Kuressaare: erinevus redaktsioonide vahel
P +viide |
PResümee puudub |
||
| 35. rida: | 35. rida: | ||
Omapäraste nn Saaremaa klassitsismile omaste hoonete rohkuse tõttu võeti Kuressaare vanalinn [[1973]]. aastal riikliku kaitse alla, tänapäeval on see Kuressaare vanalinna [[muinsuskaitse]]ala. |
Omapäraste nn Saaremaa klassitsismile omaste hoonete rohkuse tõttu võeti Kuressaare vanalinn [[1973]]. aastal riikliku kaitse alla, tänapäeval on see Kuressaare vanalinna [[muinsuskaitse]]ala. |
||
Kuressaarel on [[omavalitsus]]e staatus alates [[1. oktoober|1. oktoobrist]] [[1990]]. Kaasajal on suur osa linnast orienteeritud turismile, aasta ringi võib seal kuulda soome, rootsi, saksa |
Kuressaarel on [[omavalitsus]]e staatus alates [[1. oktoober|1. oktoobrist]] [[1990]]. Kaasajal on suur osa linnast orienteeritud turismile, aasta ringi võib seal kuulda soome, rootsi, saksa ja muid keeli. |
||
30. aprillil 2017 |
30. aprillil 2017 andis linnapea Madis Kallas Kuressaarele [[päikesepealinn]]a nimetuse. |
||
== Linnaosad == |
== Linnaosad == |
||
| 76. rida: | 76. rida: | ||
== Rahvastik == |
== Rahvastik == |
||
[[1922]]. aastal loeti Kuressaares kokku elavat 2666 eestlast, 34 rootslast, 401 sakslast, 156 venelast |
[[1922]]. aastal loeti Kuressaares kokku elavat 2666 eestlast, 34 rootslast, 401 sakslast, 156 venelast ja 39 juuti. |
||
[[1934]]. aastaks oli rahvaarv veidi muutunud. Kuressaares elas 3938 eestlast, 24 rootslast, 321 sakslast, 199 venelast |
[[1934]]. aastaks oli rahvaarv veidi muutunud. Kuressaares elas 3938 eestlast, 24 rootslast, 321 sakslast, 199 venelast ja 22 juuti. |
||
[[Eesti 2000. aasta rahvaloendus|2000. aasta rahvaloenduse]] andmeil elas Kuressaares kokku 14 548 eestlast, 211 venelast, 63 ukrainlast, 35 soomlast, 12 valgevenelast, 3 sakslast ja 1 juut. |
[[Eesti 2000. aasta rahvaloendus|2000. aasta rahvaloenduse]] andmeil elas Kuressaares kokku 14 548 eestlast, 211 venelast, 63 ukrainlast, 35 soomlast, 12 valgevenelast, 3 sakslast ja 1 juut. |
||
| 105. rida: | 105. rida: | ||
|- |
|- |
||
|'''Kokku''' |
|'''Kokku''' |
||
| style="text-align:right;"|''' |
| style="text-align:right;"|'''12 140''' |
||
| style="text-align:right;"|'''100''' |
| style="text-align:right;"|'''100''' |
||
| style="text-align:right;"|''' |
| style="text-align:right;"|'''14 207''' |
||
| style="text-align:right;"|'''100''' |
| style="text-align:right;"|'''100''' |
||
| style="text-align:right;"|''' |
| style="text-align:right;"|'''16 166''' |
||
| style="text-align:right;"|'''100''' |
| style="text-align:right;"|'''100''' |
||
| style="text-align:right;"|''' |
| style="text-align:right;"|'''14 925''' |
||
| style="text-align:right;"|'''100''' |
| style="text-align:right;"|'''100''' |
||
| style="text-align:right;"|''' |
| style="text-align:right;"|'''13 166''' |
||
| style="text-align:right;"|'''100''' |
| style="text-align:right;"|'''100''' |
||
|- |
|- |
||
|[[eestlased]] |
|[[eestlased]] |
||
| style="text-align:right;"| |
| style="text-align:right;"|10 658 |
||
| style="text-align:right;"|87,79 |
| style="text-align:right;"|87,79 |
||
| style="text-align:right;"| |
| style="text-align:right;"|12 783 |
||
| style="text-align:right;"|89,98 |
| style="text-align:right;"|89,98 |
||
| style="text-align:right;"| |
| style="text-align:right;"|14 999 |
||
| style="text-align:right;"|92,78 |
| style="text-align:right;"|92,78 |
||
| style="text-align:right;"| |
| style="text-align:right;"|14 548 |
||
| style="text-align:right;"|97,47 |
| style="text-align:right;"|97,47 |
||
| style="text-align:right;"| |
