Alpi jänesekäpp
| Alpi jänesekäpp | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Leontopodium alpinum Cass., 1822 |
Alpi jänesekäpp ehk eedelveiss (Leontopodium alpinum) on korvõieliste sugukonna jänesekäpa perekonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede liik.
Sisukord |
[redigeeri] Välimus
Alpi jänesekäpp on aias keskmiselt 10–15 cm kõrgune puhmik, looduslikes tingimustes, vaevu huumusega kaetud kaljudel, võivad nad olla vaid 5 cm kõrgused. Varre tipus asuvaid pruunikate soomustega korvõisikuid ümbritsevad tähtjalt valgeviltjad kõrglehed.
[redigeeri] Levila
Alpi jänesekäpp kasvab pärismaisena lubjarikastel mäginiitudel Pürenee, Alpi ja Balkani mäestikes.
[redigeeri] Kasvukoht
Eelistab vett hästi läbilaskvat lahjat ja mõningase lubjasisaldusega mulda.
[redigeeri] Kasutamine
Eestis kasvatatakse teda aedades ilutaimena. Alpi jänesekäpa sortidest on üsna levinud 'Mignon', 'Everest', 'Stella Bavaria', 'Matterhorn'.
[redigeeri] Kultuuris
Paljudes Euroopa riikides kasutatakse alpi jänesekäppa rahvusliku sümbolina, kaubamärkide osana, ka rahatähtedel (näiteks Rumeenia 50-leisel), müntidel (näiteks Austria 2-eurosendisel) jm. Salzburgi linna kandideerimisel 2014. aasta taliolümpiaks kujutati eedelveissi ka olümpialogol.
