21. oktoober
| << Oktoober >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | |
| 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 |
| 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 |
| 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 |
| 28 | 29 | 30 | 31 | |||
| 2024 | ||||||
21. oktoober on Gregoriuse kalendri 294. (liigaastal 295.) päev. Juliuse kalendri järgi 8. oktoober (1901–2099).
Sündmused[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
- 1917 – Saksa väed vallutasid Kessulaiu.[küsitav]
- 1933 – paavsti esindaja Antonio Arata esitas oma volitused välisiministri kohusetäitjale Peeter Kurvitsale.
- 1933 – Tartus toimus Korporatsioon Fraternitas Estica maja pühitsemine.
- 1933 – Tartu Ülikooli rektorile Johan Kõpule esitati 315 allkirjaga üliõpilaste märgukiri Alfred Isaaci professoriks valimise vastu, kuna see "Drang nach Osteni" väljendusena annaks uut vett saksa marurahvuslaste veskile ja tähendaks saksa orientatsiooni kõvendamist eesti tulevasis majandusteadlasis ja muudaks Eesti "Hitlerlandiks", Saksa asumaaks.[1]
- 1983 – Tallinnas toimus tulekahju remonditavas Eesti Draamateatris. Tuleroaks langes peaaegu lõpuni viimistletud teatrisaal ja kallid kristall-lühtrid. Väidetavalt põhjustas põlengu järelevalveta jäetud prožektori rike.[2]
- 1987 – Võru surnuaial toimus umbes 3200 osavõtjaga Vabadussõjas langenute mälestusmiiting.[3] Hiljem suundus umbes 1000-inimeseline rahvahulk Võru kesklinna, kolonni eesotsas kanti sinimustvalget lippu.[4]
- 1990 – Eesti presidendi Konstantin Pätsi põrm maeti ümber Tallinna Metsakalmistule.[5]
Maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
- 1097 – Esimene ristisõda: algas Antiookia piiramine, mis kestis kuni järgmise aasta 2. juunini.
- 1520 – Fernão de Magalhães avastas väina, millele hiljem anti tema nimi.
- 1600 – Tokugawa Ieyasul õnnestus Sekigahara lahingus kindlustada Tokugawa dünastia ülemvõimu Jaapanis. Lahing tähistab Sengoku-perioodi lõppu ning Edo-perioodi algust.
- 1680 – rajati komöödiateater Comédie-Française.
- 1792 – Prantsusmaa okupeeris Mainzi, tahtes seal moodustada vabariigi.
- 1805 – Kolmanda koalitsiooni sõda: Trafalgari lahing, Prantsusmaa kaotas merejõuna tähtsuse.
- 1824 – britt Joseph Aspdin sai patendi portlandtsemendile.
- 1872 – Suurbritannia ning USA poolt vahendajaks kutsutud Saksamaa keiser Wilhelm I otsustasid Washingtoni territooriumi ja Briti Columbia vahel asuvad San Juani saared anda USAle ning lõpetada sellega kaksteist aastat väldanud Seasõja.
- 1895 – Jaapan purustas Formosa vabariigi ning lõi selle asemele oma koloonia.
- 1915 – Ameerika Telefoni- ja Telegraafikompanii (AT&T) lõi esimest korda raadiotelefoniühenduse üle Atlandi ookeani.[6]
- 1918 – loodi Venemaa SFNV ja NSV Liidu sõjaväeluure, mis eri nimede – Razvedupr ja GRU – all tegutseb tänini.
- 1944 – Teine maailmasõda: kolm nädalat kestnud lahingu järel vallutasid liitlased esimese Saksamaa suurlinnana Aacheni.
- 1959 – New Yorgis avati Guggenheimi muuseum.
- 1960 – Suurbritannias lasti vette esimene tuumaallveelaev HMS Dreadnought.
- 1986 – Marshalli Saared Mikroneesias iseseisvusid ja eraldusid Ameerika Ühendriikidest.
Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Sündinud 21. oktoobril
- 1772 – Samuel Taylor Coleridge, inglise luuletaja
- 1833 – Alfred Nobel, rootsi keemik, Nobeli auhinnale alusepanija
- 1898 – Eduard Pütsep, eesti maadleja
- 1917 – Dizzy Gillespie, ameerika džässtrompetist, laulja ja helilooja
- 1928 – Radner Muratov, tatari rahvusest Vene näitleja
- 1944 – Ene Mihkelson, eesti prosaist ja luuletaja
- 1945 – Nikita Mihhalkov, vene filmilavastaja ja näitleja
- 1979 – Katrin Šmigun, eesti suusataja
Surnud[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 21. oktoobril
- 1805 – Horatio Nelson, Briti viitseadmiral
- 1844 – Manuel Gregório de Sousa Pereira de Sampaio, Portugali sõjaväelane
- 1931 – Arthur Schnitzler, austria kirjanik
- 1939 – Johan Alamäe, Paide linnasekretär
- 1969 – Jack Kerouac, ameerika kirjanik ja kunstnik
- 1978 – Anastass Mikojan, nõukogude riigitegelane
- 1983 – Helmi Tohvelman, eesti ballettmeister ja lavatantsupedagoog
- 1984 – François Truffaut, prantsuse filmilavastaja
- 1987 – Salme Rootare, eesti maletaja
- 1997 – Aale Tynni, soome kirjanik
- 2010 – Heldur Niit, eesti rahvaluule- ja kirjandusteadlane
- 2011 – Aleksandr Olerski, Eesti jalgpallur
Pühad[muuda | muuda lähteteksti]
Ilmarekordid[muuda | muuda lähteteksti]
- Tallinna maksimumtemperatuur +13,3 °C (1872)
- Tallinna miinimumtemperatuur −10,2 °C (1894)
- Tartu maksimumtemperatuur +16,1 °C (1909)
- Tartu miinimumtemperatuur −10,5 °C (1976)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Üliõpilased prof. Isaac'i vastu. Vaba Sõna, 22. oktoober 1933, nr. 1, lk. 5.
- ↑ Salapärased põlengud: teatrid, Mõisaküla kirik ja põllumajandusmuuseum SL Õhtuleht, 13. oktoober 2007
- ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. detsember 2013. Vaadatud 28. detsember 2013.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. detsember 2013. Vaadatud 28. detsember 2013.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. detsember 2012. Vaadatud 23. juuli 2016.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Julia Zorthian, Speech Crossed The Atlantic for the First Time 100 Years Ago This Week, Time, 22. oktoober 2015