| style="text-align:right;"|12 861 |
||
| style="text-align:right;"|97,68 |
| style="text-align:right;"|97,68 |
||
|- |
|- |
||
| 178. rida: | 178. rida: | ||
== Kuressaarest pärit tuntud inimesi == |
== Kuressaarest pärit tuntud inimesi == |
||
* [[Johannes Aavik]], Saare maakonnas sündinud, Kuressaares elanud ja gümnaasiumihariduse saanud ning hiljem samas koolis eesti keele õpetajana töötanud eesti [[keeleteadlane]] |
* [[Johannes Aavik]], Saare maakonnas sündinud, Kuressaares elanud ja gümnaasiumihariduse saanud ning hiljem samas koolis eesti keele õpetajana töötanud eesti [[keeleteadlane]] |
||
* [[Joosep Aavik]], Kuressaares sündinud ja elanud organist |
* [[Joosep Aavik]], Kuressaares sündinud ja elanud organist |
||
* [[Bernd Freytag von Loringhoven]], Kuressaares sündinud [[Wehrmacht]]i staabiohvitser, [[Adolf Hitler|Hitleri]] lähikondlane |
* [[Bernd Freytag von Loringhoven]], Kuressaares sündinud [[Wehrmacht]]i staabiohvitser, [[Adolf Hitler|Hitleri]] lähikondlane |
||
| 245. rida: | 245. rida: | ||
*[[Päikesepealinn]] |
*[[Päikesepealinn]] |
||
*[[Kuressaare külanõukogu]] |
*[[Kuressaare külanõukogu]] |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
==Viited== |
==Viited== |
||
| 267. rida: | 262. rida: | ||
<ref name="riigiteataja2017">[https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017006 Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine]</ref> |
<ref name="riigiteataja2017">[https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017006 Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine]</ref> |
||
}} |
}} |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
== Välislingid == |
== Välislingid == |
||
| 289. rida: | 289. rida: | ||
==Kaardid== |
==Kaardid== |
||
* [http://www.kuressaare.ee/uus/public/zoomify/LINNA_KAART_2011.jpg Suur Kuressaare (majanumbritega) 2011. aasta kaart] (12629×9933; 10,2 MB |
* [http://www.kuressaare.ee/uus/public/zoomify/LINNA_KAART_2011.jpg Suur Kuressaare (majanumbritega) 2011. aasta kaart] (12629×9933; 10,2 MB JPG-fail) |
||
* [http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid=nlib-digar:44965 Kuressaarele kingitud linnakaart 1930. aastatest] (suumitav digikaart) |
* [http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid=nlib-digar:44965 Kuressaarele kingitud linnakaart 1930. aastatest] (suumitav digikaart) |
||
Redaktsioon: 10. jaanuar 2018, kell 23:53
|
See artikkel räägib linnast; samanimelise küla kohta Tarvastu vallas vaata artiklit Kuressaare küla; linna kohta Leningradi oblastis vaata artiklit Kingissepp. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2010) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Kuressaare | |
|---|---|
|
| |
| Pindala | 15 km² |
| Elanikke |
13 197 (1.01.2023)[1]  |
|
| |
| EHAK-i kood |
3655[2] |
| Koordinaadid | 58° 15′ N, 22° 29′ E |
  | |
 | |
Kuressaare (vanasti ka Kuresaare[3]) on linn Saaremaa lõunarannikul, Saare maakonna halduskeskus. Kuressaare on Eesti kõige läänepoolsem linn.
Linn liitus 2017. aastal Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus kõigi Saaremaal asunud valdadega ühtseks Saaremaa vallaks.[4]
Ajalugu
Pikemalt artiklis Kuressaare ajalugu
Enne linnuse püstitamist 13.–14. sajandil asus Kuressaares arvatavasti muistne sadamakoht, kuhu koondusid kokku kõik ümbruskonna tähtsamad teed.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kuressaare ajalugu |
Linnuse ümber tekkinud Kuressaare alev sai Jakob Kohli, Wolther Rothendorfi ja Gert von Demteri taotlusel linnaõiguse 8. mail 1563 Saare-Lääne piiskopilt hertsog Magnuselt.
