Liechtensteini lipp

Allikas: Vikipeedia
Liechtensteini lipp alates 1937. aastast.

Liechtensteini lipp on Liechtensteini Vürstiriigi riigilipp.

Praegusel kujul on lipp kasutusel 30. juunist 1982.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lipul on kaks võrdset horisontaalset laidu (ülal sinine, all punane). Sinise laiu vardapoolses ääres on kuldne kroonisarnane vürstikübar.

Lipu proportsioonid on 3:5.

Tõlgendus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühe tõlgenduse järgi sümboliseerib sinine värv taevast ja punane koidupuna mägedes[viide?] või õhtutuld (või maa tuld). Teise tõlgenduse järgi meenutab sinine Reini jõge ning punane vürsti kuldset-punast lippu.

Kuldne vürstikübar sümboliseerib rahva, vürstliku perekonna (Fürstenhaus) ja riigi ühtsust.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

See lipp on tsiviillipp ning teenistuslipp maal.

Lipul (Landesfarben 'maavärvid') on neli varianti:

  • Flagge (varda külge nööri abil vabalt kinnitatud (heisatud) lipp
  • Fahne (varda külge jäigalt kinnitatud (kantav) lipp)
  • Banner (lipu modifikatsioon: põikivardalt ripub alla ristkülikukujuline võrdsete vertikaalse sinise ja punase laiuga lipp proportsioonidega 4:1; sinise laiu ülaosas on kroonisarnane kuldne vürstikübar)
  • Wimpel (väike kolmnurkne vimpel võrdse sinise (ülal) ja punase (all) väljaga; sinisel laiul on kuldne vürstikübar)[1]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liechtensteini lipp 1719–1852, vana vürstilipp.

Esimene Liechtensteini lipp võeti kasutusele 1719. See koosnes kahest rõhtsast laiust nagu tänapäevanegi, ülemine oli kuldne (kollane) ja alumine punane. Tõenäoliselt tulid need 18. sajandil vürstilossis kasutatud livreede värvidest. Nii selle kui kõigi järgmiste Liechtensteini lippude külgede suhe on 3:5.

Liechtensteini lipp 1852–1921

Aastal 1852 lippu muudeti. Uuel lipul oli kaks püstist laidu, millest parempoolne oli sinine ja vasakpoolne punane. Värvivahetust on seostatud vürstilossi livreede värvi muutusega. Värvid on tuntud hiljemalt 1764. aastast.

Liechtensteini lipp 1921–1937

5. oktoobril 1921 tõsteti Liechtensteini põhiseadusega laiud ümber nii, nagu nad tänapäeval on: sinine ülal ja punane all. Esialgu lipul vürstikübarat ei olnud. Vürstikübar lisati 24. juunil 1937. aastal pärast seda, kui 1936. aasta suveolümpiamängudel selgus, et Liechtensteini tollane lipp on identne Haiti lipuga[2].

30. juunil 1982 anti välja uued lipuseadused, millega muu hulgas muudeti pisut vürstikübara kuju.

Teised lipud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liechtensteini valitsuse ja Maapäeva standart

Liechtensteini valitsuse ja Maapäeva standart on võrdse sinise ja punase horisontaalse laiuga, keset lippu on suur Liechtensteini vapp. Proportsioonid on 3:5.[3]

Vürsti standart

Liechtensteini vürsti standart on sinise ja punase vertikaalse laiuga, keskel on suur Liechtensteini vapp, lipu igas ääres on lai kuldne (kollane) riba. Proportsioonid on 3:5.[4] See lipp kehtestati 30. juunil 1982.

Vürstitruud liechtensteinlased heiskavad siiski sageli vana vürstilipu (praeguse vürstliku perekonna lipu), mis on vürstisuguvõsa värvides (kuldne ja punane). Analoogiliselt riigilipuga on see kasutusel neljal kujul.[5]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]