Giovanni Domenico Cassini

Allikas: Vikipeedia
Jeand Cassini.jpg
Giovanni Cassini.jpg

Giovanni Domenico Cassini [džov'anni dom'eeniko kassi:ni] (prantsuspäraselt Jean-Dominique Cassini; 8. juuni 1625 Perinaldo14. september 1712 Pariis) oli itaalia päritolu astronoom, insener ja astroloog, kes töötas algul Itaalias ning hiljem Prantsusmaal (Prantsusmaa alam 1673. aastast).

Ta avastas neli Saturni kaaslastIapetuse, Rhea, Tethyse ja Dione – ning Saturni rõngaste vahelise tumeda ala (Cassini pilu).

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Cassini sündis Põhja-Itaalias Liguurias Sanremo lähedal Perinaldos.

Ta õppis jesuiitide kolleegiumis.

Aastal 1644 kutsus astroloogiahuviline Bologna senaator Cornelio Malvasia Cassini Bolognasse, ning pakkus talle töökohta tollal rajamisel olevasse Panzano observatooriumi, kus ta töötaski 1648–1669. Aastatel 1650–1669 oli ta ühtlasi Bologna ülikooli professor, õpetades Bonaventura Cavalieri ametijärglasena Eukleidese geomeetriat ja Ptolemaiose astronoomiat.

Aastal 1669 siirdus ta Pariisi, kus rajas Louis XIV toetusel Pariisi observatooriumi ja oli 1671. aastast kuni surmani selle direktor. Kuni Louis XIV surmani oli ta tema õueastronoom-astroloog; valdava enamiku ajast pühendas ta astronoomiale.

Aastal 1673 abiellus ta rikka prantslanna Geneviève Delaistre'iga ja sai Prantsusmaa alamaks.

Teaduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Efemeriidide arvutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Panzano observatooriumis kulus suurem jagu ajast täpsemate efemeriidide arvutamisele astroloogia tarbeks moodsate astronoomiliste vahenditega.

Suur Punane Laik[muuda | muuda lähteteksti]

Cassinit peetakse Robert Hooke'i kõrval üheks Jupiteri Suure Punase Laigu avastajaid (1665; võimalik, et Hooke (1664) vaatles üht teist laiku). Cassini kirjutas "püsivast laigust".

Saturni kaaslased[muuda | muuda lähteteksti]

Cassini avastas aastatel 1671, 1672 ja 1684 neli Saturni kaaslast, millele ta andis nimeks Sidera Lodoicea. Need avastused publitseeris ta teoses "Découverte de deux nouvelles planètes autour de Saturne" ('Kahe uue planeedi avastamine Saturni ümber; 1673) ja ajakirjas Journal des sçavans (1686). Aastal 1847 said need kaaslased järgmised nimed:


1655. aastal tegi ta kindlaks Maa orbiidi kalde, valguse murdumise atmosfääris ja Päikese läbimõõdu. Astronoomina sai ta tuntuks eelkõige tänu 1662. aastal avaldatud tabelitele, mille ta koostas Päikese näiva liikumise mõõtmiste põhjal. Ta tegi ligilähedaselt kindlaks Päikese ja Maa vahelise kauguse. Cassini koostas Jupiteri kaaslaste liikumise tabelid, võttes aluseks nende varju liikumise planeedi pinnal. Liikumatuid varje jälgides tegi ta aga kindlaks Jupiteri ööpäeva pikkuse.

Muu teaduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

1672. aastal saatis ta oma kolleegi Jean Richeri Cayenne'i, Prantsuse Guajaanase, jäädes ise Pariisi. Nad vaatlesid samaaegselt Marssi, leides nõnda Marsi ja Päikese parallaksi ja määrates selle abil nende kauguse Maast. Nii tegid nad esmakordselt kindlaks Päikesesüsteemi tegelikud mõõtmed.

1670ndail alustas ta Prantsusmaa topograafilise kaardi koostamist triangulatsioonimeetodil. Seda tööd jätkas tema poeg Jacques Cassini.

Huvid ja vaated[muuda | muuda lähteteksti]

Noorena oli ta huvitatud astroloogiast. Tasapisi pöördusid tema huvid järjest enam astronoomia suunas, kuni ta astroloogia vastu huvi peaaegu kaotas.

Cassini ei olnud nõus Kepleri ellipsikujuliste orbiitidega ja Newtoni gravitatsiooniteooriaga. Kui Cassini kolleeg Pariisi observatooriumis Ole Rømer 1676. aastal väitis, et valguse kiirus ei ole lõpmatu, ei olnud Cassini sellega nõus.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli Prantsuse Teaduste Akadeemia liige (aastast 1669).

Cassini järgi on saanud nime Kuu ja Marsi kraatrid, väikeplaneet ning 1997 Saturni ja tema kaaslaste poole lähetatud kosmoseaparaadi Cassini-Huygens põhimoodul.

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Astronoomidena said tuntuks ka tema poeg Jacques Cassini (1677–1756), pojapoeg César-François Cassini de Thury (1714–1784) ja pojapojapoeg Jean-Dominique Cassini, Cassini krahv.