Raimond Kaugver

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Raimond Kaugver (25. veebruar 1926 Rakvere24. jaanuar 1992 Tallinn) oli eesti kirjanik.

Biograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Raimond Kaugveri haud

Kaugver sündis raamatupidaja perekonnas. Aastatel 1937–1943 õppis ta progümnaasiumis ja gümnaasiumis. 1943 põgenes ta Soome, kus astus 200. eesti jalaväerügementi. 1945–1949 oli sunnitöölaagris Vorkuta lähedal.

Aastail 1950–1961 teenis leiba Tallinna Trammitrustis, hiljem töötas ka kaevuri, puhkekodu abidirektori ja teatri kirjandusala juhatajana.

Aastast 1964 oli ta kutseline kirjanik.

Oli Eesti Kongressi liige.

Tema tütar Katrin Kaugver on tuntud tõlkija ja raamatukogutöötaja.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Kaugver kirjutas Eesti Raadiole üle kahekümne kuuldemängu, millest mõnda mängitud ka välisriikide raadiotes. Tema romaane on tõlgitud vene, soome jt keeltesse.

Romaanid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Keskpäevavalgus" (1962)
  • "Igapäevane leib" (1964)
  • "Seitsmendas Läänes" (1965)
  • "Nelikümmend küünalt" (1966; 2. trükk: Rooma 1976; 3. trükk 1979; 4. trükk 1995; 5. trükk 2008)
  • "Jumalat ei ole kodus" (1971)
  • "Ja kõik on kuhugi teel" (1974)
  • "Suurte arvude seadus" (1978)
  • "Kolm romaani" (1979, romaanide "Seitsmendas läänes", "Nelikümmend küünalt" ja "Jumalat ei ole kodus" kordustrükk)
  • "Disko" (1982; 2. trükk 1995)
  • "Vana mees tahab koju" (1983; 2. trükk 1985; 3. trükk 2002)
  • "Meie pole süüdi" (1984; 2. trükk 1996)
  • "Pariisi lõbusad naised" (1985; 2. trükk 2002; 3. trükk 2016)
  • "Tee isa juurde" (1987)
  • "Kas ema südant tunned sa?" (1988)
  • "Laev keset rägastikku" (1990)
  • "Postuumselt rehabiliteeritud" (1990)
  • "Peotäis tolmu" (1992, autobiograafiline lapsepõlveromaan)
  • "Laevad kaotavad tüüri" (1993, kirjutatud 1951, kirjanduslikult toimetanud ja saatesõna: Teet Kallas)
  • "Sillad põlevad" (2007, 1958 kirjutatud lühiromaan)
  • "Põhjavalgus" (2010; kirjutatud vangilaagris 1947–1951, järelsõna: Ain Kaalep)
  • "Võõra mõõga teenistuses" (2011; kirjutatud 1959, järelsõna: Jaak Urmet)
  • "Viimse meheni. Kooliromaan" (2017; esmatrükk ajakirjas Haridus 1990/7 – 1991/10; toimetanud ja saatesõna: Katrin Kaugver); teos on loetav Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis

Novelli- ja jutustustekogud[muuda | muuda lähteteksti]

  • "60 minutit" (1968)
  • "Tuuleveskid" (1974)
  • "Külalisteraamat" (1977)
  • "Oh mis kena maailm" (1983)
  • "Kirjad laagrist" (1989)

Jutustus[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Keele ja Kirjanduse" ringküsitlus kirjanikele. Raimond Kaugver – Keel ja Kirjandus 1974, nr 5, lk 297–298
  • Raimond Kaugver, "Meenutusi kirjanduslikest takistusjooksudest" – Keel ja Kirjandus 1988, nr 7, lk 433–436
  • Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, ER 1991, lk 263–266 (ülevaate autor Ülo Tonts) ja bibliograafia lk 280
  • Villem Gross, "In memoriam Kaugver" – Keel ja Kirjandus 1992, nr 4, lk 251–252
  • Aivar Kull, "Rahvas, kunst ja Kaugver" – Päevaleht 7. 12. 1993 ja A. Kulli raamatus "Kulli pilk", Tartu 2005, lk 241–244
  • "Raimond Kaugver ja KGB" (dokumente, koostanud ja tõlkinud Tõnis Ritson) – Kultuurimaa 18. september 1996, lk 15
  • Oskar Kruus, "Raimond Kaugveri rada kirjandusse" – Keel ja Kirjandus 2000, nr 9, lk 634–645 ja nr 10, lk 723–730
  • Ain Kaalep, "Lisandusi Raimond Kaugveri biograafiale" – Keel ja Kirjandus 2000, nr 11, lk 823–824
  • Rein Veidemann, "101 Eesti kirjandusteost" Tallinn, 2011, lk 114–115 (Raimond Kaugver, "Põhjavalgus")

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]