mõisa ja kihelkonna artiklid (kui neid veel ei ole). nendesse lisada nimekiri Mõisa kuuluunud küladest ja linkida need vastavalt. Sama kihelkonnaga.Akra 24. detsember 2007, kell 16:58 (UTC)
Saaks teha ka mingi navigeerimismalli. Analoogne kihelkonna või vallamalliga, ainult, et seal oleks loetud ühe mõisa külad. - WooteleF 24. detsember 2007, kell 17:18 (UTC)
Mallidega ei saa kaa üle pingutada. Pärast on kaks kolmaniku artiklist mallid ja kui neid on palju ei tee se asja selgemaks vaid segasemaks.
Mina jälle leian, et selles osas on just mallist abi; uute kategooriate tegemiseks ei ole alust. need kategooriad tuleksid väga väheseid asju ühendavad. Ma ei tea, kas selle konkreetse näite puhul oleks abi kihelkonna või mõisa mallist; nähtavasti mõisa. ühe küla artiklis aga mõisa, valla ja kihelkonna mall läheks tõesti juba rohkemaks kui artikkel ise mahult pakkuda suudaks... avjoska 24. detsember 2007, kell 18:02 (UTC)
Kategooriaid pole vaja juurde teha vajalikud on olemas, see oleks arikli kolmas mall ja arvad, et keegi peale meie selle otstarvet taipab või või viitsib süveneda.~~
Ma usun, et kihelkonnamalli ei ole vaja külaartiklis kasutada. Seega oleks artiklis valla- ja mõisamall. Kumbki pole kuigi suuremõõtmeline. - WooteleF 24. detsember 2007, kell 18:20 (UTC)

Tegelikult saab need astriklid siduda veel lihtsamalt, minuarust. Algusesse panna lause: See artikel räägib Vääna... MTÜ'sse kuuluvast .... külast Ülejäänud MTÜ külade kohta vaata artikleid.... . Või Vaata ka ja lihtsal kõigile selge.Akra 24. detsember 2007, kell 18:25 (UTC)