13. veebruaril 1733 pani Ivan Kirilov ette kasutada Kuressaare kui Venemaa läänepoolseima linna meridiaani Vene kaartide algmeridiaanina, mis teostati mitmetel 18. sajandi kaartidel.[5]
19. sajandil asutati mudaravila ning Kuressaare sai kuurortlinnaks, mille põhjustas ravimuda avastamine Kihelkonnas 1824. aastal. Eestis rajati esimesed mudaravilad Saaremaal Rootsikülas (1824) ja Kuressaares Weise heinamaal (1840) kust aga 1858. aastal kolis mudaravila Allee tänavale. Teine Kuressaare mudaravila asus Roomassaare tänaval (1876. aastal) ja kolmas, samuti Allee tänaval (asutati 1883. aastal)[6]. 1878. aastal avati Kuressaares Wildenbergi nahavabrik, mille sisseseade viidi Esimese maailmasõja ajal 1915. aastal Venemaale, hooned hävitati aga 1917. aasta sügisel[7].
Ajalooliselt on Kuressaare tuntud saksakeelse nimega Arensburg, millega paralleelselt on nii sõnas kui kirjas kasutusel olnud eestikeelne kohanimi Kuresaar (aastast 1933 Kuressaare). Nõukogude ajal (1952–1988) kandis linn nime Kingissepa, Saaremaalt pärinenud enamliku revolutsionääri Viktor Kingissepa järgi.
1933. aastal ennustas Johan Sannik prohvetlikult: Kui näete ehk kuulete siin maa peal ühte husarit tulevat ratsa hobuse selgas, liht mustad riided selgas ja heina mõrts on hobuse turjal, kelle hobuse karv on tume lepp ja kelle hobuse kõrgus ulatab kolmest hobuse kõrgusest kuni 12 hobuse kõrguseni ja tuleb tasase sõiduga Kuresaare linna. Siis on arvata ehk on mere ja maa vägede lõpp. Nii kaua on riikis ja riigi rahval rahu elada siin maa peal. [8]
Omapäraste nn Saaremaa klassitsismile omaste hoonete rohkuse tõttu võeti Kuressaare vanalinn 1973. aastal riikliku kaitse alla, tänapäeval on see Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala.
Kuressaarel on omavalitsuse staatus alates 1. oktoobrist 1990. Kaasajal on suur osa linnast orienteeritud turismile, aasta ringi võib seal kuulda soome, rootsi, saksa ja muid keeli.
30. aprillil 2017 andis linnapea Madis Kallas Kuressaarele päikesepealinna nimetuse.
Linnaosad
- Ida-Niidu
- Jänesteküla
- Kullimäe
- Kesklinn
- Kelmiküla
- Marientali
- Merikotka
- Põllu alev
- Rapiküla
- Rehemäe
- Roomassaare
- Smuuli
- Tori linnaosa
- Tuulte Roos
- Veneküla
- Pikemalt artiklis Kuressaare linnapeade loend
Kuressaare linnapea on Madis Kallas.[9]
- Pikemalt artiklis Kuressaare Linnavolikogu, Kuressaare linnavolinike loend 1934, 1939
- Pikemalt artiklis Kuressaare Linnavalitsus[10]
Linna vaatamisväärsused
Vanalinnas (peamiselt 18.–19. sajandist) on säilinud kaks kirikut (Püha Nikolai kirik ja Laurentiuse kirik), kaubahoov, vana veski (1899), sadamaait (1663) ja elamuid. Baroksed raekoda ja vaekoda pärinevad rootsi ajast 17. sajandist, raekoja kõrval asuv rüütelkonna hoone aga 18. sajandist. Vanimaid säilinud hooneid on ka aadressil Kauba tänav 5 asuv pastoraadihoone ning Kitsa ja Kitzbergi tänava nurgal asuv Põlluvahi maja.
Linna suurim vaatamisväärsus on põhiosas 14. sajandist pärinev Kuressaare piiskopilinnus, kus praegu asub Saaremaa muuseum. Ruudukujulise põhiplaaniga linnus koosneb neljast siseõue ümber asetsevast hoonetiivast. Kirdeküljel paiknevad värav ja kaks torni – Pikk Hermann ja Sturvolt. Vaatamisväärsed on ka 17.–18. sajandist pärinevad võimsad muldkindlustused keskaegse linnusetuumiku ümber. Kuressaare linnus on Baltimaadel üks paremini säilinuid, alates 20. sajandi algusest on seda mitmeid kordi restaureeritud.
