Badeni suurhertsogiriik

Allikas: Vikipeedia


Badeni suurhertsogiriik
Großherzogtum Baden
18061918
Flagge Großherzogtum Baden (1891–1918).svg   Wappen Deutsches Reich - Grossherzogtum Baden.png
Badeni suurhertsogiriigi lipp (1891–1918) Badeni suurhertsogiriigi vapp
Map-DR-Baden.svg
Badeni suurhertsogiriigi asukoht Saksa keisririigis.
Valitsusvorm Monarhia
Pealinn Karlsruhe
Pindala 15 082 km² (1905)
Rahvaarv u. 2 miljonit (1905)
Riigikeel(ed) Saksa keel
Hümn Badnerlied
Badeni suurhertsogkond Saksamaa reisikaarti lehel aastast 1861.

Badeni suurhertsogiriik või Badeni suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Baden) oli ajalooline riik Edela-Saksamaal, Reini idakaldal. See eksisteeris aastatel 1806 kuni 1918.

See sai alguse 12. sajandil kui Badeni markkrahvkond ja jagunes järgnevalt erinevate liinide vahel, mis ühendati aastal 1771. See muutus palju suuremaks Badeni suurhertsogkonnaks Saksa-Rooma riigi lõpetamisega aastatel 1803–06 ja oli suveräänne riik kuni ühinemiseni Saksa keisririigiga aastal 1871, jäädes suurhertsogkonnaks aastani 1918, kui see sai Weimari vabariigi osaks kui Badeni vabariik. Baden piirnes põhjas Baieri kuningriigi ja Hessen-Darmstadti suurhertsogkonnaga; läänes ja peamiselt kogu Reini jõe pikkuses, mis eraldas seda Baieri Reini Pfalzist ja Alsace'ist tänapäeva Prantsusmaal; lõunas Šveitsiga ja idas Württembergi kuningriigi, Hohenzollern-Sigmaringeni vürstkonna ja osaliselt Baieriga.

Pärast Teist maailmasõda aastal 1945 asutas Prantsuse sõjaväeline valitsus endise Badeni lõunaosast Badeni osariigi (algselt "Lõuna-Baden"), mille pealinn oli Freiburg. See Badeni lõunaosa kuulutas oma 1947. aasta põhiseaduses, et on vana Badeni tõeline järeltulija. Vana Badeni põhjosa liideti kokku Põhja-Württembergiga osana Ameerika okupatsioonitsoonist ja moodustas Württemberg-Badeni osariigi. Mõlemad osariigid said Lääne-Saksamaa osariikideks pärast selle moodustamist aastal 1949.

Aastal 1952 liideti Baden Baden-Württembergi moodustamiseks Württemberg-Badeni ja Württemberg-Hohenzollerniga (Lõuna-Württemberg ja endine Preisimaa eksklaav Hohenzollern). See on ainus osariikide liitmine, mis leidis aset Saksamaa Liitvabariigi ajaloos.

Badeni hümni kutsutakse "Badnerlied" (Badeni rahva laul) ja see koosneb neljast või viiest traditsioonilisest salmist. Siiski on aastate jooksul palju rohkem salme lisatud — on kogumik kuni 591 salmiga hümnist.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Badeni ajalugu

Baden sai alguse 12. sajandil kui Badeni markkrahvkond ja jagunes järgnevalt mitmeks väiksemaks territooriumiks, mis ühendati aastal 1771. Aastal 1803 sai Baden Saksa-Rooma riigis kuurvürsti tiitli. Baden sai paljusuurenenud Badeni suurhertsogkonnaks seoses Saksa-Rooma riigi lõpetamisega aastal 1806. Aastal 1815 ühines see Saksa Liiduga. 1848. aasta revolutsioonide ajal oli Baden revolutsioonilise liikumise keskus. Aastal 1849 oli see ainus Saksa riik, millest sai lühikeseks ajaks vabariik Lorenz Brentano juhtimisel. Revolutsiooni Badenis surus maha peamiselt Preisi armee.

Badeni suurhertsogkond jäi suveräänseks riigiks kuni ühinemiseni Saksa keisririigiga aastal 1871. Pärast 1918. aasta revolutsiooni sai Badenist Weimari vabariigi osa Badeni vabariik.

Põhiseadus ja valitsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Monument Badeni põhiseadusele (ja selle välja andnud suurhertsogile), Rondellplatz, Karlsruhe, Saksamaa.

Badeni suurhertsogkond oli pärilik monarhia, mille täidesaatvat võimu kandis suurhertsog, samas seadusandlikku võimu jagas ta kahekojalise esindajatekoguga (Landtag).

Ülemkoda koosnes kõigist täisealistest valitseva perekonna printsidest, kõigi mediatiseeritud perekondade peadest, Freiburgi peapiiskopist, protestantliku evangeelse kiriku presidendist, kõigi ülikoolide ja tehnikakõrgkoolide saadikutest, kaheksast territoriaalaadli poolt neljaks aastaks valitud liikmest, kolmest kaubanduskoja poolt valitud esindajast, kahest põllumajanduskoja poolt valitud esindajast, ühest kaupmeeste poolt valitud esindajast, kahest linnapeast ja kaheksast suurhertsogi poolt nimetatud liikmest (kaks neist õigusfunktsionäärid).