Tegelikult need külad ju ei kuulu MTÜ-sse. peaks ehk mõtlema jah mingite ajalooga siduvatele mallidele. sest tihtipeale ühe mõisa alla käivad külad ei pruugi nüüd olla samas vallas; sama asi kihelkonna küladega. avjoska 24. detsember 2007, kell 18:31 (UTC)
Kas ei piisa artikli Vääna Külakoja MTÜ loomisest? Seal kirjeldada selle MTÜ tegevust ja loetleda külad, mis sinna kuuluvad. Sealt pääseks ka nende külade juurde ja nende külade artiklites oleks alateemad koos linkidega Vääna Külakoja MTÜ artiklini. Milles ikkagi probleem?
Minu arvates probleem puudub. Ärme seda tekita. Pealegi on sellised külade ühendused ikkagi suhteliselt haruldased ja seega puudub nähtavasti vajadus mingite spetsreeglite väljamõtlemiseks sääraste olukordade puhuks. iffcool 24. detsember 2007, kell 18:43 (UTC)
Ilmselt oleks see kõige lihtsam lahendus. Ja nagu Akra eespool ütles tuleks need külad ka vastava mõisa artiklis ära mainida. Mall oli kõigest üks võimalus. Võib juhtuda ka nii, et kui mõisa kohta mall teha siis võib keegi hiljem teha malli ka kunagiste ajalooliste valdade vms. sellise kohta ja see ajaks tõesti asja kirjuks. - WooteleF 24. detsember 2007, kell 18:54 (UTC)
Tõtt-öelda mulle meeldib see mõisa kaudu sidumine kõige enam. Kihelkond on samamoodi kui valdki, liiga lai (meie puhul Keila kihelkond ja Harku vald), MTÜ... noh, MTÜd tulevad ja lähevad, aga külade omavaheline seotus jääb, isegi kui vahepeal mõni "meie" omadest lausa teise valla alla satub. --Wahur 25. detsember 2007, kell 10:12 (UTC)
Kas jutt on Vääna mõisast? Ma olen siin hulga mõisaartikleid kirjutanud ja võin ka selle Vääna artikli teha. Pealegi kuulus see Stackelbergidele ning mulle pakub see suguvõsa suurt huvi. Ma küll ei tea täpselt mis külad mõisa alla kuulusid. Kuid ilmselt kirikute personaalraamatutest või hingeloenditest saaks üsna lihtsalt ka need külad kätte. - WooteleF 25. detsember 2007, kell 11:46 (UTC)
saan aru, et soov on rääkida tänapäevasest külaelust teatud piirkonnas. Kujutan ette, et artikli pealkiri võiks olla midagi taolist: "Maaelu X piirkonnas"--Hendrix 25. detsember 2007, kell 11:52 (UTC)
Jutt Vääna mõisast jah. Kribasin täna hommikul kokku mingi kondikava, aluseks esialgu põhiliselt veebist leitav materjal ehk Mõisaportaal + veel nipet-näpet.
Kindlasti pole kavas artikleid a la "maaelu X piirkonnas". Pigem siis võiks tulemuseks olla komplekt omavahel seotud artikleid, mis selle kandi põhiandmed ja vaatamisväärsused kokku võtaks. Külade kaupa lahkulöömine on tülikas, kuna näiteks Vääna kool on kolinud kolme eri küla vahet, vaatamisväärsused nagu kohalikud karstinähtused, ürgorg, Peeter Suure merekindluse objektid (OK, see tahab nagunii eraldi käsitlust, tegin vähemalt stubi valmis) jms. ületavad külapiire, seega peaks käsitlema sutsu laiemat ala ja vähemalt meie vaatevinklist võimaldavad kunagised mõisapiirid üsna optimaalset käsitlust. --Wahur 25. detsember 2007, kell 12:24 (UTC)
Noh kui teil juba algus tehtud siis ma ei hakka seda Vääna mõisa artiklit ise täiendama. Kuid ma toimetasin Vääna vasallilinnuse artiklit ja seal on vägagi lahkenvaid arusaamu. Ehk on teil selle teema kohta mingeid materjale? (Peale nende mis netist leitavad) - WooteleF 25. detsember 2007, kell 12:30 (UTC)
Vasallilinnus ongi väga põnev teema. Vaga (ja teised vanemad autorid) ütlevad, et puhas vuhvel. Uuemad-nooremad mehed arvavad pigem, et asi on päris ja 19. saj ehitati sinna kohati midagi otsa. Peaksin aasta algul saama Villu Kadakalt materjale, kus kõige uuemad hinnangud sees, siis saab sealt ehk midagi sisse panna. Seni hoiaks selle artikli külmutatuna. --Wahur 25. detsember 2007, kell 12:57 (UTC)
Vikipeedias kirjutatakse iga asja või mõiste kohta eraldi artikkel. Igast külast on niikuinii eraldi artikkel, mida tuleb täiendada. Kui piirkonnal on mingi nimi, saab sellest kirjutada vastava nime all. Iga vaatamisväärsuse kohta saab teha eraldi artikli. Artikleid saab omavahel siduda linkide abil. Andres 27. detsember 2007, kell 10:45 (UTC)
Kant on mõiste, mis geograafide poolt täiesti ka kasutamist leiab just külade, mingi piirkonna tähistamiseks. Huvilistele soovitan vaadata Tapa valla kodulehte.
Jah, pealkiri võiks olla Vääna kant. Andres 4. jaanuar 2008, kell 22:22 (UTC)
Kant on küll kasutatav ja arusaadav mõiste, aga kuidas te piiritlete artiklitse kante omavahel. Tagajärg on see, et kõik piirialade külad (või vähemalt paljud) on mitmete kantide loendites sees.Akra 4. jaanuar 2008, kell 22:29 (UTC)
Piiritlemisel tuleb lähtuda sellest, kuidas neid allikates on piiritletud. Ise piiritlema ei hakka. Kui küla on piiritletud mitme kandi alla, siis ta peabki mitmes loendis sees olema. Andres 4. jaanuar 2008, kell 22:38 (UTC)

sõna Tänapäev kasutus[muuda lähteteksti]

