Vikipeedia

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib entsüklopeediast, asteroidi kohta vaata artiklit 274301 Wikipedia.

Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Vikipeedia (inglise Wikipedia /ˌwɪkɨˈpiːdiə/ või /ˌwɪkiˈpiːdiə/) on mitmekeelne veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida kirjutavad ühiselt paljud vabatahtlikud.

Nimi "Vikipeedia" on saadud sõnade "viki" (kasutatava tehnoloogia nimetus) ja entsüklopeedia liitmise teel. Wiki tähendab havai keeles "kiire". Peedia tuleb kreekakeelsest sõnast παιδεία, paideia, mis tähendab haridust, teadmist.

2016. aasta alguse seisuga oli Vikipeedial 291 keeleversiooni kokku enam kui 38 miljoni artikliga. Suurim neist oli ingliskeelne Vikipeedia, kus 2015. aasta novembriks kogunes 5 miljonit artiklit. Vikipeedia populaarsus on järjepidevalt tõusnud ning selle kõrvale on loodud mitu sõsarprojekti, näiteks Vikisõnastik (Wiktionary) ja Vikiülikool (Wikiversity).

Palju on vaieldud Vikipeedia usaldatavuse ja täpsuse üle. Kritiseeritud on selle avatust vandaalidele, ebaühtlast kvaliteeti ja vasturääkivust, mitteneutraalsust ja konsensuse või populaarsuse eelistamist kvalifitseeritusele. Hoolimata kõigest on selle tasuta kättesaadavus, pidev uuendamine, suur hulk detailset infot ning hulk versioone eri keeltes teinud Vikipeediast ühe enimkasutatavatest veebis leiduvatest infoallikatest.

Vikipeedia sisu kirjutavad ja haldavad vabatahtlikud, selle eest palka ei maksta. Veebientsüklopeedia tehnilise ja juriidilise poole ning rahastamisega tegeleb USA mittetulundusorganisatsioon Wikimedia Sihtasutus (Wikimedia Foundation). 2016. aasta algul töötas sihtasutuses umbes 300 inimest, samas kui entsüklopeedia vabatahtlikke kaastöölisi oli maailmas ligi 80 000.[1]

Keeleversioonid[muuda | muuda lähteteksti]

2016. aasta alguse seisuga eksisteeris Vikipeedia 291 keeleversioonis (neist 11 alles loomisjärgus inkubaatoris). Kaheteistkümnes versioonis oli igaühes üle miljoni artikli: inglis- (esimene, üle 5 miljoni artikli)), rootsi- (2,5 mln), saksa- (1,9 mln), hollandi- (1,9 mln), sebu- (1,8 mln), prantsus- (1,7 mln), vene- (1,3 mln), varai- (1,3 mln), itaalia- (1,2 mln), hispaania- (1,2 mln), poola- (1,1 mln) ja vietnamikeelses Vikipeedias (1,1 mln). Üle 500 000 artikli oli veel neljas versioonis: jaapani-, portugali- ja hiina- ja ukrainakeelses Vikipeedias. Üle 100 000 artikli oli kokku 57 versioonis, sealhulgas katalaani-, soome- ja norrakeelses Vikipeedias. Kõige väiksem ametlikult avatud Vikipeedia oli Bhutanis kõneldavas dzongkha keeles (154 artiklit).[2]

Üldjuhul luuakse Vikipeedia versioone igas keeles vaid üks, erandiks on versioon lihtsustatud inglise keeles (Simple English). Enamik keeleversioone on elavates keeltes; kuigi vabatahtlikud on loonud ka mõned Vikipeedia versioonid väljasurnud ja tehiskeeltes nagu ladina keel, esperanto ja volapük, nende arengusse Wikimedia Sihtasutus otseselt ei panusta.

Saksakeelne versioon on välja antud ka DVD-ROM-il ja paberteatmikuna ning planeeritakse inglise versiooni DVD-d või paberversiooni. On mitmeid veebisaite, mis peegeldavad Vikipeedia osa või kõikide keeleversioonide sisu.

Eestikeelses versioonis on praegu 149 821 artiklit ja see oli 2016. aasta alguse seisuga artiklite arvult 43. vikipeedia, paiknedes edetabelis sloveeni- ja usbekikeelsete Vikipeediate vahel. Alates 2005. aastast on olemas ka võrukeelne Vikipeedia, mis 15. jaanuaril 2016 oli 5385 artikliga suuruselt 155. Vikipeedia.[2]

Ühes kuus külastab Vikipeediat ligi pool miljardit unikaalset külastajat. Erinevate keeleversioonide peale oli Vikipeedial 2014. aasta maikuu seisuga 73 000 aktiivset kasutajat.

Vaba sisu[muuda | muuda lähteteksti]

Enne 2009. aasta juunit olid kõik Vikipeedia artiklid avaldatud GNU vaba dokumentatsiooni litsentsi (GFDL) tingimustel. GFDL on üks paljudest copyleft-litsentsidest (vrdl copyright 'autoriõigus'), mis lubab sisu kopeerida, reprodutseerida, luua sellest tuletatud töid ning kasutada ärilistel eesmärkidel seni, kuni tunnustatakse algseid autoreid ja kui nendel tingimustel kopeeritud või loodud sisu jääb samade tingimuste alla. 2009. aasta juunis võeti GFDL-i kõrval kasutusele Creative Commons Attribution-ShareAlike (CC-by-SA) 3.0 litsents. 2009. aasta juunist on kogu tekst kasutatav Creative Commons Attribution-ShareAlike (CC-by-SA) 3.0 litsentsi tingimustel ning suur osa tekstist on kasutatav ka GFDL-i tingimustel.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vikipeedia loodi 2001. aasta 15. jaanuaril esialgu osana Nupedia projektist. Nagu praegune Vikipeedia, oli ka Nupedia vaba võrguentsüklopeedia projekt. Nupedia artikleid kirjutasid eksperdid, seejärel vaatasid teised eksperdid artiklid enne avaldamist läbi. Projekti alustati 9. märtsil 2000 ning selle omanik oli Bomis, internetiportaali haldav firma. Nupedia peamised juhid olid Jimmy Wales (Bomise tegevdirektor) ja Larry Sanger (Nupedia ja hiljem ka Vikipeedia peatoimetaja). Sangeri väitel erines Nupedia teistest entsüklopeediatest selle poolest, et selle sisu oli vaba, suurus ei olnud piiratud ning see oli erapooletu, mis tulenes Nupedia avatud olemusest ja võimalikust suurest kaastöötajate arvust.[3]

Alates 2003. aastast haldab Vikipeediat mittetulundusühing Wikimedia Sihtasutus (Wikimedia Foundation).

Riist- ja tarkvara[muuda | muuda lähteteksti]

Wikimedia serverite skeem

Kobararvutid-serverid asuvad:

Tarkvarana kasutatakse:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Wikipedia turns 15-year-old, gets new source of cash Times of India/AP, 15. jaanuar 2015
  2. 2,0 2,1 Vikipeediate loend, andmed reaalajas, vaadatud 15.01.2015.
  3. Larry Sanger, "Küsimused ja vastused Nupedia kohta", Nupedia, märts 2000

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]