Alamkoda koosnes 73 rahvasaadikust, kellest 24 valiti teatud kogukondade kodanike poolt ja 49 maakogukondade poolt. Iga vähemalt 25-aastane kodanik, kes ei olnud süüdi mõistetud ja ei olnud vaene, sai hääletada. Valimised olid siiski kaudsed. Kodanikud valisid Wahlmänner (valijamehed), viimased valisid esindajad. Kojad kutsuti kokku vähemalt igal teisel aastal. Alamkoda valiti neljaks aastaks, pooled liikmetest vahetati välja iga kahe aasta tagant.

Täidesaatev võim koosnes neljast osakonnast: sise-, välis- ja suurhertsogi asjad, rahandusasjad ja õigusasjad ning usu- ja haridusasjad.

Peamised tuluallikad olid otsesed ja kaudsed maksud, raudteed ja maavaldused. Raudteid haldas riik ja see moodustas ainsa suure riigivõla allika.

Kõrgeimad kohtud asusid Karlsruhes, Freiburgis, Offenburgis, Heidelbergis, Mosbachis, Waldshutis, Konstanzis ja Mannheimis, kust kaebused läksid edasi ülemkohtusse (Reichsgericht) Leipzigis.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

19. sajandi alguses oli Baden markkrahvkond, pindalaga vaevalt 3400 km² ja rahvaarvuga 210 000. Järgnevalt omandas suurhertsogkond rohkem territooriume, nii et aastaks 1905 oli see pindalaga 15 082 km² ja rahvaarvuga 2 010 728, kellest 61% olid katoliiklased, 37% protestandid, 1,5% juudid ja ülejäänud muude religioonide tunnistajad. Rahvastikust umbes pool oli sel ajal maarahvas, elades vähem kui 2000 inimesega kogukondades, samas rahvastiku tihedus oli umbes 130 inimest/km².

Riik oli jagatud järgmisteks kreisideks:

Suurhertsogkonna pealinn oli Karlsruhe ja tähtsate linnade seas olid peale ülalnimetatute Rastatt, Baden-Baden, Bruchsal, Lahr ja Offenburg. Elanikkond paiknes kõige tihedamalt põhjas ja Šveitsi linna Baseli lähistel. Badeni asukad olid erinevat päritolu, Murgist lõuna pool elavad põlvnesid alemannidest ja põhja pool elavad frankidest, samas Švaabi Juura sai oma nime külgnenud germaani hõimult (švaabid), kes elasid Württembergis.

Geograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Baden aastatel 1806 kuni 1945:
██  Badeni suurhertsogkond ██  Pfalzi kuurvürstkond (Baieri kuningriigi osa) ██  Hesseni suurhertsogkond ██  Hohenzollern (Preisi kuningriigi osa aastast 1850) ██  Württembergi kuningriik
██  Prantsuse keisririik (kuningriik aastatel 1814–48, jne.) ██  Šveitsi Konföderatsioon

Suurhertsogkonna pindala oli 15 081 km2 ja see koosnes märkimisväärsest osast viljaka Reini oru idapoolest ja seda piiravatest mägedest.

Mägine osa oli kõige ulatuslikum, moodustades umbes 80% kogu pindalast. Bodeni järvest lõunas kuni Neckari jõeni põhjas on osa Schwarzwaldist, mis on Kinzigi oruga kaheks eri kõrgusega piirkonnaks jagatud. Kinzigist lõunas on keskmine kõrgus 945 m ja kõrgeim tipp Feldberg ulatub umbes 1493 m, samas põhjas on keskmine kõrgus vaid 640 m ja kõrgeim tipp Hornisgrinde ei ületa 1164 m. Neckarist põhja pool on Odenwaldi ahelik, keskmise kõrgusega 439 m, ja kõrgeim tipp Katzenbuckel on 603 m. Reini ja Dreisami vahel asub Kaiserstuhl, sõltumatu vulkaaniline grupp, ligikaudu 16 km pikk ja 8 lai, mille kõrgeim tipp on 536 m.

Suurem osa Badenist kuulub Reini basseini, millesse suubub üle 20 lisajõe mägismaalt; territooriumi kirdeosas voolavad Main ja Neckar. Osa Schwarzwaldi idanõlvast kuulub siiski Doonau basseini, mis saab siit arvukalt mägijõgesid. Suurhertsogkonda kuuluvate arvukate järvede seas on Mummelsee, Wildersee, Eichenersee ja Schluchsee, kuid ükski neist pole küllalt suur. Bodeni järv (Bodensee) kuulub osaliselt Baden-Württembergi ja Baierisse, lisaks veel Austriasse ja Šveitsi.

