Kalevipoeg

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Kalevipoeg (eepos))
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Eesti rahvuseeposest; eepose peategelase kohta vaata artiklit Kalevipoeg (tegelane); muude tähenduste kohta vaata lehekülge Kalevipoeg (täpsustus).

Kalevipoeg
Kalevipoeg.jpg
1935. aastal ilmunud väljaande kaas
Päritolumaa Eesti
Keel eesti keeles
Žanr rahvuseepos
Ilmumisaeg 1857–1861 (osadena)
1862 (terviklik)

"Kalevipoeg" on 19. sajandil peamiselt Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poolt Eesti rahvaluuleaineil koostatud Eesti rahvuseepos.

"Kalevipoega" peetakse üheks eesti kirjanduse olulisemaks teoseks ning selle motiive on hiljem kasutanud mitmed kunstnikud, heliloojad ja kirjanikud. Samuti oli teosel roll Eesti rahvusliku eneseteadvuse väljakujunemisel.

Esimene "Kalevipoja" variant, tuntud kui "Alg-Kalevipoeg", valmis 1853. aastal ja koosnes 12 loost, kuid jäi Vene tsaaririigis kehtinud tsensuuri tõttu ilmumata.[1] Kalevipoja lõplik versioon ilmus 1862. aastal ja koosneb 19 023 värsist,[2] mis on jaotatud 2 sissejuhatavaks osaks ja 20 looks. "Kalevipoega" on täistekstina tõlgitud 13 keelde.[3]

Eepose koostamine ja ilmumine[muuda | muuda lähteteksti]

Õpetatud Eesti Selts & Faehlmann[muuda | muuda lähteteksti]

19. sajandi alguse rahvusliku liikumise tõusulainel leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos. 1839 tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest. Rahvasuust pärinevad proosavormis hiiumuistendid pidid saama kangelasloo peamiseks aineks. Faehlmanni töö jäi pooleli suure töökoormuse ja kehva tervise tõttu.

Kreutzwald[muuda | muuda lähteteksti]

F. R. Kreutzwald, "Kalevipoja" peamine koostaja
Next.svg Pikemalt artiklis Friedrich Reinhold Kreutzwald

Pärast Faehlmanni surma 1850 jätkas Õpetatud Eesti Seltsi palvel tööd eeposega Virumaalt pärit ja Tartu Ülikoolis õppinud Võru linnaarst Friedrich Reinhold Kreutzwald, kes tundis hästi rahvaluulet, sealhulgas regivärssi. Kreutzwald kogus lisamaterjali ja asus "Kalevipoja" lugusid esialgu proosavormis kirja panema. Pärast soomlaste "Kalevala" saksakeelse tõlkega tutvumist otsustas ta aga regivärsilise vormi kasuks. Ülesanne polnud kerge, sest sisu ja vorm olid väga erilaadilised. Eesti vanem rahvalaul on loomult pigem lüüriline kui eepiline. Muistendid olid aga üksikud pudemed, mis ei moodustanud terviklikku faabulat. Kreutzwald püüdis põimida nad üheks tervikuks, kasutades selleks regivärssi meenutavaid värsse. Kreutzwaldi abistasid ka baltisaksa arst ja folklorist Georg Julius von Schultz ning maamõõtja Johan Lagos.[4]

Ilmumine[muuda | muuda lähteteksti]

Kristjan Raua "Magav Kalevipoeg" (1933)

"Kalevipoja" 12 loost koosnev algredaktsioon (tuntud ka kui "Alg-Kalevipoeg") valmis 1853 ja seltsis esitatud parandus- ja täiendusettepanekute põhjal muudeti käsikirja. Kreutzwald kirjutas juurde kaheksa lugu ja muutis eepose algusosa. Õpetatud Eesti Selts avaldas selle oma toimetistes teadusliku väljaandena koos saksakeelse tekstiga. Esimene rahvaväljaanne ilmus tsensuurist pääsemise kaalutlustel Soomes Kuopios 1862 1000 eksemplaris ja levis esialgu tagasihoidlikult. Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnesid kordustrükid, lühendatud väljaanded ja ümberjutustused. Kokku on eeposest ilmunud 18 trükki.

