Aleksei Tolstoi

Allikas: Vikipeedia
Aleksei Tolstoi

Aleksei Nikolajevitš Tolstoi (hüüdnimi Seltsimees Krahv; 10. jaanuar 1883 (vkj. 29. detsember 1882) – 23. veebruar 1945) oli väljapaistev vene kirjanik ning ajaloolane.

Tema isa oli erruläinud husaar ja maaomanik ning ema lastekirjanik. Kui Tolstoi ema oli kaks kuud rase, põgenes ta koos oma armukese Aleksei Apollonovitš Bostromiga kodust. Vastsündinud Aleksei kirjutas ta samuti Bostromi nimele. 13-aastasena sai Aleksei Tolstoi teada, et ta bioloogiline isa on hoopis krahv Nikolai Aleksandrovitš Tolstoi, kuid sellest hoolimata jätkas ta elamist teda üles kasvatanud isa juures. Kuid Nikolai Tolstoi jättis oma pojale pärast surma 30 000 rubla ja väärika perekonnanime.

Kummaliseks peetakse Aleksei Tolstoi suhtumist pärandusse: ta täitis oma toa seinad portreedega ja väitis, et need kuuluvad ta esivanematele ning jutustas piltidest imelugusid. Hiljem aga rääkis ta sõpradele, et ta oli need muretsenud naabruses asuvast kasutatud asjade poest.

1917. aasta bolševike revolutsiooni ajal emigreerus ta Saksamaale ja hiljem Prantsusmaale. 1923. aastal naasis ta kodumaale, leppides ühtlasi ka kommunismiga. Tema tööd tasustati kolme Stalini auhinnaga.

Tema sulest on ilmunud palju kuulsaid romaane, teiste seas ka "Insener Garini hüperboloid" ja laste poolt armastatud "Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused", mis sai oma eeskuju Pinocchiolt.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]