Tänu oma füüsilisele konfiguratsioonile pakub Baden suurepäraseid kuuma ja külma erinevusi. Reini org on kuumim piirkond Saksamaal, kuid Schwarzwaldi kõrgemad kohad pakuvad suurimaid külmakraade lõunas. Reini oru keskmine temperatuur on ligikaudu 10°C ja kõrgmaal on 6°C. Juuli on kuumim ja jaanuar külmim kuu.

Badeni mineraalne rikkus ei olnud suur, kuid toodeti kõrge kvaliteediga rauda, kivisütt, pliid ja tsinki ning väheses koguses saadi hõbedat, vaske, kulda, koobaltit, vitrioli ja väävlit. Turvast leidus külluses, samuti kipsi, savi ja soola. Badeni mineraalveeallikaid on veelgi väga arvukalt ja omavad suurt kuulsust, kõige sagedamini Baden-Baden, Badenweiler, Antogast, Griesbach, Friersbach ja Peterthal.

Orgudes oli pinnas eriti viljakas, andes külluslikku nisu, maisi, odra, speltanisu, rukki, oa, kartuli, lina, kanepi, humala, peedi ja tubaka saaki; ning isegi palju mägisemates kohtades külvati laialdaselt rukist, nisu ja kaera. Siin on märkimisväärses ulatuses karjamaid ning laialdaselt kasvatati veiseid, lambaid, sigu ja kitsi. Ulukeid, hirvi, sigu, neppe ja nurmkanasid on küllaltki rikkalikult, samas mägijõgedes on rikkalikult forelle. Viinamarjakasvatus on tõusuteel ja veine müüakse jätkuvalt edukalt. Badeni veinipiirkond on Saksamaal suuruselt kolmas viinamägede pindala mõttes. Aiad pakuvad hulgaliselt puuvilju, eriti maguskirsse, ploome, õunu ja pähkleid ning kogu maal tegeletakse mesindusega. Võrreldes teiste Lõuna-Saksa riikidega on Badenist suurem osa kaetud metsaga. Peamised puud on harilik pöök ja euroopa nulg, kuid hästi esindatud on ka paljud muud, nagu harilik kastanipuu, harilik mänd, harilik kuusk ja eksootiline harilik ebatsuuga. Vähemalt kolmandik aastasest metsamaterjali toodangust eksporditakse.

Tööstus[muuda | redigeeri lähteteksti]

1910. aasta paiku oli 56,8% piirkonna maast haritud ja 38% metsa all. Enne 1870. aastat oli põllumajandussektor vastutav piirkonna rikkuse põhiosa eest, kuid see asendati tööstustoodanguga. Peamised tooted olid masinad, villased ja puuvillased kaubad, siidipaelad, paber, tubakas, portselan, nahk, klaas, kellad, ehted ja kemikaalid. Peedisuhkrut toodeti ka suures mahus, samuti puidust kaunistusi ja mänguasju, muusikakarpe ja oreleid.

Badeni eksport koosnes peamiselt ülalnimetatud kaupadest ja oli märkimisväärne, kuid lõviosa kaubandusest moodustas transiit. Riigis oli palju raudteid ja maanteid, samuti Rein kaupade laevaga vedamiseks. Raudteid haldas riik Badeni Suurhertsogkonna Riigiraudtee (Großherzoglich Badische Staatseisenbahnen) kaudu. Raudtee kulges enamasti paralleelselt Reiniga, koos kõrvalharudega idast läände.

Mannheim oli suur laadakeskus ekspordiks Reini alamjooksule ja siin oli palju jõeliiklust. See oli ka peamine hertsogkonna tööstuslinn ja tähtis halduskeskus riigi põhjaosas.

Haridus ja religioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Badenis on mitmeid haridusasutusi. Kogu avalik haridus on riigi kontrolli all. Ülikoole on viis, üks traditsiooniliselt protestantlik Heidelbergis, üks traditsiooniliselt katoliiklik Freiburgis, üks Konstanzis ja üks Mannheimis ning üks tuntud tehnikaülikool Karlsruhes.

Suurhertsog oli protestant; tema juhtimisel valitses evangeelset kirikut nimetatud nõukogu ja sinod, mis koosnes "prelaadist", 48 valitud ja 7 nimetatud ilmalikust ja vaimulikust liikmest. Freiburgi katoliiklik peapiiskop on Ülem-Reini metropoliit.

Badeni suurhertsogid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1806–1811: Karl Friedrich (* 1728; † 1811)
  • 1811–1818: Karl (* 1786; † 1818)
  • 1818–1830: Ludwig I (* 1763; † 1830)
  • 1830–1852: Leopold (* 1790; † 1852)
  • 1852–1858: Ludwig II (* 1824; † 1858)
  • 1858–1907: Friedrich I (* 1826; † 1907), (aastast 1852 regent, aastast 1856 tiitliga suurhertsog)
  • 1907–1918: Friedrich II (* 1857; † 1928)

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]