"Kalevipoja" illustreerimise mõte sai Eestis tuule tiibadesse pärast "Kalevala" ilmumise 75. aastapäeva pidustusi 1910, ent juba varem, 1903. aastal avaldas Gustav Suits ajakirjas "Linda" artikli "Kujutavast kunstis Eestis ja Kalevipoja piltidest", kus kutsus üles koguma raha illustreeritud rahvuseepose väljaandmiseks. Küsimus aktualiseerus uuesti Eesti Kirjanduse Seltsi koosolekuil aastail 19111913, mil korraldati võistlus parima illustraatori leidmiseks ning võistluse luhtudes otsustati anda tellimus Kristjan Rauale, kes lubas töö teostada nelja aasta jooksul. Poliitilised sündmused ning rahapuudus aga venitasid illustratsioonide valmimist. 1929. aastal ilmus August Roosilehe illustratsioonidega tagasihoidlik kooliväljaanne. 1933. pöördus Eesti Kirjanduse Selts uuesti sama palvega Raua poole ning aastatel 1933–1935 valmis enamus 21 illustratsioonist. Väljaande vinjetid, lehekülgede päisliistud ja initsiaalid telliti puugravüürimeistrilt Hando Mugastolt. Kristjan Raua illustratsioonidega "Kalevipoeg" ilmus 1935 Eesti raamatuaastal.

Sisu[muuda | muuda lähteteksti]

Eepos koosneb 2 sissejuhatusest ja 20 loost, kokku on värsse 19 023. Eepos algab Kalevipoja (Sohni) päritolu ja vanemate kirjeldusega, järgnevad tema kangelasteod. Kalevipoeg käib Soomes oma ema Linda röövijat otsimas ja talle kätte maksmas, külastab Soome seppa, kellelt ostab mõõga, seejärel tõmbab mõtlematusega enda peale veresüü ja needuse. Koju naastes saab Kalevipoeg vendadega peetud kiviviskevõistluse võitmisega maa kuningaks. Ta künnab maad, toob Pihkvast laudu, ehitab koos kaaslastega linnu ja võitleb korduvalt sissetungivate vaenlastega. Sõdade vahel kogeb rahvas õnneaega. Kangelane ehitab laeva ning teeb kaaslatega avastusreisi maailma otsa. Vägimees võtab ette ka kaks käiku allmaailma, kus võitleb Sarvik-taadi ja tema põrgulistega, teisel retkel põrgusse aheldab ta Sarviku. Kestvatest sõdadest väsinuna ja peale sõprade Alevipoja ja Sulevipoja surma, annab ta valitsuse üle Olevipojale. Vanast needusest märgitud saatus viib ta Kääpa jõe äärde, kus kunagi sortsi poolt varastatud ning vette pillatud mõõk tal Soome sepa sajatuse tõttu jalad alt lõikab. Kalevipoeg sureb, tema vaim tõuseb taevasse ning Vanaisa otsustab anda talle tööks põrgu väravate valvamise. Hiid lööb rusika kaljusse: "Aga ükskord algab aega, kus kõik piirud kahel otsal lausa lähvad lõkendama; lausa tuleleeki lõikab käe kaljukammitsasta – küll siis Kalev jõuab koju oma lastel' õnne tooma, Eesti põlve uueks looma."

Sünopsis[muuda | muuda lähteteksti]

I lugu: Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad.[muuda | muuda lähteteksti]