Kas võiks arvata, et liitmäärsõna Tänapäev on 06. jaanuari 2008. a. seisuga(1212 korda)
kasutatud vikipeedia artiklites kohatult palju ning säherdune sõnatarvitus võib juba lähitulevikus eksitada lugejat?

suwa 6. jaanuar 2008, kell 14:40 (UTC)

tegelikult peaks need "tänapäevad" kõik välja rookima ja asendama lausekesega - "Aastal 2008" vms.--Hendrix 6. jaanuar 2008, kell 15:07 (UTC)
Jah. Andres 6. jaanuar 2008, kell 15:12 (UTC)
Olenevalt tekstist võiks ju asendada tänaseni (holotseen).--Tiuks 11. jaanuar 2008, kell 11:18 (UTC)


Alar Karis ütles ETV-s[muuda lähteteksti]

Tartu Ülikooli rektor ütles ETV-le täna presidendi vastuvõtul umbes sellise lause (see ei ole sõna-sõnaline refereering): "Võib-olla meie konkurent on hoopis Vikipeedia või Google, mitte konkureeriv ülikool". Selle peaks ehk kajastama pressiülevaate all, kui saab videolingi ja täpse sõnastuse. avjoska 24. veebruar 2008, kell 20:07 (UTC)

Jah, nägin minagi. --Tiuks 24. veebruar 2008, kell 20:44 (UTC)

Failide üleslaadimise piirang[muuda lähteteksti]

Nüüdsest saab faile üles laadida alles neli ööpäeva pärast kasutajakonto loomist. Andres 28. märts 2008, kell 08:50 (UTC)

Kuidas käib failide üleslaadimine nüüd. Viskab kohe inglise Vikisse. Kas peabki nii olema.Akra 7. aprill 2008, kell 17:45 (UTC)

Proovisin katseks ühe pildi üles laadida ja minul sellist probleemi ei tekkinud. Kirjelda probleemi lähemalt, kui saad. --Jaan513 7. aprill 2008, kell 18:49 (UTC)
Kas sisenesid riistakastis oleva kiirvaliku Faili üleslaadimine kaudu. Kui mina sealt proovin siseneda, siis viskab mind [8]. Kui sisenesin Erilehekülgedele ja sealt Faili üleslaadimine on asi korras.Akra 7. aprill 2008, kell 18:54 (UTC)
Palun kirjutage, kas probleem lahenes. Kui vajutate riistakastist 'Faili üleslaadimine', kuhu teid suunatakse? Kas õigele lehele? Tegemist võis olla varem minu tehtud veaga, ma ei märganud ühte rida skriptifailis 'MediaWiki:Common.js'. Vahepeal viitas link 'Faili üleslaadimine' lehele Wikipedia:Upload, mis millegipärast automaatselt inglise vikisse ümber suunab. --Jaan513 7. aprill 2008, kell 19:02 (UTC)
Ikka viib ingliskeelsele lehele. Metsamees 7. aprill 2008, kell 22:45
Aga kui teha refresh/reload või tühjendada brauseri vahemälu (cache)? Mul endal läheb riistakastist lehele Eri:Upload, seega korras...? --Jaan513 7. aprill 2008, kell 20:01 (UTC)
Nüüd on korras. IE-l tuleb vajutada Ctrl+F5, siis tühjendate brauseri vahemälu. --Tiuks 7. aprill 2008, kell 20:06 (UTC)
Mingi jama siiski on, sest proovisin teisest arvutist ja suunas inglise lehele. Lingina näiteb et.wikipedia.org/wiki/Eri/Upload. Kui tühjendada brauser, siis hakkab näitama. Kas võib olla aitab, kui eri asemel pana special. --Tiuks 7. aprill 2008, kell 20:44 (UTC)
Viga on siis kui ei ole sisse logitud. Siis nätab aadressiks et.wikipedia.org/wiki/Wikpedia:Upload. --84.50.162.70 7. aprill 2008, kell 20:57 (UTC)
Ja sellest arvutist ei ole pilte üles laetud.
Kui kasutaja ei ole sisse loginud, siis ta ei saagi pilti üles laadida. Palun vaata selle teema esimest lauset, mille kirjutas Andres. --Jaan513 7. aprill 2008, kell 21:06 (UTC)
See jama võib olla seotud sellega, et seda skripti laaditakse brauseri poolt üsna harva. Kui mingist arvutist on vikis varem käidud, võib brauseris see skript olla vahemälus. Olen samuti teise arvuti taga ja probleemi ei näe. --Jaan513 7. aprill 2008, kell 20:56 (UTC)
Üldiselt midagi muutus. Asi on nüüd korras ka samast arvutist midagi tegemata, ka uuesti sisse logimata. Akra 8. aprill 2008, kell 13:23 (UTC)

