Kristina Šmigun-Vähi
| Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
| Isikuandmed | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Riik | ||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Sünniaeg | 23. veebruar 1977 | |||||||||||||||||||||||||||||||||
| Sünnikoht | Tartu, Eesti | |||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Medalid
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||
Kristina Šmigun-Vähi [krist'iina šmig'unn] (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja.
2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal.
Kristina treenerid olid algul Herbert Abel ja hiljem isa Anatoli Šmigun.
Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Šmigun-Vähi 21. septembril 2009, et kavatseb tippspordi tegemist jätkata.[1] 2010. aasta taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali. 2. juulil 2010 teatas ta, et on tippspordist loobunud.
Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta sportlaseks.[2]
Sisukord |
Saavutused [muuda]
Olümpiamängudel [muuda]
- 1994
Lillehammeris
- 27. koht 10 km vabastiilis
- 28. koht 15 km vabastiilis
- 30. koht 5 km klassikas
- 1998
Naganos
- 46. koht 30 km vabastiilis
- 2002
Salt Lake Citys
- 7. koht 30 km klassikas
- 8. koht 15 km vabastiilis
- 15. koht 5+5 km topeltjälitussõidus
- 25. koht sprindis
- 2006
Torinos
olümpiavõitja 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus
olümpiavõitja 10 km klassikas- 8. koht 30 km vabatehnika ühisstardiga sõidus
- 2010
Vancouveris
Maailmameistrivõistlustel [muuda]
- 1995
Thunder Bay's:
- 5. koht 5 km klassikas
- 20. koht 10 km vabastiilis
- 1997
Trondheimis:
- 8. koht 15 km vabastiilis
- 9. koht 10 km vabastiilis
- 28. koht 5 km klassikas
- 1999
Ramsaus:
- 2001
Lahtis:
- 12. koht 10 km klassikas
- 19. koht sprindis
- 41. koht 15 km klassikas
- 2003
Val di Fiemmes:
maailmameister topeltjälitussõidus (5 km klassika + 5 km vabastiilis).
hõbemedal 10 km klassikas
hõbemedal 15 km klassikas (ühisstart)
pronksmedal 30 km vabastiilis
- 2005
Oberstdorfis:
- 4. koht 10 km vabastiilis
- 14. koht 30 km klassikas
- 2007
Sapporos:
- 6. koht 30 km klassikatehnikas ühisstardist
- 9. koht 10 km vabastiilis
- 10. koht 7,5 + 7,5 km suusavahetusega sõidus
Juunioride maailmameistrivõistlustel [muuda]
Kristina on juunioride maailmameistrivõistlustelt võitnud kaks kuldmedalit (1997. aastal Kanadas Alberta provintsis Cannmore'is 15 km vabasõidus ja 5 km klassikas) ning neli hõbemedalit: 1995. aastal Rootsis Gällivares) 5 km klassikas ja 15 km vabasõidus; 1996. aastal Itaalias Asiagos 5 km klassikas ja 15 km vabasõidus.
Maailmakarikavõistlustel [muuda]
Maailmakarikas [muuda]
- 2. koht: 2000, 2003
Maailmakarika etappide võidud [muuda]
Kristina on osalenud maailmakarikasarja etappidel 156 korda. Poodiumile on ta jõudnud 49 korral, millest 16 korral kõige kõrgemale astmele (seisuga 20. veebruar 2010).