Põhja piiril Taara tammemetsa ääres elasid kolm venda. Suureks saades rändas üks Venemaale ja hakkas kaupmeheks, teine läks Turjamaale ja sai seal vapraks sõjameheks. Kolmas istus põhjakotka selga ja lendas Viru randa. Sinna rajas ta riigi ja sai maa esimeseks valitsejaks. Läänemaal aga elas noor lesknaine. Ühel hommikul karja ajades leidis ta metsast kana, mille põue pistis, tedremuna, mille pani põue ja varesepoja, kelle pani põlle sisse. Kodus pani ta muna kana alla villavakka, varesepoja viskas aga kirstu taha. Hulga aja pärast läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus naine Salme ja tedremunast teine tütar Linda. Varesepojast aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased. Kosjas käis kahvatu kuu ja põlevsilmne päike, kuid Salme saatis nad koju tagasi. Siis tuli kosja täht ja Salme võttis kosjad vastu. Mõrsja pandi piduriidesse ja rahvas tuli lustima. Peotralli peale tulid päike ja kuu teist korda, kuid neile ütles ka Linda ära. Kuu läks koju nukralt ja päike vihast puhkides. Sealt tuli ka kolmas kosilane vesi. Salme lausus, et vood on kurjad ja lained teinekord pahad ning nii pidi vesi kurvalt koju minema. Polnud paremat õnne ka tuulel ja Kungla kuningal. Kui aga Linda Kalevit nägi, teadis ta, et see mees on talle meelepärast. Kalev kutsuti sisse ja pandi laua taha istuma. Linda aga läks peoriideid selga panema. Kui ta tagasi tuli, oli ta nii ilus, et isegi lesk ei tundnud teda ära. Siis hakkasid Linda ja Kalev pulmi pidama. Kaua kestis tants ja trall. Siis hakkas täht koju minema. Ta viis Salme endaga kaasa-sinna, kus ainult tuulehoog tõi tervisi ja vihmapisar vihmavett. Kalev ja Linda pidasid pulmi kaua, kuid ka nemad pidid lõpuks lahkuma. Nad jätsid lesknaisega hüvasti, istusid saani ja sõitsid Kalevi koju.

II lugu: Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv.[muuda | muuda lähteteksti]

Kaua elas Kalev Lindaga õnnelikult ja valitses rahvast. Viimaks tundis ta, et surmatund on lähedal. Ta kutsus Linda ja ütles: pärast minu surma sünnib sulle viimane poeg. Mina seda enam ei näe. Ometi saab temast minuväärne mees. Kui noorem poeg suureks on sirgunud, tuleb tal vendadega liisku heita, kes neist saab rahva kaitsjaks ja valitsejaks. Riik peab jääma jagamata, ühele pojale. Siis on ta tugev ja kindel. Pärast seda heitis vana Kalev voodisse ja enam ta ei tõusnud. Seitse päeva leinas Linda teda. Nii kaevas Linda ise haua, sängitas mehe muru alla. Sinna peale kandis hulga kive, et kalm tulevastele põlvedele silma paistaks. See on praegune Toompea. Üht rasket kivirahnu kandes väsis lesk ära ja kivi libises käes. Linda istus kivile ja valas kaua pisaraid. Nii tekkis ta pisaratest Ülemiste järv.

Kurvastuse kergenduseks sündis aga Lindale poeg ning kohe hakkas ta vägevuse märke näitama. Kaks kuud ta ainult kisas, siis rebis katki mähkmed, lõhkus voodi ja ronis põrandale roomama. Kolmekuiselt kõndis ta juba ringi.

Nii kasvas Kalevi noorem poeg. Suureks sirgunult mängis ta kaljupankadega kurni ja viskas paepankadega mere ääres lutsu. Mõnikord aga mängides kiskus ta üles noori kuuski. Tundus et Kalevipojast kasvab igati isa vääriline vägilane.

Pärast Kalevi surma käis Lindal palju kosilasi, kuid Linda saatis kõik kosilased koju tagasi. Teiste hulgas käis ka Tuuslar, soome tuuletark. Tuuslar ähvardas Lindat kättemaksuga.

Ajapikku sai Linda kosilastest rahu.

Väljaanded[muuda | muuda lähteteksti]

1857-1861 - Esimene trükk vihkudena koos saksakeelse tõlkega Õpetatud Eesti Seltsi teadusliku väljaandena. H. Laakmann, Tartu. Täistekst https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:184775

1862 - Teine trükk ainult eesikeelsena (rahvaväljaanne). P. Aschan ja Co., Kuopio. Täistekst http://hdl.handle.net/10062/2428

1875 - Kolmas täielik trükk. Schnakenburg, Tartu. Täistekst http://hdl.handle.net/2027/uc1.a0013865688

1901 - Neljas täielik trükk. Schnakenburg, Tartu

1930 - Parandatud ja illustreeritud väljaanne koolidele. Kaanekujundus August Roosileht. Kirjastus 'Töökool'.

