Saksimaa kuningriik

Allikas: Vikipeedia
Saksimaa kuningriigi vapp

Saksimaa kuningriik oli aastatel 18061918 tänapäeva Saksimaa liidumaa territooriumil eksisteerinud riik.

Aastatel 18061813 kuulus Saksimaa kuningriik Reini Liitu, 18141866 Saksa Liitu, 18671871 Põhja-Saksa Liitu ja 18711918 Saksa Keisririigi koosseisu. Kuningriigi pealinnaks oli Dresden.

Saksi kuningriik oli Saksimaa kuurvürstiriigi otsene järglane. Kuurvürstiriigi valitseja Friedrich August III kuulutas end pärast Saksa-Rooma riigi lõppu kuningaks ning Saksimaast sai Napoleon I liitlane. Juriidiliselt toimus see pärast Poznańi rahulepingu sõlmimist 11. detsembril 1806. See rahu lõpetas sõja Prantsusmaa ja Saksimaa vahel ning Saksimaast sai Reini Liidu liige. Saksimaa oli Neljandas Koalitsioonisõjas Preisimaa liitlasena kandnud tõsiseid kaotusi (Jena ja Auerstedti lahing).

Aastal 1813 oli Saksimaa üks Napoleon I väheseid liitlasi, kes talle truuks jäid ning seetõttu kannatas ta karmilt: riigi okupeeris Venemaa ning Preisimaa soovis selle täielikult annekteerida.

Viini Kongressil lahendati Saksimaa probleem nii, et enamik riigist liidetigi Preisimaaga, kuid umbes 40 protsenti maast anti Friedrich Augustile tagasi. Järgnevaltki jäi riik Preisi-vastaseks, võideldes tolle vastu Preisi-Austria sõja ajal. Pärast sõda oli riik siiski sunnitud liituma Preisimaa moodustatud Põhja-Saksa Liiduga ning 1871 ka Saksa keisririigiga.

Vaata ka:[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]