Viin

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib linnast; joogi kohta vaata artiklit Viin (jook)

Viin

saksa Wien

Wien 3 Wappen.svg
Viini vapp
Flag of Vienna.svg
Landesflagge
Wien Dienstflagge.PNG
Dienstflagge
Viini lipp

Pindala: 414,90 km²
Elanikke: 1 693 000 (2009)

Koordinaadid: 48° 13′ N, 16° 22′ E48.21666666666716.366666666667koordinaadid: 48° 13′ N, 16° 22′ E
Viini asukoht Austria kaardil

UNESCO maailmapärandi logoViini vanalinn

UNESCO maailmapärand
Asukoht Austria Austria
Tüüp Kultuurimälestis
Kriteeriumid I, IV, VI
Viited 1033
Regioon* Euroopa ja Põhja-Ameerika
Koordinaadid 48° 13′ 0″ N, 16° 23′ 0″ E48.21666666666716.383333333333
UNESCO nimekirjas
Nimekirja arvatud 2001  (25. istung)
*Regioon on UNESCO määratletud

Viin on Austria pealinn ja ka üks Austria liidumaa. Ta asub Doonau ääres.

Viini kõrgeimad ehitised on Donauturm ja Millennium Tower.

Viini vanalinn kuulub 2001. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Viinis on parasvöötme kliima. Aastas sajab keskmiselt 621 mm sademeid. Kõige kuivemad kuud on jaanuar (37 mm) ja veebruar (39 mm), kõige sajusemad juuni (70 mm) ja juuli (68 mm).

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viin on olnud pidevalt asustatud juba 2500 aastat. Linna esimesed asukad olid keldid.

Roomlased hõivasid selle asula pärast Noricumi kuningriigi vallutamist. Nad nimetasid seda asulat Vindobonaks (sõna vindo tähendab keldi keeles 'valge'). Nad kindlustasid selle ja muutsid sõjaväelaagriks, et kaitsta Rooma riiki põhja pool elavate germaanlaste vastu. Vindobonas paiknes algul aala, hiljem terve leegion. Ühtlasi oli Vindobonas Doonau laevastiku peatuspaik. Tollal asus ida pool vanem ja tähtsam leegionilaager Carnuntum. [1]

Pannoonia provintsiga liideti Carnuntum juba Tiberiuse ajal, aga Vindobona mitte enne Claudiuse aega. Markomanni sõja ajal 180 suri Vindobonas keiser Marcus Aurelius. [1]

Vindobona asus strateegiliselt tähtsas kohas, kus said kokku kaks olulist kaubateed: Doonau ja merevaigutee. Sellepärast tekkis Vindobona juurde peagi tsiviillinn. 3. sajandil sai see munitsiipiumiks. 5. sajandil lahkusid Vindobonast Rooma väeüksused. [1]

Kogu varakeskaja jooksul säilisid Viinil sidemed keltidega, sealhulgas iirlastega. Näiteks Melki katedraali on maetud iiri munk Püha Colman (Koloman). Salzburgi piiskop oli 40 aastat iirlane Püha Vergilius ehk Vergilius Maamõõtja. 12. sajandil asutasid iiri päritolu benediktiinid siiakanti kloostri.

Keskajal oli Viin Babenbergide dünastia kodu. 1246 suri Babenbergide pealiin välja. 1440 sai Viin Habsburgide dünastia residentsiks ja jäi selleks kuni nende kukutamiseni 1918. Nende võimu all sai Viin Saksa-Rooma riigi pealinnaks ning kultuurikeskuseks, eriti kunsti ja muusika keskuseks. 14851490 okupeeris linna Ungari.

Viin sai tuntuks kohana, mida idamaalased vallutada ei suuda. 13. sajandil jõudis Viini lähedale Mongoli impeeriumi sõjavägi, kuid pöördus tagasi väejuhi Ogedei-khaani surma tõttu. Ka Osmanite riik ei suutnud Viini vallutada (Viini piiramine 1529 ja Viini lahing 1683). Küll aga tabas linna 1689 muhkkatk, tappes kolmandiku linnaelanikest.