1935 - Viies (kärbitud?) trükk. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu. Söejoonised Kristjan Raud, puugravüürid Hando Mugasto. Esimese trüki eessõna Fr.R. Kreutzwald, Teise trüki eessõna (1862). Viienda trüki saatesõna August Annist. Trükitud OÜ K. Mattieseni trükikojas Tartus, 30 nummerdatud eksemplari Schoelleri parole joonistuspaberil, suures kaustas, tekst pruunikas-hallil aluspõhjal. 250 nummerdatud eksemplari suures kaustas, tekst pruunikas-hallil aluspõhjal, 9500 eksemplari tavalises kaustas.

1946 - Kuues (kärbetega) trükk. Illustreerinud P. Luhtein, järelsõna O. Urgart. RK 'Ilukirjandus ja Kunst', Tallinn. Trükiarv 20200.

1947 - Kuues (?) trükk. Illustratsioonid Hando Mugasto ja Kristjan Raud, lisas on esimese, teise, viienda ja kuuenda trüki saatesõna. Kirjastus 'Orto', Vadstena. Trükitud 2000 eksemplari, millest 1000 on nummerdatud.

1951 - Illustreerinud Alo Hoidre, Ott Kangilaski, Richard Sagrits, Richard Kaljo, Edith Paris. Järelsõna Ed. Laugaste. Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi toimetusel, keeleliselt redigeerinud P. Ariste. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn. Trükiarv 25000.

1953 - Illustreerinud Alo Hoidre, Ott Kangilaski, R. Sagrits, järelsõna: E. Laugaste, kujundanud Felix Valdvere. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn.

1954 - Seitsmes (?) trükk. Illustratsioonid Eerik Haamer ja Hando Mugasto. Kirjastus 'Orto', Toronto.

1961 - Illustreerinud Evald Okas, kujundanud Aleksander Koemets. E. Nirgi järelsõna. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn.

1961, 1963 - Kalevipoeg. 1., 2. Tekstikriitiline väljaanne ühes kommentaaride ja muude lisadega. Peatoimetaja P. Ariste, eessõna August Annist, kujundanud Paul Luhtein. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Keele ja Kirjanduse Instituut.

1975 - Illustratsioonid Kristjan Raud, kujundanud Rudolf Pangsepp, kommentaarid A. Annist, järelsõna E. Nirk. Kirjastus 'Eesti Raamat'.

1977 - Illustratsioonid Kristjan Raud, järelsõna E. Nirk. Kirjastus 'Eesti Raamat', Tallinn.

1992 - 1935 a. väljaande faksiimiletrükk, ära on jäetud omaaegsed lisad. Kirjastus 'Roto'.

1997 - Taskuformaadis. Illustratsioonid Kristjan Raud, kujundanud R. Pangsepp, E. Nirgi, A. Annisti ja L. Viiroja kommentaarid. Kirjastus 'Eesti Raamat'.

1997 - Kujundanud Anne Linnamägi. Kirjastus 'Avita'.

1998 - Seitsmeteistkümnes trükk. Illustratsioonid Kristjan Raud, kujundanud Kadi Pajupuu ja Rein Seppius. Kirjastus 'SE & JS'.

2003 - Kaheksateistkümnes trükk. Illustratsioonid Kristjan Raud, kujundanud Andres Tali. Kirjastus 'SE & JS'.

2009 - Üheksateistkümnes trükk. Illustratsioonid Andres Tali. Kirjastus 'SE & JS'.


Proosavormis ümberjutustused[muuda | muuda lähteteksti]

1904 - Kalevipoeg. Lühendatud kujul nelja lisaga Eesti nooresoole. Eessõna P. Org. G. Pihlakas, Tallinn.

1918 - Kalevipoeg. Lühendatud kujul nelja lisaga Eesti nooresoole. Eessõna P. Org. G. Pihlakas, Tallinn.

1921 - Kalevipoeg. Villem Ridala koolidele kirjutatud proosavormis ümberjutustus, Illustratsioonid August Roosileht. Kirjastus 'Kool'.

1929 - Kalevipoeg. V. Ridala proosaümberjutustus. Otava, Helsinki.

