Vikipeedia

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib entsüklopeediast, asteroidi kohta vaata artiklit 274301 Wikipedia.

Lehekülg www.wikipedia.org

Vikipeedia (inglise Wikipedia /ˌwɪkɨˈpiːdiə/ või /ˌwɪkiˈpiːdiə/) on mitmekeelne veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutavad ühiselt paljud vabatahtlikud.

2018. aasta lõpu seisuga oli Vikipeedial 303 keeleversiooni ja artiklite koguarv läheneb 50 miljonile. Suurim keeleversioon on ingliskeelne Vikipeedia, kus on üle 5,9 miljoni artikli. Artiklite arvult järgnevad sebu, rootsi, saksa ja prantsuse Vikipeedia. Eestikeelses Vikipeedias on veidi üle 207 000 artikli.

Vikipeedia populaarsus on järjepidevalt tõusnud ning selle kõrvale on loodud mitu sõsarprojekti, näiteks Vikisõnastik (Wiktionary) ja Vikiülikool (Wikiversity). Suuremad sõsarprojektid on Wikimedia Commons ja Wikidata.

Palju on vaieldud Vikipeedia usaldatavuse ja täpsuse üle. Kritiseeritud on selle avatust vandaalidele, ebaühtlast kvaliteeti ja vasturääkivust, mitteneutraalsust ja konsensuse või populaarsuse eelistamist kvalifitseeritusele. Hoolimata kõigest on selle tasuta kättesaadavus, pidev uuendamine, suur hulk üksikajalikku infot ning hulk versioone eri keeltes teinud Vikipeediast ühe kõige enam kasutatava veebis leiduva infoallika.

Vikipeedia sisu kirjutavad ja haldavad vabatahtlikud, keda nimetatakse vikipedistideks. Selle eest palka ei maksta. Projektil on aktiivseid vabatahtlikke üle maailma ligi 80 000. [1]

Veebientsüklopeedia tehnilise ja juriidilise poole ning rahastamisega tegeleb USA mittetulundusorganisatsioon Wikimedia Sihtasutus (Wikimedia Foundation). 2016. aasta algul töötas sihtasutuses umbes 300 inimest, samas kui entsüklopeedia vabatahtlikke kaastöölisi oli maailmas ligi 80 000. [1]

Keeleversioonid[muuda | muuda lähteteksti]

25 suurimat Vikipeedia keeleversiooni
(seisuga 1. juuli 2020)
Keeleversioon Artiklite arv
ingliskeelne Vikipeedia 6 112 745
sebukeelne Vikipeedia 5 378 525
rootsikeelne Vikipeedia 3 730 425
saksakeelne Vikipeedia 2 450 866
prantsuskeelne Vikipeedia 2 231 994
hollandikeelne Vikipeedia 2 020 826
venekeelne Vikipeedia 1 552 804
itaaliakeelne Vikipeedia 1 617 447
hispaaniakeelne Vikipeedia 1 609 252
poolakeelne Vikipeedia 1 418 231
varaikeelne Vikipeedia 1 264 306
vietnamikeelne Vikipeedia 1 248 914
jaapanikeelne Vikipeedia 1 214 744
hiinakeelne Vikipeedia 1 126 528
portugalikeelne Vikipeedia 1 037 755
ukrainakeelne Vikipeedia 1 029 634
araabiakeelne Vikipeedia 1 050 279
pärsiakeelne Vikipeedia 735 122
serbiakeelne Vikipeedia 636 011
katalaanikeelne Vikipeedia 651 282
norrakeelne Vikipeedia 536 439
indoneesiakeelne Vikipeedia 535 497
soomekeelne Vikipeedia 487 731
koreakeelne Vikipeedia 502 114
ungarikeelne Vikipeedia 472 884

2018. aasta suve seisuga eksisteeris Vikipeedia täpselt 300 keeleversioonis. Kaheteistkümnes versioonis oli igaühes üle miljoni artikli: inglis- (esimene, üle 5 miljoni artikli)), rootsi- (2,5 mln), saksa- (1,9 mln), hollandi- (1,9 mln), sebu- (1,8 mln), prantsus- (1,7 mln), vene- (1,3 mln), varai- (1,3 mln), itaalia- (1,2 mln), hispaania- (1,2 mln), poola- (1,1 mln) ja vietnamikeelses Vikipeedias (1,1 mln). Üle 500 000 artikli oli veel neljas versioonis: jaapani-, portugali- ja hiina- ja ukrainakeelses Vikipeedias. Üle 100 000 artikli oli kokku 57 versioonis, sealhulgas eesti-, katalaani-, soome- ja norrakeelses Vikipeedias. Kõige väiksem ametlikult avatud Vikipeedia oli Bhutanis kõneldavas dzongkha keeles (154 artiklit).[2]

Üldjuhul luuakse Vikipeedia versioone igas keeles vaid üks, erandiks on versioon lihtsustatud inglise keeles (Simple English). Enamik keeleversioone on elavates keeltes; kuigi vabatahtlikud on loonud ka mõned Vikipeedia versioonid väljasurnud ja tehiskeeltes nagu ladina keel, esperanto ja volapük, nende arengusse Wikimedia Sihtasutus otseselt ei panusta.