| Jrk. nr | Aasta | Kuupäev | Koht | Riik | Ala |
|---|---|---|---|---|---|
| 1. | 1999 | 12. jaanuar | Nové Město | 15 km vaba | |
| 2. | 1999 | 10. detsember | Sappada | 10 km vaba | |
| 3. | 1999 | 28. detsember | Garmisch-Partenkirchen | Sprint | |
| 4. | 2000 | 16. veebruar | Goms | 5 km vaba | |
| 5. | 2000 | 23. märts | Lahti | Sprint | |
| 6. | 2001 | 22. detsember | Ramsau | 15 km vaba ühisstardiga | |
| 7. | 2002 | 2. märts | Lahti | 10 km vaba | |
| 8. | 2002 | 23. november | Kiruna | 5 km vaba | |
| 9. | 2003 | 4. jaanuar | Kavgolovo | 5 km vaba | |
| 10. | 2003 | 22. november | Beitostølen | 10 km vaba | |
| 11. | 2003 | 29. november | Kuusamo | 2x7,5 km topeltjälitussõit | |
| 12. | 2003 | 6. detsember | Dobbiaco | 15 km vaba ühisstart | |
| 13. | 2003 | 21. detsember | Ramsau | 2x7,5 km topeltjälitussõit | |
| 14. | 2004 | 28. november | Kuusamo | 10 km klassika | |
| 15. | 2004 | 8. detsember | Ramsau | 15 km vaba ühisstart | |
| 16. | 2007 | 11. märts | Lahti | 10 km klassika |
Maailma karikasarjas saadud punktid ja kohad [muuda]
| Aasta | Punkte | Koht |
|---|---|---|
| 1994 | 7 | 60 |
| 1995 | 93 | 29 |
| 1997 | 211 | 13 |
| 1998 | 138 | 19 |
| 1999 | 666 | 4 |
| 2000 | 1165 | 2 |
| 2001 | 352 | 10 |
| 2002 | 649 | 4 |
| 2003 | 834 | 2 |
| 2004 | 853 | 5 |
| 2005 | 643 | 4 |
| 2006 | 346 | 17 |
Kristina tagasilöögid [muuda]
1. Veel enne, kui Nagano olümpiamängude aasta (1998) jõudis alata, tuli Lõuna-Eestist teade Kristina Šmiguni vigastusest. Meie parim naissportlane ja peamine lootus Nagano taliolümpial oli saanud mootorsaaniga sõites rangluumurru. Maarjamõisa haiglas tehtud operatsiooni järel paranes Kristina kodus, kuni tundis valmisolekut suusasammu proovida. Sõideti Vuokatisse. Esialgu sai liikumisvoli anda vaid vasakule käele, paremat takistas tugiplaat.
2. veebruaril eemaldas doktor Tein Tartus osa fiksaatorist. Kuigi leidus olümpiale sõidu mõttekuses kahtlejaid, asus Kristina koos isa Anatoliga 5. veebruaril teele.
Üle kuu intervjuude andmisest hoidunud Kristina tunnistas Tallinna lennujaamas: "Piiriks on valu. Võistlen vaid juhul, kui ihuliikmed vastu ei karju." Kristina osales ainult 30 km vabasõidus ja sai 63 osavõtja seas 46. koha.
2. 2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlused suusatamises olid Kristina Šmigunile suureks pettumuseks. Haigestumine jaanuaris viis parima vormi ega võimaldanud MM-iks soovitud moel valmistuda. Lahtis jäi suusaneiu parimaks 9. koht 10 km klassikasõidus. Kristina enda arvates tegi ta vea, kui täielikult tervenemata tahtis kiiresti vormi jõuda. "Uskusin tõesti, et suudan pärast haigust võistelda samamoodi kui enne, kuid eksisin," kinnitas Kristina.
3. 23. jaanuaril 2002 saabus Eesti Suusaliitu Rahvusvahelise Suusaliidu sõnum: Kristina Šmiguni dopinguproov on osutunud positiivseks. Tema 12. detsembril 2001 maailmakarikavõistluste etapil Brussonis antud proovist oli leitud keelatud ainete nimekirjas olevat anaboolse toimega hormooni 19-norandrosterooni.
Kristina oli vapustatud. Perekond, sõbrad, poolehoidjad ja avalikkus olid šokeeritud.
"Ma pole kasutanud seda ainet, mis seisab kirjas Rahvusvahelisest Suusaliidust tulnud faksil," ütles ta. "seepärast soovin kiiresti B-proovi uurimist. Võitlen oma puhtuse ja õigluse eest. Ma ei karda midagi. Võin, käsi piiblil, vanduda, et minu südametunnistus on puhas."
Rahvusvahelise Olümpiakomitee meditsiinikomisjoni otsusel tohib naissportlase uriiniproovis 19-norandrosterooni kontsentratsioon olla 4 nanogrammi milliliitri kohta, meessportlasel 2 ng/ml. Šmiguni A-proov näitas 6,4 ng/ml.
Eesti Antidopingu Keskuse juhataja Mihkel Mardna ütles Postimehes, et Kristina proov ületab lubatud füsioloogilise piiri väikese koguse võrra. Tal tekkis küsimus, kas tegu on üldse dopingujuhtumiga.
Kahtlusi dopinguproovi ehtsuses süvendas FIS-ist saabunud teade, et Šmiguni testimine 15. detsembril 2001 Davosis andis negatiivse tulemuse.
Eesti Suusaliidu president Toomas Savi lootis kõigest hingest, et tegu on mingi arusaamatusega. Tema eestvõttel alustasid Kristina Šmiguni kaitseks tööd Eesti parimad erialaasjatundjad. Viimaste käsitlust suusataja organismi eripärast aga polnud vaja käiku anda, sest enne tuli teine ootamatu sõnum.
30. jaanuaril saabusid Tartu Ülikooli spordibioloogiainstituudi vanemteadur Mehis Viru ja Šmigunide tiimi mänedžer Kristjan-Thor Vähi Saksamaalt Kreischa laborist hea sõnumiga: Kristina testimisel võetud B-proovi 21-kordne analüüsimine andis negatiivse tulemuse: 4,2 ng/ml.
Dopingujuhtumit ei olnud ning Kristina võis sõita olümpiale.
Olümpial Soldier Hollow´ radadel jäi Kristina parimaks kohaks 30 km klassikas seitsmes. "Kõigil mu olümpiatel on midagi valesti olnud," rääkis Kristina Soldier Hollow´ suusastaadionil. Salt Lake City olümpia lõputseremoonial kandis Kristina Eesti lippu. Nädal pärast olümpiat võitis ta maailmakarikavõistluste Lahti etapi 10 km vabatehnikasõidus, alistades olümpiavõitja Stefania Belmondo kuue sekundikümnendikuga.
Tunnustused [muuda]
- Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk 2004
- Valgetähe I klassi teenetemärk 2006
- Aasta naine 2010
- Aasta naissportlane 1997, 1999, 2000, 2002, 2003, 2004, 2006, 2010
Isiklikku [muuda]
Kristina Šmigun-Vähi on 168 cm pikk ja kaalub 59 kilogrammi.
7. juulil 2007 abiellus ta Kristjan-Thor Vähiga. Nad olid tutvunud 14 aastat varem ja Kristjan oli Kristinale abieluettepaneku teinud 2 aastat varem Egiptuses Punase mere ääres. Nad laulatas Tartu Pauluse koguduse kirikuõpetaja Joel Luhamets. Sellest ajast hakkas Kristina kandma liitperekonnanime. Kristjani vanaema ootamatu haigestumise tõttu jäeti pulmapidu ära.[3]
Juba enne pulmi teatas Kristina, et jätab järgmise hooaja vahele [4]. 17. juunil 2008 sündis neil 3,47 kg kaaluv tütar Victoria Kris. 3. märtsil 2011 sündis neil poeg.[5]
Kirjandus [muuda]
- Jaan Martinson, Kristina Šmigun-Vähi, "Kristina". Menu Kirjastus, Tallinn 2010, 288 lk; ISBN 9789949470327
Viited [muuda]
- ↑ http://sport.delfi.ee/news/suusatamine/eesti/article.php?id=25795923&l=fplead
- ↑ Eesti spordiajakirjanikud valisid aasta parimaid sportlasi, Õhtuleht, 17.12.2010
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 453
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 214
- ↑ http://sport.postimees.ee/?id=396609
Välislingid [muuda]
| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kristina Šmigun-Vähi |
- Kristina Šmigun-Vähi andmed FIS-i koduleheküljel
- Kristina tulemused läbi aastate
- Biograafia Eesti spordi biograafilise leksikoni veebiversioonis
- Intervjuu detsembris 2003
- Intervjuu märts 2004
- Kullatüdruk Kristina Šmigun: «Mul on uus unistus – kuld Vancouverist.» Õhtuleht, 27. veebruar 2006
- Valgetähe teenetemärgi üleandmine Kadriorus 14. märts 2006
- Kristina Šmigun-Vähi Eesti Posti postmargil
- Kristina Šmiguni armastuse aasta 24. august 2007 ajakiri Naised
- Kristina Šmigun-Vähil sündis 3,47 kg kaaluv tütar, Postimees, 17. juuni 2008
- Kristina Šmigun tahab veel lapsi saada, elu24.ee, 18. juuni 2008
- Kristina tütre nimeks sai Victoria Kris, elu24.ee, 1. juuli 2008
- Emaroll kaalus Šmigunil tippspordi üles, Postimees, 18. november 2008
- Kristina Šmigun-Vähi: tahaks hirmsasti jälle tugevasti treenida EPL.ee, 31. märts 2009
- Gunnar Leheste. Suusakuninganna valis perekonna, EPL.ee, 3. juuli 2010
|
||||||||||||||