Eesti 2021. aasta rahvaloendus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Eesti 2021. aasta rahvaloendus (lühendatult REL2021, varem REGREL) on loendusmomendiga 31. detsembril 2021 Eestis toimuv rahva- ja eluruumide loendus. Rahvaloendus toimub kombineeritud meetodil. Enamik vajalikke andmeid saadakse riiklike andmekogude info alusel. Lisatunnuste andmed saadakse kas 60 000 vastajaga valimiuuringu või tavapärase kõikse loenduse kombineerimisel registripõhise loendusega [1]. Rahvaloendust korraldab Statistikaamet.

2021. aasta rahvaloendus saab olema kaheteistkümnes loendus Eesti alal. Varasemad rahvaloendused toimusid 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989., 2000 ja 2011. aastal.

Taust[muuda | muuda lähteteksti]

Eelmine rahva- ja eluruumide loendus korraldati 2011. aastal.

Vabariigi valitsus moodustas vastavalt riikliku statistika seadusele 7. augustil 2014 Vabariigi Valitsuse loenduskomisjoni, mis teeb valitsusele ja valitsusasutustele ettepanekuid loenduse tegemisega seonduvate õigusaktide ettevalmistamiseks, annab arvamusi vastavate õigusaktide eelnõude kohta; koordineerib loenduse korraldamist riigivalitsemisorganite tasemel, suunab riigi- ja omavalitsusasutuste koostööd loenduse korraldamisel; kooskõlastab loenduse tegemise ajakava ja jälgib selle täitmist; analüüsib loenduse korraldamisega seotud kulude vajadusi ja täidab muid valitsuse sätestatud loendusega seotud ülesandeid. Komisjoni esimees on rahandusminister.

Rahvaloendus oli algselt plaanitud läbi viia 31. detsembril 2020 ja selle ametlik lühend oli REGREL. [2]

Loendusel kasutatavad registrid[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvaloenduse andmete kogumiseks kasutatakse 28 registrit:

  1. Eesti hariduse infosüsteem EHIS
  2. Elamis- ja töölubade register ETR
  3. e-toimik
  4. Isikut tõendatavate dokumentide andmekogu KMAIS
  5. Kaitseväekohustuslaste register KVKR
  6. Kinnistusraamat KR
  7. Kohustusliku kogumispensioni register KPR (KOPIS)
  8. Liiklusregister
  9. Maa-ameti aadressiandmete süsteem
  10. Maksukohustuslaste register MKR
  11. Meditsiiniline sünniregister EMSR
  12. Rahvastikuregister RR
  13. Ravikindlustuse andmekogu KIRST
  14. Retseptikeskus RETS
  15. Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklik register RKOARR
  16. Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu SAP
  17. Riiklik ehitisregister EHR
  18. Riiklik kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute register VANGIS
  19. Riiklik pensionikindlustuse register PKR
  20. Riiklik rahvusvahelise kaitse andmise register RAKS
  21. Sotsiaalkaitse infosüsteem SKAIS
  22. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR
  23. Surmapõhjuste register SPR
  24. Töötamise register TÖR
  25. Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register EMPIS
  26. Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu TETRIS
  27. Vangide ja kriminaalhooldusaluste register KIR
  28. Äriregister ARIREG

Tunnused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Euroopa Liidu kohustuslikud isiku- ja eluruumitunnused (alaline elukoht, sugu, vanus, kodakondsus, haridustase)
  • Eesti tarbijate ja teadlaste vajadusest lähtuvad tunnused (rahvus, emakeel, usuline kuuluvus, põlisuse näitajad, teised elatusallikad)

Prooviloendused[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvaloenduse eel toimus kaks prooviloendust: loendusmomendiga 31. detsembril 2015 [3] ja 31. detsembril 2018.

Tulemused[muuda | muuda lähteteksti]

Kriitika[muuda | muuda lähteteksti]

Vaid registripõhine rahvaloendus ei kajastaks registriväliseid tunnuseid, näiteks eluruumide tehnilisi tunnuseid [4], religioosset kuuluvust, migratsiooni, tervist ja iseõpitud võõrkeeli.

36 teadlast (Jüri Allik, Raul Eamets, Allan Puur, Luule Sakkeus, jt) esitasid 3. detsembril 2019 valitsusele märgukirja, milles soovisid kombineeritud rahvaloenduse korraldamist ja toonitasid registripõhise rahvaloenduse korraldamise puuduseid. [5] Teadlaste hinnangul pole rahvaloendus piisavalt täpne ja usaldusväärne. Inimese elukoha teave registrites on ebatäpne, mitmed olulised loendustunnused prognoositakse matemaatiliste mudelite, mitte vaatluse abil, valimiuuring läheb vastuollu loenduse aluspõhimõttega ehk teabe kogumisega ühiskonna kõigi liikmete kohta, sest valimiuuringutega kaasneb alati esindusviga, kuna valimisse sattunute omadused ei peegelda kogu rahvastikku täpselt.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]