Vaatamisväärsed on ka Kuressaare Kuurhoone ja Kuressaare lossipark.
Linnusest edelasuunas jääb Tori abajas, kus asub Kuressaare sadam.
Kuressaares asub Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas.
Rahvastik
1922. aastal loeti Kuressaares kokku elavat 2666 eestlast, 34 rootslast, 401 sakslast, 156 venelast ja 39 juuti.
1934. aastaks oli rahvaarv veidi muutunud. Kuressaares elas 3938 eestlast, 24 rootslast, 321 sakslast, 199 venelast ja 22 juuti.
2000. aasta rahvaloenduse andmeil elas Kuressaares kokku 14 548 eestlast, 211 venelast, 63 ukrainlast, 35 soomlast, 12 valgevenelast, 3 sakslast ja 1 juut.
- Kuressaare elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel
| Rahvus | 1970[11] | 1979[12] | 1989[13] | 2000[14] | 2011[15] | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | arv | % | |
| Kokku | 12 140 | 100 | 14 207 | 100 | 16 166 | 100 | 14 925 | 100 | 13 166 | 100 |
| eestlased | 10 658 | 87,79 | 12 783 | 89,98 | 14 999 | 92,78 | 14 548 | 97,47 | 12 861 | 97,68 |
| venelased | 1063 | 8,76 | 1076 | 7,57 | 833 | 5,15 | 211 | 1,41 | 159 | 1,21 |
| ukrainlased | 261 | 2,15 | 187 | 1,32 | 178 | 1,10 | 63 | 0,42 | 41 | 0,31 |
| valgevenelased | 64 | 0,53 | 44 | 0,31 | 51 | 0,32 | 12 | 0,08 | 9 | 0,07 |
| muud | 94 | 0,77 | 117 | 0,82 | 105 | 0,65 | 91 | 0,61 | 96 | 0,73 |
Kuressaarest pärit tuntud inimesi
- Johannes Aavik, Saare maakonnas sündinud, Kuressaares elanud ja gümnaasiumihariduse saanud ning hiljem samas koolis eesti keele õpetajana töötanud eesti keeleteadlane
- Joosep Aavik, Kuressaares sündinud ja elanud organist
- Bernd Freytag von Loringhoven, Kuressaares sündinud Wehrmachti staabiohvitser, Hitleri lähikondlane
- Eerik Haamer, Kuressaares sündinud maalikunstnik
- Louis Kahn, Kuressaares sündinud arhitekt
- Viktor Kingissepp, Kuressaares lapsepõlve veetnud ja gümnaasiumihariduse saanud kommunistlik revolutsionäär
- Anti Liiv, Kuressaares sündinud psühhiaater ja psühholoog
- Ivo Linna, Kuressaares sündinud ja elanud laulja
- Kristjan Luhamets, Kuressaares sündinud vaimulik
- Heli Lääts, Kuressaares sündinud laulja
- Koit Lääts, Kuressaares sündinud keemik
- Richard Otto Maack, Kuressaares sündinud maadeuurija ja loodusteaduste õpetaja
- Konstantin Märska, Kuressaares sündinud filmioperaator, üks eesti filmikunsti rajajaid
- Hannes Nelis, Kuressaares sündinud vaimulik
- Aleksander Poleštšuk, Kuressaares sündinud arhitekt
- Vello Puujalg, Kuressaares sündinud ja elanud maalikunstnik
- Ilmar Raag, Kuressaares sündinud ja elanud filmimees
- Konstantin Ramul, Kuressaares sündinud psühholoog
- Indrek Saar, Kuressaares sündinud ja elanud näitleja ja poliitik
- Hannibal Sehested, Kuressaares sündinud Taani riigitegelane ja väejuht, Norra asehaldur 1642–1651
- Adeele Sepp, Kuressaares sündinud näitleja ja lavastaja
- Jaanus Tamkivi, Kuressaares sündinud poliitik
- Jaan Tammsalu, Kuressaares sündinud ja kohalikku kogudust teeninud eesti vaimulik
- Ilmar Torn, Kuressaares sündinud graafik
- Salome Trei, Kuressaares sündinud graafik
- Juhan Tuuling, Kuressaares sündinud Eesti ja Saksa sõjaväelane (kolonel)
- Ivar Ugi, Kuressaares sündinud Saksamaa keemik
- Voldemar Väli, Kuressaares sündinud eesti maadleja
Sõpruslinnad
- Raseborg (Ekenäsi linn (Tammisaari)), Soome, alates 21. november 1988
- Rønne, Taani, alates 3. oktoober 1991
- Maarianhamina, Soome, alates 24. oktoober 1991
