VI Riigikogu

VI Riigikoguks on pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist nimetatud 1938. aastal valitud I Riigivolikogu ja kujundatud I Riiginõukogu koos.

Algselt pidi VI Riigikogu olema parlament, mille valimine oli määratud 29. ja 30. aprillile 1934. 19. märtsil 1934 dekreedina antud seadusega lükati Riigikogu VI koosseisu valimine kogu riigis kaitseseisukorra kehtimise lõpuni edasi ja jäi viimaks toimumata, kuna kaitseseisukorda pikendati regulaarselt ja hiljem võeti vastu uus põhiseadus. Dekreedi aluseks oli 1934. aasta põhiseaduse §§ 26 ja 60.

1934. aasta valimiste komitee

31. jaanuaril 1934 määras Kohtu- ja siseminister Riigivanema ja Riigikogu valimiste ringkonnakomiteed järgmises kooseisus (RT 1934, 10, 71):

• Tallinna ringkonnakomitee: juhataja Anton Uesson, juhataja asetäitja Karl Virma, liikmed Vladimir Smetanin, Theodor Käärik ja Karl Hendrikson.
• Harju-Järva ringkonnakomitee: juhataja Johan Reinthal, juhataja asetäitja Gerhard Perli, liikmed Konstantin Lepp, Andres Loorits ja Johan Tähe.
• Lääne-Saare ringkonnakomitee: juhataja Hans Alver, juhataja asetäitja Aleksander Allik (kuni 15. märtsini 1934, seejärel Aleksander Lepik – RT 1934, 25, 191), liikmed Anton Üksti, Martin Riiman ja August Viital.
• Tartu ringkonnakomitee: juhataja Karl Luik, juhataja asetäitja August Mõru, liikmed Artur-Tõeleid Kliimann, Johan Kuusik ja Osvald Paju.
• Viljandi-Pärnu ringkonnakomitee: juhataja August Maramaa, juhataja asetäitja Eduard August (kuni 15. märtsini 1934, seejärel Rudolf Schmidt – RT 1934, 25, 192), liikmed Kristjan Rumvoldt, Jaan Jaaska ja Mihkel Varrik.
• Viru ringkonnakomitee: juhataja Heinrich Avikson, juhataja asetäitja Jaan Luts, liikmed Jaan Haho, Johannes Kadaja ja Rudolf Hammer.
• Võru-Valga-Petseri ringkonnakomitee: juhataja Frits Suit, juhataja asetäitja August Ruusmann, liikmed Johan Koemets, Johannes Perk ja Johann Melts.

19. märtsil 1934 dekreedina antud seadusega lükati Riigikogu VI koosseisu valimine kaitseseisukorra kogu riigis kehtivuse lõpuni edasi ja jäi viimaks toimumata. Dekreedi aluseks oli 1934. aasta põhiseaduse §§ 26 ja 60.

Riigikogu tegevus

VI Riigikogu esimene istungjärk algas 21. aprillil 1938. Riigivolikogu esimeheks valiti 74 poolthäälega professor Jüri Uluots. Tema asetäitjaiks Ado Anderkopp ja Otto Pukk. Riiginõukogu esimeheks sai Mihkel Pung. Presidendikandidaatide ülesseadmisel Riigivolikogus 23. aprillil 1938 sai Konstantin Päts 65 ja Jaan Tõnisson 14 poolhäält .

Riigikogu esimene istungjärk peeti 21. aprillist 17. juunini 1938, teine 18. oktoobrist 20. detsembrini 1938, kolmas 10. jaanuarist 3. maini 1939, neljas, erakorraline istung Eesti-Saksa mittekallaletungi lepingu kinnitamiseks 21. juunil 1939 ning viies 10. oktoobrist 13. detsembrini 1939. 1940. aasta kuuenda istungjärgu lõpetas president 19. aprillil 1940.

Välislingid

• Kuidas töötas Eesti Vabariigi VI riigikogu - Pärnu Postimees, 11. märts 2009.
• s:Riigivanema ja Riigikogu valimiste edasilükkamise dekreet
• Parteideta parlament - VI Riigikogu 1938-1940

Riigikogu

I Riigikogu • II Riigikogu • III Riigikogu • IV Riigikogu • V Riigikogu • VI Riigikogu • VII Riigikogu • VIII Riigikogu • IX Riigikogu • X Riigikogu • XI Riigikogu • XII Riigikogu