VI Riigikogu

Allikas: Vikipeedia

VI Riigikoguks on pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist nimetatud 1938. aastal valitud I Riigivolikogu ja kujundatud I Riiginõukogu koos.

Algselt pidi VI Riigikogu olema parlament, mille valimine oli määratud 29. ja 30. aprillile 1934. 19. märtsil 1934 dekreedina antud seadusega lükati Riigikogu VI koosseisu valimine kogu riigis kaitseseisukorra kehtimise lõpuni edasi ja jäi viimaks toimumata, kuna kaitseseisukorda pikendati regulaarselt ja hiljem võeti vastu uus põhiseadus. Dekreedi aluseks oli 1934. aasta põhiseaduse §§ 26 ja 60.

Sisukord

1934. aasta valimiste komitee [muuda]

31. jaanuaril 1934 määras Kohtu- ja siseminister Riigivanema ja Riigikogu valimiste ringkonnakomiteed järgmises kooseisus (RT 1934, 10, 71):

19. märtsil 1934 dekreedina antud seadusega lükati Riigikogu VI koosseisu valimine kaitseseisukorra kogu riigis kehtivuse lõpuni edasi ja jäi viimaks toimumata. Dekreedi aluseks oli 1934. aasta põhiseaduse §§ 26 ja 60.

Riigikogu tegevus [muuda]

VI Riigikogu esimene istungjärk algas 21. aprillil 1938. Riigivolikogu esimeheks valiti 74 poolthäälega professor Jüri Uluots. Tema asetäitjaiks Ado Anderkopp ja Otto Pukk. Riiginõukogu esimeheks sai Mihkel Pung. Presidendikandidaatide ülesseadmisel Riigivolikogus 23. aprillil 1938 sai Konstantin Päts 65 ja Jaan Tõnisson 14 poolhäält [1].

Riigikogu esimene istungjärk peeti 21. aprillist 17. juunini 1938, teine 18. oktoobrist 20. detsembrini 1938, kolmas 10. jaanuarist 3. maini 1939, neljas, erakorraline istung Eesti-Saksa mittekallaletungi lepingu kinnitamiseks 21. juunil 1939 ning viies 10. oktoobrist 13. detsembrini 1939. 1940. aasta kuuenda istungjärgu lõpetas president 19. aprillil 1940.

Viited [muuda]

  1. Eesti Riigiarhiiv. F 14 - Siseministeerium, n 2, s 750, 1206; f 84 - Riigikogu VI koosseis, n 1, s 192; f 4408 - Jüri Uluots, n 1, s 264.

Välislingid [muuda]