- Skövde, Rootsi, alates 23. juuni 1993
- Sastamala (Vammala), Soome, alates 30. juuni 1994
- Turu, Soome, alates 30. mai 1996
- Talsi, Läti, alates 27. mai 1998
- Kuurne, Belgia, alates 9. august 1998
Vaata ka
- Kuressaare linna teenetemärk
- Kuressaare tänavate loend
- Kuressaare oblast
- Kuressaare Laurentiuse kirik
- Kuressaare Nikolai kirik
- Kuressaare Siioni kirik
- EKNK Kuressaare Kogudus
- Kuressaare lossipark
- Kuressaare raad
- Kuressaare raekoda
- Kuressaare Linnateater
- Kuressaare sadam
- Päikesepealinn
- Sadamaait
- Kuressaare linnastaadion
- Kuressaare linnavolinike loend 1934
- Kuressaare linnavolinike loend (1939)
- Kuressaare massimõrv
- Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium
- Saare Maakonna Keskraamatukogu
- Kuressaare kaubahoov
- Kuressaare mõis (Tarvastu kihelkonnas Viljandimaal)
- Kuressaare lade
- Kuressaare merepäevad
- Päikesepealinn
- Kuressaare külanõukogu
Viited
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 18.07.2023.
- ↑ http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4412334&siteLanguage=et, vaadatud 4.11.2017.
- ↑ Eesti Keel ; 1. 1924.
- ↑ Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine
- ↑ Endel Varep. Hiiumaa ja Saaremaa meridiaan. Eesti Loodus, 1975, nr. 8, lk. 463–468.
- ↑ Kuressaare minevikust ja tulevikust, Saarte Hääl, 7. detsember 2009
- ↑ Urmas Kiil, Sajanditagune ärev suvi Saaremaal, Saarte Hääl, 20. juuli 2015
- ↑ Johan Sannik. 7 miljardi taevariiki maapeal. Kuresaares 1933. Lk. 21.
- ↑ Kuressaare Linnavalitsuse koosseis, vaadatud 31. oktoober 2015
- ↑ Mõnda Kuressaare Linnavalitsuse ajaloost aastail 1879 – 1917, saaremaa.ee (vaadatud 18. juuni 2012)
- ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
- ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
- ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
Kirjandus
- Helju Pärt, Mati Oolup, "Klassitsistlik Kuressaare", Saaremaa Kirjastusühing Oma Saar, 1993
- "Tervitusi Kuressaarest", postkaarte ja fotosid Saaremaa Muuseumi kogust, koost. Maret Soorsk, Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, 2008.
- "Vana Kuressaare. Ehitised ja inimesed.", koost. Toomas Karjahärm, kirjastus Argo, 2006.
Välislingid
 |
Vikisõnastiku artikkel: Kuressaare |
|
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kuressaare |
- Kuressaare koduleht
- Kodukoht Kuressaare
- Kuressaare Weebikaamera
- Kuressaare ja Tehumardi Weebikaamerad
- Kuressaare Linnaatlas
- Kalle Kesküla, "Taaniaegsed Kuressaare kodanikud", Oma Saar, 3. august 2007
- Kalle Kesküla, "Saaremaa pealinna sündimine kestis pooltuhat aastat" Oma Saar, 10. mai 2008
- "Kuressaare ja selle ümbruse kohanimesid" Oma Saar, 6. detsember 2008
- "Kuressaare ja selle ümbruse kohanimesid" Oma Saar, 3. jaanuar 2009
- "Kuressaare ja selle ümbruse kohanimesid" Oma Saar, 7. veebruar 2009
- "Kuressaare ja selle ümbruse kohanimed" Oma Saar, 4. aprill 2009
- "Kuressaare ja selle ümbruse kohanimesid" Oma Saar, 1. juuni 2009
- Kalle Kesküla, "Kuressaare linnasaras muutus sabatähest püksisäärte kujuliseks" Oma Saar, 8. juuni 2009
- Kuressaare linnaga seonduvad ametlikud kohanimed (doc)
- Kuressaare areng 20. sajandi algul
Kaardid
- Suur Kuressaare (majanumbritega) 2011. aasta kaart (12629×9933; 10,2 MB JPG-fail)
- Kuressaarele kingitud linnakaart 1930. aastatest (suumitav digikaart)
