Mine sisu juurde

Astrid Lindgren

Allikas: Vikipeedia
Astrid Lindgren
Sünniaeg 14. november 1907
Surmaaeg 28. jaanuar 2002 (94-aastaselt)
Amet kirjanik
Autasud Saksa Kirjastajate ja Raamatukaupmeeste Ühingu rahuauhind, Kunstide ja Kirjanduse ordeni ohvitser, Illis Quorum
Koduleht https://www.astridlindgren.com
Autogramm
Astrid Lindgren, 1924

Astrid Anna Emilia Lindgren (kuni 1931 Astrid Ericsson; 14. november 1907 Vimmerby28. jaanuar 2002 Stockholm) oli Rootsi lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud 109 keelde[1] ja avaldatud vähemalt sajas riigis.

2002. aastal loodi Rootsi parlamendi toetusel Astrid Lindgreni mälestusauhind. See on rahaliselt suurim lastekirjanduse auhind, mis küünib 5 miljoni Rootsi kroonini.

Astrid Lindgreni (vasakult kolmas) lapepõlvefoto koos tema vanemate, õdede ja vennaga
Astrid Lindgren 1953
Astrid Lindgren ja Tove Jansson aastal 1958

Astrid Lindgren sündis taluniku Samuel August Ericssoni (1875–1969) ja tema abikaasa Hanna Ericssoni tütrena Smålandi maakonnas Vimmerby väikelinna lähedal Näsis. Ta oli neljalapselise pere teine laps. Astridil oli vanem vend Gunnar (1906–1974) ning nooremad õed Stina (1911–2002) ja Ingegerd (1916–1997).

Perekonda ja lapsepõlveseiklusi kajastab tema autobiograafia "Silmapiirilt kadunud maa".

Pärast kooli lõpetamist 1924. aastal oli ta veidi aega praktikant ajalehes Vimmerby Tidningen. Seal töötades jäi ta 18-aastaselt ja vallalisena lapseootele ning keeldudes lapse isaga, ajalehe peatoimetaja Reinhold Blombergiga (1877–1947) abiellumast, siirdus 19-aastaselt Stockholmi, et sekretäriks õppida.

4. detsembril 1926 sündis tal poeg Lars (suri 1986), kes oma esimesed eluaastad elas kasuvanemate juures Kopenhaagenis.

1928. aastal asus Astrid sekretärina tööle Kuninglikus Autoklubis, kus tutvus oma tulevase abikaasa Sture Lindgreniga (1898–1952), kellega ta 1931. aastal abiellus. Seejärel sai ta lõpuks poja Larsi enda kasvatada.

Aastal 1934 sündis tütar Karin. Just Karini haigevoodi ääres istudes mõtles Astrid Lindgren välja loo punapäisest tüdrukust, kellele nime Pipi Pikksukk pani tütar. Astrid Lindgreni tütar mõtles ka Segasumma suvila välja. Ta ütles emale, et raamat võiks olla üksikust tüdrukust kes on tugev ja leiab endale kaks parimat sõpra, ning et raamatu alguses igav poleks, mõtles tütar, et tal võiks olla kaks looma (ahv ja hobune). Tütar tahtis ka, et Pipi oleks rikas.

1986. aastal kirjutas Lindgren Nõukogude Liidu saadikule Stockholmis Boriss Pankinile, et juhtida tähelepanu olukorrale, et Nõukogude liit ei luba Leila Milleri ja Valdo Randpere tütart Kaisat oma vanematele Rootsi järgneda. Kirjas teatas Lindgren, et "võimsal Nõukogude Liidul ei ole nii palju halastust ja südamlikkust, et üht väikest tüdrukut oma vanemate juurde lasta."[2]

Astrid Lindgren suri Stockholmis 28. jaanuaril 2002. Matuserongkäiku olid tänavatele vaatama tulnud tuhanded inimesed. Toomkirikus toimunud tseremoonial osalesid peale pereliikmete ja sugulaste ka Rootsi kuningakoja ning valitsuse esindajad, samuti välisajakirjanikud.[3] Astrid Lindgreni põrm maeti tema kodukohta Vimmerbysse, perekonna hauaplatsile.[3]

1944. aastal tuli Lindgren vastloodud kirjastuse Rabén & Sjögren konkursil looga "Britt-Mari puistab südant" teisele kohale. Aasta hiljem võitis ta sama konkursi raamatuga "Pipi Pikksukk", mille avaldamisest kirjastus Bonniers oli varem loobunud. Nüüdseks on "Pipi Pikksukast" saanud maailma armastatumaid lasteraamatuid. Ehkki Lindgrenist oli sellega hinnatud kirjanik saanud, on ta tegelastele omane üleolev suhtumine täiskasvanute autoriteeti siiski aeg-ajalt ühiskonna pahameele osaliseks saanud.

1948. aastal saatis naisteajakiri Damernas Värld Lindgreni Ameerika Ühendriikidesse väljaandele lühikesi kirjatükke kirjutama. Ameerikasse jõudnult ütles Lindgren, et on häiritud afroameeriklaste diskrimineerimisest. Paar aastat hiljem avaldas ta reisist innustatud lühijuttude kogu "Kati Ameerikas".

1958. aastal sai temast Hans Christian Anderseni lastekirjanduspreemia teine laureaat. Lindgreni 90. sünnipäeval kuulutati ta aasta rootslaseks.

