Cassini-Huygens

Allikas: Vikipeedia


Cassini-Huygens
Cassini Saturn Orbit Insertion.jpg
Kunstniku kujutis orbiidile sisenevast Cassinist
Organisatsioon NASA
Alltöövõtjad Thales Alenia Space
Missioonitüüp Cassini:kosmosesond
Huygens:maandur
Lendab mööda Maa
Veenus
Jupiter
Kaaslane Saturn
Orbiiti sisenemise aeg 1. juuli 2004
Stardi aeg 15. oktoober 1997
Kanderakett Titan IV
Stardikompleks Cape Canaverali stardikompleks 40
COSPAR ID 1997-061A
SATCAT 25008
Mass 5712 kg (stardil)
Võimsus 670 W (2010)
Cassini-Huygens kokkupanemisel. Vasemal küljel on näha kuldset värvi Titanile maandunud Huygens

Cassini–Huygens on kaheosaline mehitamata kosmoseaparaat, mis saadeti uurima planeet Saturni ja tema kaaslasi. Selle mahuka NASA kosmoseprogrammi "Flagship" (Lipulaev) käigus NASA-ESA-ASI koostööl valminud kosmoseaparaadi eesmärgiks on Saturni ja tema kaaslaste uurimine.[1] Lisaks Saturni ja ta mitmete looduslike kaaslaste uurimisele (alates 2004. aastal, mil ta Saturni lähedale jõudis) on ta vaadelnud möödalennul ka Jupiteri, kogunud andmeid heliosfääri kohta ja viinud läbi katseid relatiivsusteooria küsimustes.

Cassini–Huygensi üleslennutamine toimus aastal 1997, millele oli eelnenud peaaegu kaks aastakümmet kestev arendustegevus. Ta koosnes Saturni ümber tiirlema saadetud tehiskaaslasest (Cassini) ja atmosfääri sondist/maandujast Saturni kuu Titani jaoks (Huygens). Viimane eraldus Cassinist 2004. aasta detsembris ja maandus peaaegu aasta hiljem edukalt Titanil.

Cassini on Saturni külastanud kosmoseaparaatidest neljas ning ühtlasi esimene, mis on sisenenud orbiidile ümber Saturni. Ta töötab ja edastab andmeid veel siiamaani.

See kaheosaline kosmoseaparaat on nimetatud astronoomide Giovanni Cassini ja Christiaan Huygensi järgi.

Cassini–Huygens saadeti Maa pealt teele 15. oktoobril 1997 raketil Titan IVB/Centaur ning peale planeetidevahelist lendu, mille jooksul ta tegi möödalende Maast, Veenusest ja Jupiterist, sisenes ta 1. juulil 2004 orbiidile ümber Saturni. Titanile saadetud sond Huygens eraldus Cassinist 25. detsembril 2004 umbes kell 02:00 UTC.

Cassini tehtud pilt Saturni läheduses umbes 1,4 miljardi km kaugusel Maast (Maa asukoht on näidatud noolega).

ESA ja ASI poolne panus, Huygens, jõudis Titanini 14. jaanuaril 2005, maandus sellel ja edastas Maale andmeid Titani atmosfääri ja pinnase kohta ning tegi ka Titani maastikust pilte, kuniks ta energiaallikas otsa sai (kogu missioon kestis umbes 3–4 tundi). Andmeedastuses kasutas Huygens vahejaamana Saturni ümber tiirlevat Cassinit. See oli esmakordseks kunagi ajaloos toimunud maandumiseks Päikesesüsteemi välisosas.

Saturni ümber tiirlev Cassini on avastanud Saturnil uusi kuid ja pildistanud nende pinda, aitamaks välja selgitada nende geoloogilist ajalugu. Lisaks on Cassini uurinud Saturni rõngaid, nende struktuuri ja dünaamikat, Saturni pilvede dünaamikat, magnetosfääri, kaardistanud veel Titani pinda ja uurinud ka tema vinejat atmosfääri ning pilvi.

3. aprillil 2014 teatas NASA Cassinilt saadud andmete põhjal, et Saturni kuul Enceladusel asub külmunud pinnakihi all suur veest koosnev ookean. Mõnede teadlaste arvates on Enceladus Päikesesüsteemis üks kõige tõenäolisematest kohtadest peale Maad, millelt võiks leida elu vähemalt mikroorganismide tasemel.[2][3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Outer Planets Flagship Vaadatud: 16.04.2014.
  2. Platt, Jane; Bell, Brian (2014). "NASA Space Assets Detect Ocean inside Saturn Moon" NASA. Vaadatud: 16.04.2014. ..
  3. Iess, L.; Stevenson, D.J.; Parisi, M.; Hemingway, D.; Jacobson, R.A.; Lunine, J.I.; Nimmo, F.; Armstrong, J.w.; Asmar, S.w.; Ducci, M.; Tortora, P. (2014). "The Gravity Field and Interior Structure of Enceladus". Science 344 (6179): 78–80.