23. veebruar

Allikas: Vikipeedia

<<< - veebruar - >>>
E	T	K	N	R	L	P
				1	2	3
4	5	6	7	8	9	10
11	12	13	14	15	16	17
18	19	20	21	22	23	24
25	26	27	28	29
Kalender - 2008 - Aasta päevad

23. veebruar on Gregoriuse kalendri 54. päev. Juliuse kalendri järgi 10. veebruar (1901–2100).

Sisukord

1 Sündmused
- 1.1 Eestis
- 1.2 Maailmas
2 Sündinud
3 Surnud
4 Pühad
5 Ilmarekordid

[redigeeri] Sündmused

[redigeeri] Eestis

1582 – Liivi sõda: Tartusse saabus Poola suurhetman Jan Zamoyski oma vägedega, et järgmisel päeval linn venelastelt vastavalt Jam-Zapolski vaherahu tingimustele üle võtta.
1839 – Friedrich von Schubert immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonda.
1918 – Pärnus Endla teatri rõdul luges Maanõukogu liige Hugo Kuusner esmakordselt avalikult ette Eestimaa iseseisvuse manifesti.
1918 – toimus Keila lahing, mida koos samal päeval aset leidnud Pihkva lahinguga peeti Punaarmee sünnipäevaks.
1935 – esimese (siis teadaolnud) eestikeelse raamatu trükkimise 400. aastapäeva tähistamiseks kuulutati välja Raamatuaasta.
1936 – algas 25. veebruarini kestnud rahvahääletus Rahvuskogu kokkukutsumiseks. Rahvuskogu kokkukutsumine kiideti ülekaalukalt heaks (474 218 häält poolt, 148 824 vastu).
1937 – saabus Eesti Vabariigi 19. aastapäeva pidustustele NSV Liidu armee kindralstaabi ülem, marssal Aleksandr Jegorov.
1954 – Nikita Hruštšovi kõne NSV Liidu teraviljatootmise edasisest suurendamisest ning uudis- ja jäätmaade kasutuselevõtmisest, millest lähtudes asus juba 25. märtsil Tallinnast Kasahstani poole teele umbes 200 noort uudismaaharijat.
1990 – Eesti NSV Ülemnõukogu tühistas konstitutsiooniparagrahvi, mis sätestas kommunistliku partei juhtiva rolli ühiskonnas.
1994 – Prantsusmaal Strasbourg'is algasid Eesti ja Euroopa Liidu vabakaubandusläbirääkimised.
1996 – Moskva patriarhaat katkestas suhted Konstantinoopoli patriarhaadiga vastuseks viimase otsusele võtta Eesti Apostlik Õigeusu Kirik oma jurisdiktsiooni alla.
2004 - Tartus avati August Traksmaa bareljeef.
2004 - Tartus avati Jaan Kruusi bareljeef.
2005 – Eesti Draamateatri uueks direktoriks sai Kristian Taska.

[redigeeri] Maailmas

1574 – Prantsusmaal algas viies sõda hugenottide vastu.
1660 – Rootsi kuningaks sai Karl XI.
1766 – Lotringi hertsogiriik liideti Prantsusmaaga.
1820 – Suurbritannia pealinnas Londonis paljastati vandenõu Briti valitsuskabineti liikmete mõrvamiseks. Vandenõulaste kohtumispaiga järgi sai see tuntuks Cato tänava vandenõuna (Cato Street Conspiracy).
1836 – Mehhiko armee asus piirama Texase mässajate valduses olevat Álamo kindlust. Algas Alamo lahing.
1854 – Bloemfontaini konventsiooniga tunnistas Suurbritannia lõplikult buuride Oranje Vaba Riiki (Oranje Vrystaat) iseseisva riigina.
1870 – Ameerika Ühendriikide armee loovutas kontrolli Mississippi osariigi üle tsiviiladministratsioonile. Osariik oli sõjaväe valitseda alates Ameerika kodusõja lõpust aastal 1865.
1887 – Prantsuse Rivierat tabas ulatuslik maavärin, kus hukkus 2000 inimest.
1893 – Rudolf Diesel sai patendi diiselmootorile.
1903 – Kuuba andis Ameerika Ühendriikidele püsivalt rendile Guantánamo lahe piirkonna suuruses 116 km².
1904 – Ameerika Ühendriigid omandasid Panamalt 10 miljoni USA dollari eest Panama kanali tsooni.
1919 – Benito Mussolini asutas Itaalias Rahvusliku Fašistliku Partei (Partito Nazionale Fascista).
1934 – Belgia kuningaks sai Léopold III.
1941 – Glenn T. Seaborg tootis ja isoleeris esmakordselt plutooniumi.
1944 – Nõukogude Liidus algas tšetšeenide ja inguššide küüditamine Sise-Aasiasse. Küüditati kogu rahvas.
1945 – Teine maailmasõda: Ameerika Ühendriikide väed vallutasid jaapanlastelt Filipiinide pealinna Manila.
1947 – asutati Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO).
1966 – Süürias tuli riigipöördega võimule Nureddin al-Atassi valitsus.
1970 – loodi Guyana kooperatiivne vabariik.
1981 – Hispaanias nurjati sõjaväeline riigipöördekatse.
1991 – Lahesõda: Ameerika Ühendriikide maaväed ületasid Saudi Araabia piiri ja sisenesid Iraaki.
1997 – Vene orbitaaljaama Mir pardal toimus tulekahju. Tuli kustutati 14 minutiga ja jaam jätkas tööd oluliste kahjustusteta.
2005 – Ameerika Ühendriikide president George W. Bush külastas Saksamaad.

