Mine sisu juurde

Ristimine

Allikas: Vikipeedia
"Neofüütide ristimine", Masaccio (1425–1426)

Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde. Ristimise läbi vabastatakse meid pattudest ning me sünnime taas Jumala lastena, me saame Kristuse liikmeteks, siseneme Kirikusse ning osaleme Tema läkituses (vrd Firenze Kirikukogu: DS 1314; CIC can. 204, par. 1; 849; CCEO can. 579, par. 1): “Ristimine on vee ja Sõna kaudu taassünni sakrament” (Catechismus Romanus, 2,2,5)." [1]

Ristimist tunnistavad sakramendina kõik kristlikud kirikud.

Ristimise lähtealuseks on pärimuslikud puhastusrituaalid. Algset vettekastmist praktiseerivad veel vaid õigeusklikud ja baptistid. Teistes kirikutes praktiseeritakse veega piserdamist.

Juulis 2017 pühitseti Tartus Eesti esimene ujuv ristimiskabel.[2]

  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. august 2018. Vaadatud 7. jaanuaril 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. Eesti esimene ristimismaja sai õnnistuse nii preestrilt kui ka taevalt, Õhtuleht, 21. juuli 2017