1804 kuulutati välja Austria keisririik ja Viin sai selle pealinnaks. 1815 toimus linnas Viini kongress. 1867 reorganiseeriti see riik Austria-Ungariks.

Esimeses maailmasõjas osales Austria-Ungari Keskriikide poolel. Sõda lõppes kaotuse ja impeeriumi lagunemisega. Impeeriumi maa-alale tekkis mitu riiki, millest Austria ei olnud kõige suurem, ja osa territooriume anti teistelegi riikidele. Austria sõjajärgne territoorium, mis üldiselt langeb kokku tänapäevasega, hõlmas Austria-Ungari territooriumist üksnes 12%.

1938. aasta märtsis toimus anšluss. Austria liidendati Saksamaaga ja Viin lakkas olemast pealinn. Järgnes Teine maailmasõda, mis lõppes Saksamaa ja tema liitlaste lüüasaamisega.

Punaarmee vallutas Viini 1945. aasta aprillis. Nagu Berliin, nii ka Viin jagati nelja okupeeriva võimu vahel ning need olid ümbritsetud Nõukogude Liidu okupatsioonitsooniga. See tekitas probleemi: mis saab siis, kui NSV Liit otsustab linna ülejäänud tsoonid isoleerida välismaailmast, nagu ta oli seda teinud Berliinis. Lääne-Berliini hakkasid lääneriigid seepeale varustama lennukite abil, aga Viinis oli see raskendatud, sest Lääne-Viini ei jäänud häid lennuvälju. Kriis lahenes 1955 nii, et kõik okupatsiooniväed viidi Viinist välja ja Austria kuulutati neutraalseks maaks.

Pärast Tšehhoslovakkia lagunemist, kui Bratislava sai Slovakkia pealinnaks, on Viin ja Slovakkia Euroopa kaks teineteisele kõige lähemal asuvat pealinna. Nende vahe on umbes 80 km ja nad mõlemad asuvad Doonau kaldal.

Austria ühines Euroopa Liiduga 1995.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viini raekoda öösel
Gasometer Viinis

Elanike arvu poolest on Viin Austria suurim linn. Seal elab veerand kogu Austria elanikest. Euroopa Liidus on Viin elanike arvult 10. linn.

Aastal 1910 oli Viin impeeriumi keskus ja seal elas 2 miljonit inimest. Kunagi varem ega hiljem ei ole Viini elanike arv nii suur olnud. Sel ajal kuulus Viin maailma 10 suurima linna hulka. Kolmandik linlastest olid slaavlased või ungarlased. Tšehhide arvult oli Viin maailma teine linn Praha järel. Pärast Esimest maailmasõda pöördus neist enamik oma ajaloolisele kodumaale tagasi, mis tähendas suurt langust rahvaarvus. Aasta 1910 rahvaarv ei ole tänapäevani taastunud.

1923 elas Viinis 201 513 juuti. Juutide arvult oli Viin Euroopa kolmas linn. Enamik nendest hukati Teise maailmasõja ajal.

2001. aastal oli 16% Viini elanikest kodakondsuselt mitteausterlased. Peaaegu pooled viimastest olid pärit Jugoslaaviast, peamiselt serblased. Viinlaste hulgas oli ka 2,5% türklasi, 0,9% poolakaid ja 0,8% sakslasi.

Aasta 1754 1800 1850 1900 1910 1923 1939
Elanike arv 175 460 271 800 551 300 1 769 137 2 083 630 1 918 720 1 770 938
Aasta 1951 1961 1971 1981 1991 2001 2008
Elanike arv 1 616 125 1 627 566 1 619 885 1 531 346 1 539 848 1 550 123 1 678 435

Viinil on kolmteist sõpruslinna: Belgrad (Serbia), Bratislava (Slovakkia), Brno (Tšehhimaa), Budapest (Ungari), Istanbul (Türgi, alates 2007), Kiiev (Ukraina), Ljubljana (Sloveenia), Moskva (Venemaa), Zagreb (Horvaatia, alates 1994), Tabriz (Iraan, alates 2009), Tel Aviv (Iisrael), Tunis (Tuneesia) ja Varssavi (Poola, alates 2001).

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Antiigileksikon, 2. kd., lk. 271

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vikisõnastik logo
Vikisõnastiku artikkel: