Lahesõda

Lahesõda oli konflikt Iraagi ja koalitsioonivägede vahel ajavahemikul 2. augustist 1990 kuni 28. veebruarini 1991. 2. augusti hommikul 1990. aastal tungisid Iraagi rahvusväeosad Kuveiti ja annekteerisid riigi. . Selline teguviis käivitas ÜRO poolse vastuse milleks oli Operatsioon „Kõrbekilp“ (Desert shield), et vältida Kuveidi naftarikka naabri Saudi Araabia vallutamist Iraagi vägede poolt. USA ja tema liitlaste ja Iraagi vahel toimus MIK (madala intensiivsusega konflikt ehk piiratud sõda, inglise keeles LIC, Low Intensity Conflict) 1991 ja selle nimi oli Kõrbetorm (Desert storm).

Sõja eellugu

Iraani-Iraagi sõja tulemusena oli Iraak suurendanud oma vägesid 240 000-lt 1,2 miljonini meheni. Samuti oli suurendatud välisvõlga 50,5 miljardi dollari peale, mis ületas SKT (sisemajanduse kogutoodang) kolmekordselt. Võlausaldajate hulgas oli ka Kuveit 14 miljardiga. Mõlemad need faktorid tulid mängu kahe aastase pausi jooksul Iraani – Iraagi sõja ja Kuveidi okupeerimisel vahel Iraagi poolt. Lisaks oli veel kauaaegne piiritüli mis oli alguse saanud juba Osmanite riigi valitsusajast selles regioonis (Hiro & Tenney, 2003). Kuveidi kriis aastal 1990 oli sajandi jooksul juba kolmas: Esimene oli toimunud Juuli 1897 ja teine Juunis 1969 ja siit loetelust on veel välja jäetud „poolkriis“ (Semi crisis) Märtsis 1939. Kõik need kriisid eskaleerisid Iraagi ja Kuveidi vahelist konflikti.

Konflikti algus

2. augusti hommikul 1990 aastal okupeerisid Iraagi rahvusväeosad Kuveidi. Selline teguviis käivitas ÜRO poolse vastuse, milleks oli Operatsioon „Kõrbekilp“, et vältida Kuveidi naftarikka naabri Saudi Araabia vallutamist Iraagi vägede poolt. 7. augustil algas USA vägede liikumine konfliktipiirkonda. ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonid 660 ja 662 mõistsid hukka Iraagi invasiooni Kuveiti ja nõudsid kohest annekteerimise lõpetamist ning kohest vägede väljaviimist Kuveidi territooriumilt. 20. augustil kirjutas president Bush alla Rahvusliku turvalisuse direktiivile 45 „USA poliitika seoses Iraagi invasiooniga Kuveiti“. See direktiiv sõnastas USA eesmärgid ja sisaldas nõudeid Iraagile, mis sisaldasid järgnevat sõnastust; nõuame kohest, täieliku ja tingimusteta Iraagi vägede väljaviimist ja Kuveidi legitiimse valitsuse taastamist.

Koalitsioon

Afganistan 300 sõdurit.
Austraalia 4 sõjalaeva.
Bahrein 400 sõdurit ja 36 lennukit.
Bangladesh 6000 sõdurit.
Belgia 5 laeva ja 6 Hercules C130 kaubalennukit.
Suurbritannia 43 000 sõdurit, 13 laeva, 168 tanki, 300 soomusautot ja 70 hävitajat .
Kanada 2 laeva, 12 C130 kaubalennukit, 24 Hornet CF-18 pommitajat ja 1 välihaigla.
Tšehhoslovakkia 200 keemiarelvade eksperti.
Egiptus 40 000 sõdurit, nende seas 5000 erivägede langevarjurit.
Prantsusmaa 18 000 sõdurit , 60 lahinglennukit, 120 helikopterit, 40 tanki ja 8 laeva.
Saksamaa 500 sõdurit.
Honduras 150 sõdurit.
Ungari 1 meditsiiniline üksus.
Itaalia 7 laeva ja 10 Tornado hävitajat.
Kuveit Täpsed andmed teadmata, kuid vähemalt 15000 sõdurit ja 2 raketipaati.
Uus-Meremaa 50 meditsiinitöötajat ja 2 C130 kaubalennukit.
Nigeeria 500 sõdurit.
Poola 1 haiglalaev.
Katar 1 eskadrill Mirage F-1 hävitajaid.
Rumeenia 180 keemiasõja eksperti.
Saudi Araabia 118 000 sõdurit, 550 tanki ja 180 lennukit
Lõuna-Korea 5 C130 kaubalennukit ja 1 meditsiiniüksus.
Süüria 17 000 sõdurit ja 300 T-62 tanki.
Araabia Ühendemiraadid 40 000 sõdurit, 80 lennukit ja 200 tanki.
USA 540 000 sõdurit, 6 lennukikandjat, allvelaevad, 4000 tanki, 1700 helikopterit ja 1800 lennukit.

Suuremad lahingud

Sõda algas massiivsete pommituskampaaniatega 17. jaanuar 1991. Koalitsiooniväed lendasid üle 100 tuhande missiooni, kasutades selleks üle 88 tonni laskemoona. Pommitamiste käigus hävitati mitmeid nii sõjalisi, kui ka tsiviilsihtmärke. Iraagi valitsusel oli plaan, et kui neid rünnatakse siis ründavad nemad Iisraeli rakettidega, seda ka tehti. Iraagi rünnakutes Iisraelile hukkus 2 inimest ja sai vigastada 230 inimest. See on suhteliselt väike arv arvestades, et Iraak saatis teele 42 raketti. Iisraeli kodanike Iraagi rakettide eest kaitsmiseks saatis USA Iisraeli (Patriot) rakettidega varustatud õhutõrje kompaniid.

29. jaanuaril ründasid Iraagi jõud Saudi Araabia linna Khafji ning okupeeris selle. Khafji lahing kestis 2 päeva kuni Iraagi väed löödi Saudi Araabia Katari ja Koalisatsiooni väeosade poolt välja. Mõlemad pooled said raskeid kaotusi nii personali kui ka varustuse osas.

Sõjalised uuendused

Tänu GPS-süsteemi kasutuselevõtule ei pidanud koalitsiooni väed enam kasutama traditsioonilist sõjapidamistehnikat, ehk siis ei olnud vaja loota enam teedele, vaid koostööle õhuluurega. Nõnda teadsid nad alati kus on vaenlane ja kus on nemad. Sellise uuenduse kaasabil võitsid nad lahingud pigem manööverdades kui võideldes.

Tähtsat rolli mängisid täpsusrelvad nagu näiteks AGM-130 rakett. Sellised uuendused võimaldasid põhjustada suuri kahjustusi sõjaväeobjektidele, samal ajal minimaliseerides kahjustusi tsiviilrajatistele. Selliseid juhitavaid rakette kasutati üha laialdasemalt ja need moodustasid umbes 7,4% kõikidest rakettidest, mis tulistati Iraagi militaarobjektide pihta.

Inim- ja tehnikakaotused

USA: 148 lahingsurma ja 145 lahinguvälist, nende seas 15 naist.

Iraak: Eeldatakse umbes 35000 ohvrit, nende seas 15000 sõdurit.