Anna Raudkats

Allikas: Vikipeedia

Anna Raudkats (23. veebruar 1886 Ropka vald, Tartumaa12. aprill 1965 Tapa) oli eesti võimlemisõpetaja ja rahvatantsupedagoog, eesti esimene rahvatantsukoguja ja rahvatantsuterminoloogia rajajaid. Tuljaku autor.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Anna Raudkats, sünninimega Johanna Natalie Elisabet Raudkats, on pärit Tartu lähedalt Piiskopi mõisast. Tema isa oli ametilt raudtee vanemkonduktor ja ema töötas mõisa piimamajanduse juhatajana.[1]

Oma haridusteed alustas ta Ropka ministeeriumikoolis. 1901. aastal lõpetas ta Tartu A. Grassi saksa eragümnaasiumi ja sooritas kaks aastat hiljem saksa keele koduõpetaja eksami. Järgnevad paar aastat töötas Raudkats koduõpetajana Viiburis ja Peterburis. Tagasi Tartusse jõudis ta 1905, kus jätkas koduõpetajana ning sooritas peagi lisakatsed prantsuse keeles.[1]

Edasi suundus Raudkats Pärnusse, kus Pärnu Eesti kooliseltsi progümnaasium otsis saksa ja prantsuse keele õpetajat. Ajutiselt täitis ta seal ka gümnastika ettevalmistusklassi õpetaja rolli. Samuti õpetas Raudkats mitmesuguseid mänge ja tantse ning pani kokku esinemiskavu koolipidudele. Lisaks liitus ta Pärnu kooliseltsiga, kus laulis segakooris, kuulus kõnekomisjoni, oli peotoimkonna kirjatoimetaja, seltsi lasteaia juhatuse liige ja eelgümnaasiumi vaesematele õpilastele abiandmise toimkonna liige.[1]

Alates 1908. aastast osales ta karskusseltsi Valgus tegevuses ning asutas seltsi juurde naissektsiooni. Seal õpetas Raudkats koos instruktoriga Soomest ujumist ning korraldas naistele turnimist ja mänge.[1]

1911. aastal osales Raudkats Soomes Tampere lähedal naiste võimlemise, mängu ja ujumise kursustel. Sügisel 1912 astus ta sisse Helsingi Ülikooli. Õppingud sealses Alexandri nimelise ülikooli võimlemisinstituudis lõppesid 29. mail 1915.[1] Nõnda sai Raudkatsist üks Eesti esimesi kõrgharidusega võimlemisõpetajaid.

Raudkatsi Helsingi ülikooli lõpusõrmusest tegi kunstnik A. Hansen 1970. aastal sõle, millest sai rahvatantsijate talisman. Sõle südamikuks on sõrmus, selle ümber on kiri Oma tantsu hoidageme. Seda on hoidnud Helju Mikkel, Kristjan Torop ja Mait Agu. Praegu on talisman hoiul Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis.

Edasi suundus Raudkats Tartusse ning hiljem Tallinnasse. Ta jätkas töötamist kooliõpetajana kuni 1952. aastani. Seejuures jõudis ta olla ametis ka Tallinna koolides, Tallinna Õpetajate Seminaris ja Tallinna Pedagoogiumis. 1944–1957 oli ta Kuressaare keskkoolis algul kehalise kasvatuse ja rahvatantsuõpetajana ning hiljem raamatukoguhoidja.

Anna Raudkats kogus ja avaldas tantsu- ja mängukirjeldusi – ühtekokku 8 raamatut. Seejuures sooritas ta materjali kogumiseks mitmeid kogumisretki. Näiteks sõidud Setumaale (1913), Kuusalu kihelkonda (1913) ja Saaremaale (1924).

Ta on seadnud tantsudeks mitmeid rahvaviise: "Tuljaku", "Kaera-Jaani", "Pulgatantsu" ja teisi.

Anna Raudkatsi haud Aegviidu kalmistul.

Anna Raudkats oli Eesti II, V, VI ja VII üldtantsupeo aujuht.

Raudkats osales ka suusatamise populariseerimises ning korraldas mitmekümne osalejaga suusaretke Tartu külje alt Haaslavast Sinimägededesse.

Anna Raudkats suri 12. aprillil 1965 Tapal. Tema haud on Aegviidus.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Mängud I (1924)
  • Eesti rahvatantsud (1926)
  • Valik Põhjamaade rahvatantse (1927)
  • Mängud V: Laulumängud noorsoole – ringmängud (1927)
  • Mängud VI. Seltskondlikud mängud (1927)
  • Tervis ja ilu. Naiste koduvõimlemise juht (1929)
  • Mängud IV. Laulumängud lastele (1929)
  • Tütarlaste mänguraamat (1933)

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts koos Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskusega, Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega ja Eesti Folkloori Seltsiga kuulutas 2006. aasta Anna Raudkatsi aastaks.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Kes on Eesti rahvatantsude autor?" – Kaja, 27. mai 1934, nr. 122, lk. 3.
  • Richard Tõnnus. Anna Raudkats oma ajas. Tallinn: Eesti Raamat, [1991]. ISBN 5450016271

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]