1859

1859. aasta (MDCCCLIX) oli 19. sajandi 59. aasta.

Sündmused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

22. veebruar (vkj 10. veebruar) – karistati Mahtra sõjas osalenud talupoegi^[1]. Kadalipust aeti läbi 44 meest, kellest enamik saadeti Siberisse kas sunnitööle (2 meest 20 aastaks) või asumisele^[1].
Kevadel eksponeeriti Rooma kunstinäitusel Johann Köleri teoseid^[1]. See on teadaolevalt esimene eestlasest kunstniku teoste esitlemine välismaal^[1].
Saksamaalt jõudsid Liivimaa Roela mõisasse esimesed talupojad, kes otsisid sealmail tööd^[1].
Eestimaa rüütelkonna ja Tallinna kaupmeeste eestvõttel valmis uus Balti raudtee projekt^[1].
Peterburis alustati eesti Jaani koguduse pastor Johan Friedrich Cornelius Laalandi eestvõttel Jaani kiriku ehitamist^[1]. See valmis järgmisel, 1860. aastal^[1].
Riias hakkas ilmuma liberaalsete baltisaksa literaatide ajakiri Baltische Monatsschrift^[1].
Karl Ernst von Baeri eestvõttel koostati esimene eesti ala kalakaitseseadus – "Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves".

27. jaanuar – Wilhelm II, Saksamaa keiser ja Preisimaa kuningas
8. märts – Kenneth Grahame, šoti kirjanik
15. mai – Pierre Curie, prantsuse füüsik
22. mai – Arthur Conan Doyle, briti kirjanik (Sherlock Holmesi tegelaskuju looja)
4. august – Knut Hamsun, norra kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1920
19. november – Mihhail Ippolitov-Ivanov, Vene helilooja ja dirigent

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 ^1,7 ^1,8 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 134–135
↑ "26. märtsil 1859 nähti Vulcanit" ERR Novaator, 26. märts 2015