Aasta sportlane
|
See artikkel räägib Eesti aunimetusest; Soome aunimetuse kohta vaata artiklit Aasta sportlane (Soome). |
Aasta Sportlane on auhind, mida antakse alates 1955. aastast Eesti parimale sportlasele. Võitjad kuulutatakse välja Eesti Olümpiakomitee auhinnagalal Spordiaasta Tähed.
Kõige rohkem kordi on selle auhinna saanud jalgrattur Erika Salumäe (üheksa korda) ja suusataja Kristina Šmigun (kaheksa korda).
Jalgratturitest võitis järjest enim auhindu Aavo Pikkuus, kes oli parim sportlane viis aastat (1974–1978). Erinevatel aastatel auhinna võitjate seas on kolm sama ujujate dünastia esindajat. 1957. aastal sai parimaks sportlaseks Ulvi Voog, 1977. aastal tunnistati parimaks sportlaseks tema tütar Kaire Indrikson ning aastatel 2011–2012 tunnustati Voogi lapselast ja Indriksoni õetütart Triin Aljandit.
Aasta sportlane valitakse tavaliselt ühe aasta sporditulemuste põhjal internetis toimunud rahvaküsitluse, spordiliitude hinnangute ja spordiajakirjanike valikute liitmisel.
Aasta sportlased
[muuda | muuda lähteteksti]
Statistika
[muuda | muuda lähteteksti]- Kõige noorem laureaat: 16 aastat – Kaire Indrikson (1977) ja Marina Trofimova (1980); meestest 20-aastane Aavo Pikkuus (1974)
- Kõige vanem laureaat: 46 aastat – Paul Keres (1962); naistest 35-aastane Heidi Rohi (2001)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Varasemad aastad — aastasportlane.eok.ee
- Eesti spordiliikumise arengu kronoloogia
- Aasta sportlased 2009 on Ksenija Balta ja Andrus Veerpalu, võistkond sõudmise kahepaat, treener Mati Alaver
- Aasta sportlased 2010 on Kristina Šmigun-Vähi ja Nikolai Novosjolov, võistkond Eesti võrkpalli rahvuskoondis, treener Avo Keel