[redigeeri] Sündinud

1417 – Paulus II, paavst 1464–1471
1443 – Matthias Corvinus, Ungari kuningas 1458–1490
1685 – Georg Friedrich Händel, saksa helilooja
1688 – Ulrika Eleonora, Rootsi kuninganna 1718–1720
1744 – Mayer Amschel Rotschild, saksa-juudi pankur
1751 – Henry Dearborn, USA arst, poliitik ja sõjaväelane
1794 – August Matthias Hagen, baltisaksa maalikunstnik ja graafik
1874 – Konstantin Päts, Eesti riigitegelane ja esimene president 1938–1940
1878 – Kasimir Malevitš, ukraina futuristlik maalikunstnik
1883 – Victor Fleming, USA filmilavastaja
1886 – Anna Raudkats, eesti rahvatantsujuht
1891 – Aleksander Eller, eesti skulptor
1901 – Agathe Veeber, eesti graafik
1913 – Artur Vahter, eesti koorijuht ja muusikateadlane
1921 – Paul Mäeots, eesti näitleja ja lavastaja
1929 – Jaan Einasto, eesti astronoom ja akadeemik
1929 – Aleksius II, Moskva ja kogu Venemaa patriarh aastast 1990
1929 – Herbert Mies, saksa poliitik
1932 – Evald Kullamaa, eesti kirurg
1935 – Peet Lepik, eesti semiootik ja kultuuriteoreetik
1937 – Rein Marvet, eesti keemik
1938 – Paul Morrissey, USA filmirežissöör
1938 – Jüri Männiste, eesti arstiteadlane
1940 – Peter Fonda, USA filminäitleja ja -režissöör
1943 – Helmi Sakkov, eesti arhitekt
1943 – Manfred Carstens, saksa poliitik
1944 – Valeri Kravets, eesti vanglaametnik
1945 – Kaie Kerem, eesti majandusteadlane
1945 – Georg Milbradt, saksa poliitik
1946 – Viljar Jõe, eesti oboemängija
1948 – Hele-Kai Remmel, eesti kohtunik
1949 – Jaak Kikas, eesti füüsik
1951 – Mait Maltis, eesti laulja
1952 – Avo Kiir, eesti vaimulik, EELK Viru praost
1954 – Viktor Juštšenko, Ukraina president aastast 2005
1955 – Ain Mäesalu, eesti arheoloog
1959 – Merike Jürjo, eesti ajaloolane ja ajakirjanik
1963 – Anneli Rõigas, eesti ajakirjanik
1965 – Erkki Truve, eesti molekulaarbioloog
1965 – Michael Dell, USA ettevõtja
1971 – Risto Kallaste, eesti jalgpallur
1977 – Kristina Šmigun, eesti murdmaasuusataja
1979 – Anti Reinthal, eesti näitleja
1994 – Dakota Fanning, USA näitleja

[redigeeri] Surnud

0715 – Al-Walid I, Umaijaadide kaliif 705–715
1447 – Eugenius IV, paavst 1431–1447
1476 – Pietro Mocenigo, Veneetsia doodž 1474–1476
1766 – Stanisław Leszczyński, Poola kuningas 1704–1709 ja 1733–1736
1792 – Joshua Reynolds, briti maalikunstnik
1821 – John Keats, briti luuletaja
1839 – Mihhail Speranski, Vene liberaalne poliitik
1848 – John Quincy Adams, USA president 1825–1829
1855 – Carl Friedrich Gauss, saksa matemaatik, astronoom ja füüsik
1859 – Zygmunt Krasiński, poola luuletaja
1930 – Horst Wessel, saksa luuletaja, üliõpilane ja SA ohvitser
1930 – Jonas Jablonskis, leedu keeleteadlane
1934 – Edward Elgar, briti helilooja
1945 – Aleksei Tolstoi, vene kirjanik
1945 – Rudolf Lange, Saksa politseiametnik, Läti SD ülem 1941–1944
1955 – Paul Claudel, prantsuse kirjanik ja diplomaat
1965 – Stan Laurel, inglise komöödianäitleja
1990 – David Samoilov, vene-juudi luuletaja
2000 – Stanley Matthews, briti jalgpallur
2006 – Antonio Rodotà, Euroopa Kosmoseagentuuri direktor 1997–2003
2007 – Liina Roomet, eesti keraamik

[redigeeri] Pühad

Katoliku kirikus püha Polykarpose ja püha Willigise mälestuspäev.
Vana-Roomas Terminalia - jumal Terminuse püha.
NSV Liidus Punaarmee päev (1919–1946), hiljem Nõukogude armee ja sõjamerelaevastiku päev (1946–1991).
Venemaal ja Ukrainas isamaa kaitsja päev (1991). Tähistatakse ka mitmetes muudes SRÜ riikides.
Guyanas Mashramani - iseseisvuspäev (1966) ja vabariigi aastapäev (1970).
Brunei iseseisvuspäev (1984).