Saksakeelne versioon on välja antud ka DVD-ROM-il ja paberteatmikuna ning planeeritakse inglise versiooni DVD-d või paberversiooni. On mitmeid veebisaite, mis peegeldavad Vikipeedia osa või kõikide keeleversioonide sisu.

Eestikeelses versioonis on praegu 211 077 artiklit ja see on 2019. aasta suve seisuga artiklite arvult 43. Vikipeedia, paiknedes edetabelis horvaadi- ja leedukeelse Vikipeedia vahel. Alates 2005. aastast on olemas ka võrukeelne Vikipeedia, mis 3. septembril 2019 oli 5509 artikliga suuruselt 175. Vikipeedia.[2]

Ühes kuus külastab Vikipeediat ligi pool miljardit unikaalset külastajat. Erinevate keeleversioonide peale oli Vikipeedial 2014. aasta maikuu seisuga 73 000 aktiivset kasutajat.

Vaba sisu[muuda | muuda lähteteksti]

Enne 2009. aasta juunit olid kõik Vikipeedia artiklid avaldatud GNU vaba dokumentatsiooni litsentsi (GFDL) tingimustel. GFDL on üks paljudest copyleft-litsentsidest (vrdl copyright 'autoriõigus'), mis lubab sisu kopeerida, reprodutseerida, luua sellest tuletatud töid ning kasutada ärilistel eesmärkidel seni, kuni tunnustatakse algseid autoreid ja kui nendel tingimustel kopeeritud või loodud sisu jääb samade tingimuste alla. 2009. aasta juunis võeti GFDL-i kõrval kasutusele Creative Commons Attribution-ShareAlike (CC-by-SA) 3.0 litsents. 2009. aasta juunist on kogu tekst kasutatav Creative Commons Attribution-ShareAlike (CC-by-SA) 3.0 litsentsi tingimustel ning suur osa tekstist on kasutatav ka GFDL-i tingimustel.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Nimi "Vikipeedia" on saadud sõnade "viki" (kasutatava tehnoloogia nimetus) ja "entsüklopeedia" liitmise teel (wiki tähendab havai keeles 'kiire' ning peedia tuleb kreekakeelsest sõnast παιδεία paideia, mis tähendab 'haridust', 'teadmist').

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Nupedia, Vikipeedia eelkäija

Vikipeedia loodi 2001. aasta 15. jaanuaril esialgu osana Nupedia projektist. Nagu praegune Vikipeedia, oli ka Nupedia vaba võrguentsüklopeedia projekt. Nupedia artikleid kirjutasid eksperdid, seejärel vaatasid teised eksperdid artiklid enne avaldamist läbi. Projekti alustati 9. märtsil 2000 ning selle omanik oli Bomis, internetiportaali haldav firma. Nupedia peamised juhid olid Jimmy Wales (Bomise tegevdirektor) ja Larry Sanger (Nupedia ja hiljem ka Vikipeedia peatoimetaja). Sangeri väitel erines Nupedia teistest entsüklopeediatest selle poolest, et selle sisu oli vaba, suurus ei olnud piiratud ning see oli erapooletu, mis tulenes Nupedia avatud olemusest ja võimalikust suurest kaastöötajate arvust.[3]

Alates 2003. aastast haldab Vikipeediat mittetulundusühing Wikimedia Sihtasutus (Wikimedia Foundation).

Riist- ja tarkvara[muuda | muuda lähteteksti]

Wikimedia serverite skeem 2010. aasta lõpu seisuga

2018. aasta seisuga asuvad põhilised serverid Ashburnis Virginia osariigis Washingtoni lähistel. Seal osutab serveriteenust USA ettevõte Equinix. Sekundaarserverid paiknevad Carrolltonis Texase osariigis, kus serveriteenust osutab USA ettevõte CyrusOne.

Puhverserverite asukohad:

Tarkvarana kasutatakse:

[muuda | muuda lähteteksti]

Old wikipedia logo.png Wikipedia-2nd-logo.png Wikipedia-logo-en.png Wikipedia-logo-v2-en.svg
2001 (esialgne) 2001–2003 2003–2010 2010–...

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Wikipedia turns 15-year-old, gets new source of cash Times of India/AP, 15. jaanuar 2015
  2. 2,0 2,1 Vikipeediate loend, andmed reaalajas, vaadatud 15.01.2015.
  3. Larry Sanger, "Küsimused ja vastused Nupedia kohta", Nupedia, märts 2000

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]