Mäesuusatamine

Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises.

Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest, kui mägikuurortidesse paigaldati suusatõstukid, et suusatajad saaksid kerge vaevaga tagasi mäe tippu, nii et nad said järskudelt nõlvadelt mitu korda alla lasta, mis muidu oleks olnud liiga väsitav. Mäesuusatamine on populaarne kõikjal, kus leidub lund ja mäenõlvi ning kuhu on võimalik rajada suusatõstukeid, sealhulgas paljudes kohtades Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis.

Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on, seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda.

Ajalugu

Mäesuusatamise kodumaa on Norra, nüüdisajal harrastatakse seda eriti Alpimaades (sellest ka nimetus alpiala), kuid üha rohkem ka kogu põhjapoolkeral. Esimene võistlusslaalom peeti 1922 Mürrenis (Šveits).

Võistlused

Suusatamise ajaloos on olnud mitmesuguseid võistlusi. Tippmäesuusatajad võistlevad iga-aastastel maailmakarikavõistlustel, alates 1939. aastast iga kahe aasta tagant peetavatel maailmameistrivõistlustel ja iga nelja aasta tagant toimuvatel taliolümpiamängudel.

Mäesuusatamise võistlusalade seas on:

• Slaalom
• Suurslaalom
• Ülisuurslaalom
• Kiirlaskumine
• Alpi kahevõistlus
• Kiirsuusatamine
• Võistkonnavõistlus

Mäesuusatamise maailmakarikavõistlused

Elukutselised mäesuusatajad võistlevad maailmakarikasarja etappidel slaalomis, suurslaalomis, ülisuurslaalomis ja kiirlaskumises. Võistlusi peetakse mitmel pool Euroopas, USA-s ja Kanadas. Punkte arvestatakse vastavalt etappidel saavutatud kohtadele. Iga hooaja lõpul saab üldvõitjaks see, kes on saanud kõige rohkem punkte.

Olümpiamängud

Mäesuusatamine on olümpiaala 1936. aasta Garmisch-Partenkircheni mängudest. Algul oli kavas ainult alpi kahevõistlus (kiirlaskumine + slaalom). 1948. aasta Sankt Moritzi olümpiamängudel lisandusid kiirlaskumine ja slaalom eraldi aladena. 1952. aastal Oslos jäeti ära alpi kahevõistlus ja lisandus suurslaalom.

Alates 1988. aasta taliolümpiamängudest Calgarys on mäesuusatamises kavas viis ala: kiirlaskumine, supersuurslaalom, suurslaalom, slaalom ja alpi kahevõistlus.

Mäesuusatamine taliolümpiamängudel

1936 Garmisch-Partenkirchen · 1948 St. Moritz · 1952 Oslo · 1956 Cortina d'Ampezzo · 1960 Squaw Valley · 1964 Innsbruck · 1968 Grenoble · 1972 Sapporo · 1976 Innsbruck · 1980 Lake Placid · 1984 Sarajevo · 1988 Calgary · 1992 Albertville · 1994 Lillehammer · 1998 Nagano · 2002 Salt Lake City · 2006 Torino · 2010 Vancouver

Vaata ka

• Mäesuusatamise maailmameistrivõistlused
• Mäesuusakool
• Eesti mäesuusatajate loend

Välislingid

• Meeste kõigiaegade edetabel mäesuusatamises ski-db.com koduleheküljel
• Naiste kõigiaegade edetabel mäesuusatamises ski-db.com koduleheküljel