1930 - Kalevipoeg. Parandatud ja illustreeritud väljaanne koolidele. Eessõna M. Nurmik, kaas A. Roosileht. Kirjastus 'Töökool', Tallinn.

1946 - Kalevipoeg. Jutustav kokkuvõte E. Toomse. Eesti Kooli Kirjastus, Swarzenbeck.

1960 - Kalevipoeg. Ümber jutustanud E. Laugaste. Illustreerinud H. Rooneem. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn.

1961 - Kalevipoeg. Fr. R. Kreutzwaldi eepose järgi jutustanud E. Raud. Illustreerinud A. Viidalepp, kiri P. Reeveer, järelsõna E. Nirk. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn,

1970 - Kalevipoeg, Lastele jutustanud E. Raud, Illustratsioonid Ants Viidalepp, kaanekujundus Ants Viidalepp. Eesti Raamat, Tallinn,

1976 - Kalevipoeg, Lastele jutustanud E. Raud, Illustreerinud H. Laretei, järelsõna E. Nirk. Eesti Raamat. Tallinn.

1985 - Kalevipoeg, Jutustav kokkuvõte E. Toomse Eesti Koolide Keskus USA-s, Batimore.

1998 - Kalevipoeg. Villem Ridala proosaümberjutustus noortele. Illustratsioonid Heldur Laretei. Kirjastus 'Athena'.

1998 - Kalevipoeg. Lastele jutustanud E. Raud, Illustratsioonid Jaan Tammsaar. Kirjastus 'Tiritamm'.

1998 - Kalevipoeg. Lastele jutustanud E. Raud, Kujundanud Inge Kenn. Kirjastus 'Mixi'.

2004 - Kalevipoeg. Lastele jutustanud E. Raud, Kujundanud Hille Jääger. Kirjastus 'Ilo'.

2008 - Kalevipoeg. Teksti koostanud Õnne Puhk, Illustreerinud Jens Anton. Kirjastus 'Loovmeedia'.

2013 - Kalevipoeg. Lastele jutustanud E. Raud, Kujundanud Andres Tali, kasutatud on Kristjan Raua pilte. Kirjastus 'Tammerraamat'.

2018 - Kalevipoeg. Lastele jutustanud E. Raud, Kujundanud Andres Tali, kasutatud on Kristjan Raua pilte. Kirjastus 'Tammerraamat'.

Mõju ja kriitikute hinnangud[muuda | muuda lähteteksti]

Eepose motiive on kasutatud kunstis ja kirjanduses, seda on ka parodeeritud. Paljud kriitikud on hiljem tähelepanu juhtinud "Kalevipoja" kunstlikkusele, küündimatusele ja vigadele (Johannes Aavik, Friedebert Tuglas jt).

Helilooja Eugen Kapp on kirjutanud balleti "Kalevipoeg", Veljo Tormis samanimelise kantaadi. Lembit Vimb on kirjutanud eeposele järje "Kalevipoja tagasitulek". Enn Vetemaa on kirjutanud "Kalevipoja mälestused". Raoul Annion, Marek Laimets ja Toom Tragel on loonud pilteepose "Kalevipoeg".

Tõlked[muuda | muuda lähteteksti]

"Kalevipoeg" on tõlgitud saksa, vene, ungari, läti, soome, leedu, rumeenia, ukraina (Anfissa Räppo), inglise, rootsi (Alex Milits), prantsuse ja hindi (Vishnu Khare) keelde, lühendatud tõlked on ilmunud taani, tšehhi, juudi, Itaalia, esperanto ja hispaania keeles.[viide?]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Kalevipoeg ja "Kalevipoeg"". Eestimaa Looduslikud Pühapaigad. Eesti Instituut. Kasutatud 2. september 2018.
  2. Raimu Hanson. "Setu rahvuseepos ilmus piduliku raamatuna". Postimees, 13. detsember 2013. Kasutatud 2. september 2018.
  3. "Keelesaade: KEELESAADE. Kalevipoeg inglise keeles". ERR arhiiv, 18. detsember 2011. ERR. Kasutatud 2. september 2018.
  4. Felix Oinas. "Kalevipoeg kütkeis". folklore.ee. Kasutatud 3. detsember 2017.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]