Föön

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on tuulest; kuivatusseadme kohta vaata Föön (tehnika)

Föön on kuiv ja kuum mägedest laskuv tuul.

Teke[muuda | redigeeri lähteteksti]

Fööni tekitab rõhkude vahe mäeaheliku tuulepealse nõlva kõrgrõhuala ning tuulealuse nõlva madalrõhuala vahel. Vastu mäeahelikku puhuv tuul lükkab õhu mägede jalamilt üle mägede. Mööda mäekülge ülespoole liikuv õhk paisub ja jahtub, sest õhurõhk on kõrgemal madalam. Algul jahtub suhteliselt kuiv õhk kuivadiabaatiliselt 10 kraadi võrra kilomeetri kohta. See kestab seni, kuni suhteline õhuniiskus on 100%. Seejärel leiab aset märgadiabaatiline jahtumine. Sealjuures osa õhus sisalduvast niiskusest kondenseerub ning sajab alla. Veeauru kondenseerudes eraldub soojus, mis takistab õhu jahtumist. Märgadiabaatiline gradient sõltub mitmest asjaolust, kuid on reeglina umbes 5...6 °C/km: õhu temperatuur langeb 6 kraadi kilomeetri kohta. Mida kõrgemale õhk tõuseb, seda kuivemaks ta jääb. See protsess kestab, kuni õhk jõuab mäeharjale.

Ületades mäe, hakkab õhk sealse madalama rõhu tõttu laskuma. Nüüd ta soojeneb kuivadiabaatiliselt, sest õhu suhteline niiskus on langenud väga madalale. Kuivadiabaatiline gradient on umbes 10 °C/km. Seega soojeneb õhk palju kiiremini, kui ta tõustes jahenes. Seetõttu on õhk mägede tuulealusel nõlval märgatavalt soojem kui samal kõrgusel tuulepealsel küljel. Vahe on seda suurem, mida kõrgemad on mäed. Mida kõrgemale temperatuur tõuseb, seda kuivemaks õhk jääb. Mägede tuulealustel nõlvadel tekib tugev, puhanguline, soe ja kuiv tuul.

Toime[muuda | redigeeri lähteteksti]

Föön võib õhutemperatuuri mõne tunni jooksul 30 kraadi võrra tõsta, USA-s isegi 20 kraadi mõne minuti jooksul. Oletame, et niiske, 24°C temperatuuriga tuul ületab 4 km kõrguse mäe. Tema temperatuur teisel pool mäge oleks siis 24+(10–6)×4=40°C, selline nähtus on tavaline Surmaorus USA-s, mis on üks maailma palavamaid piirkondi.

Alpide föön võib esile kutsuda tugevaid torme tuule kiirusega 150 km/h. Need tormid kahjustavad sageli hooneid ja metsa.

Föön kõrvaldab ka lume. See efekt ei tulene ainult soojusest, vaid ka kuivusest.

Fööni puhul on peaaegu sinise taeva („fööniakna“) ees pilvesein („föönimüür“).

Mägede tuulealusel küljel tekivad tuulealused lained, mis ulatuvad mägedest kõrgemale. Piisava õhuniiskuse puhul moodustuvad sealjuures iseloomulikud pilved (läätsekujulised kõrgrünkpilved ehk "fööniläätsed"). Tuulealustes lainetes võivad purilennukid tõusta kõrgusele üle 10 000 m.

Alpide põhjaküljel kaasneb fööniga kuivuse tõttu väga hea nähtavus.

Mõju inimese tervisele[muuda | redigeeri lähteteksti]

Föön soodustab südame- ja vereringehaigusi. Paljudel inimestel tekivad peavalud, iiveldus, kiire väsimine. Fööni ajal on inimestel halb enesetunne, nad ärrituvad kergesti ja võivad muutuda agressiivseks. Föönide piirkonnas esineb sagedamini enesetappe. Tervisehäirete põhjuseks on tõenäoliselt väikesed õhurõhu kõikumised, mis tekivad maapinna lähedal oleva külma õhu ning sooja fööniõhu vahel.

Kohalikud nimetused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Algselt nimetati fööniks Alpide fööni. Maailma eri paigus on föönil mitmeid nimetusi:

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välisviited[muuda | redigeeri lähteteksti]