1976. aastal tuli Lindgrenil maksta 102 protsenti tulumaksu (ta pidi maksma nii tavalise tulumaksu ja ka tööandja tasu), protestiks kirjutas ta 3. märtsil 1976 Stockholmi õhtulehele Expressen satiirilise lühijutu "Pomperiposa Monismaanias". See tekitas Rootsis suure debati maksusüsteemi osas ja oli üheks põhjuseks, miks Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei sama aasta septembris esimest korda peale 1932. aastat valimised kaotas. Irooniliselt oli Lindgren ise aga eluaegne sotsiaaldemokraat. Lõpuks lahenes maksuküsimus nii, et Lindgren pidi maksma vaid 80 protsenti tulumaksu.[4]

Astrid Lindgreni kuju Stockholmis
Segasummasuvila Ojamaal Kneippbynis
Aasta Pealkiri Tõlge
1944 Britt-Mari puistab südant (Britt-Marie lättar sitt hjärta) 2000
1945 Kerstin ja mina (Kerstin och jag) 2001
1945 Pipi Pikksukk (Pippi Långstrump) 1968
1946 Pipi Pikksukk läheb laevale (Pippi Långstrump går ombord) 1968
1946 Meisterdetektiiv Blomkvist (Mästerdetektiven Blomkvist) 1960
1947 Meie, Bullerby lapsed (Alla vi barn i Bullerbyn) 1970
1948 Pipi Pikksukk Lõunamerel (Pippi Långstrump i Söderhavet) 1968
1949 Veel Bullerby lastest (Mer om oss barn i Bullerbyn) 2000, 2006
1949 Pöialpoiss Nils Karlsson (Nils Karlsson Pyssling) 1998
1950 Hakkaja Kaisa (Kajsa Kavat) 2003, 2014
1950 Kati Ameerikas (Kati i Amerika) 2000
1951 Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu (Mästerdetektiven Blomkvist lever farligt) 1960
1952 Bullerbys on alati lõbus (Bara roligt i Bullerbyn) 2000, 2005
1952 Kati Itaalias (Kati i Italien) 2001
1953 Kalle Blomkvist ja Rasmus (Kalle Blomkvist och Rasmus) 1971
1954 Mio, mu Mio (Mio, min Mio) 1993
1954 Kati Pariisis (Kati i Paris) 2001
1955 Väikevend ja Karlsson katuselt (Lillebror och Karlsson på taket) 1964
1956 Hulkur Rasmus (Rasmus på luffen) 1965
1957 Rasmus, Pontus ja Lontu (Rasmus, Pontus och Toker) 1967
1958 Lärmisepa tänava lapsed (Barnen på Bråkmakargatan) 1995
1959 Päevanurme (Sunnanäng) 1959, 1997
1960 Madlike (Madicken) 1993
1961 Lärmisepa tänava Lota (Lotta på Bråkmakargatan) 1995
1962 Karlsson katuselt lendab jälle ( Karlsson på taket flyger igen) 1970
1963 Vahtramäe Emil (Emil i Lönneberga) 1993
1964 Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses (Vi på Saltkråkan) 1969
1965 Kevad Kärakülas/Kevad Bullerbys (Vår i Bullerbyn) 1987
1966 Vahtramäe Emili uued vembud (Nya hyss av Emil i Lönneberga) 1993
1968 Karlsson katuselt hiilib jälle (Karlsson på taket smyger igen) 1970
1970 Vahtramäe Emil on veel elus (Än lever Emil i Lönneberga) 1993
1970 Minu väljamõeldised (Mina påhitt)
1973 Vennad Lõvisüdamed (Bröderna Lejonhjärta) 1987
1973 Samuel August Sevedstorpist ja Hulti Hanna (Samuel August från Sevedstorp och Hanna i Hult) 2002
1976 Madlike ja Jaanikingu põnn (Madicken och Junibackens Pims) 1994
1979 Pipi Pikksuka jõulupuu (Pippi Långstrump har julgransplundring) 1999
1981 Röövlitütar Ronja (Ronja rövardotter) 1987
1984 Kui väike Ida tahtis teha vempu (När lilla Ida skulle göra hyss) 1985
1984 Emili vemp nr. 325 (Emils hyss nr 325) 2003
1986 Ei mingit koonerdamist, ütles Vahtramäe Emil (Inget knussel, sa Emil i Lönneberga) 2003
1987 Assar Seebimull (Assar Bubbla) 1987
1991 Kui Liisbet pistis herne ninna (När Lisabet pillade in en ärta i näsan) 2001

Koostöö Ilon Wiklandiga

[muuda | muuda lähteteksti]

Tema venna Gunnar Ericssoni tütre Barbro tütar on stsenarist ja kriminaalromaanide autor Karin Alvtegen.

  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. aprill 2023. Vaadatud 23. aprillil 2023.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. Pekka Erelt (08.03.2017). "Hüpe läbi raudse eesriide ehk sangarid, spioonid ja kameeleonid". Eesti Ekspress.
  3. 3,0 3,1 3,2 Maeti Astrid Lindgren Õpetajate Leht 15. märts, 2002
  4. Koppel, Peeter (16. november 2017). "Peeter Koppel: vääriti mõistetud muinasjutt Skandinaavia eduloost". Postimees Online.
  5. Lääne Elu, 12. september 2015

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]