Mis toimub kasutaja arutelu lehel?[muuda lähteteksti]

Osa alapealkirju on kadunud. Peale uut sõnumit kirjutasin vastu ja minu vastust ei näita. --Tiuks 30. märts 2008, kell 19:43 (UTC)

Kombinatsioonid kriipsudest ja ">"-märkidest ei meeldinud wiki tarkvarale. Parandasin ära. --Jaan513 30. märts 2008, kell 19:56 (UTC)
HTML ei armasta teksti sees < ja > märke, nende asemel tuleks kasutada &lt; (mis annab <) ja &gt; (mis annab >).--Nerva 31. märts 2008, kell 06:15 (UTC)
Ma tahan kasutada nooli paremale või vasakule --> ja <--. Neid ei olnud arutelu lehel ja kasutaja lehel ei juhtunud midagi. Arutelu lehel olid näited pre kasutades aga see ei tohiks ju segada. Meie vikis on paljud asjad CSS-i lisamata ja ju siis seepärast tekib igasuguseid olukordi. --Tiuks 31. märts 2008, kell 12:00 (UTC)
Siiski mitte, pre muudab kogu asja. Kui tahad tekitada nooli ilma pre'ta, siis peab kasutama &lt; ja &gt;, mitte otse. Kui kasutad pre tage, siis ei ole vaja.--Nerva 31. märts 2008, kell 13:48 (UTC)
CSS ei puutu tegelt asjasse, sest < ja > on HTML vormingu tag'id. Põhimõtselt kõik asjad, mida otse ei näe, käivad nende vahele. Kui neid teksti sisse panna, siis on pea kindel, et osa teksti kaob nähtamatuks.--Nerva 31. märts 2008, kell 13:54 (UTC)
Leidsin vead, mis seal segadusi põhjustasid. Need olid 3 lõpetamata HTML kirjet (2 <div ja 1 <table) ... Nüüd saab jälle seal kombinatsiooni "-->" kasutada. Wiki tarkvara teisendab märgid ise selliseks, et isegi W3 Validaator sellest aru ei saa. --Jaan513 31. märts 2008, kell 15:20 (UTC)
Tundub, et kasutaja Nerva oli need enne mind leidnud :) --Jaan513 31. märts 2008, kell 15:23 (UTC)
Paistab, et siiski vastupidi :) Aga nii lahe, nüüd on topeltkorras!--Nerva 31. märts 2008, kell 17:27 (UTC)

Palun kustutada[muuda lähteteksti]

  • Palun kustutada mu näpuvea tõttu tekkinud et:/dev/null, kuna mul puuduvad selleks õigused. suwa 26. aprill 2008, kell 14:46 (UTC)

Blokeerige IP 89.175.98.34[muuda lähteteksti]

Teeb lollusi. --Tiuks 17. aprill 2008, kell 19:56 (UTC)